1-07-351\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Vahistuse põhjendatuse kontrollimine

Määruse tegemise aeg ja koht 10 aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 06260102971 1- 07- 351 riik P.F versus Menetlus kohtus lahendatav küsimus osaliste küsitlemisega 10 aprill 2007 Määruse tegija eeluurimiskohtunik Helle Tamm Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav P.F Süüdistus KarS § - de 121, 266 lg 2 p 1, 3, 120 ,136 lg 1,199 lg 2 p 4,7 Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 145 ja 132, tegi kohus otsustused.

Kohtumääruse otsustused

1. Vahistuse põhjendatuse kontrollimisel lugeda P.F vahistamine 11 jaanuaril 2007

põhjendatuks ja jätta P.F vahistatuks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses vahistamismenetluses tehtud otsustusega:

2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 330.40 ( kolmsada kolmkümmend kr ja 40 s ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.

2.2 edastada kohtumäärus lisamiseks kriminaaltoimikusse ning selle koopia viivitamata P.F-ile ja vanglale;

2.3 Selgitada, et vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel tehtud kohtumäärus ei ole edasi kaevatav. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 11 jaanuari 2007 määrusega KrMS § 130 lg 2 alusel on kohaldatud tõkendina vahistamine.

Kohtule on esitanud P.F taotluse vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks.

Vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks on avaldaja viidanud asjaoludele, et P.F on kindel elukoht. Samuti on P.F viidanud asjaolule, et ta ei hakka vabaduses kohtueelset

uurimist takistama. P.F on palunud vahistamine asendada elukohast lahkumise keeluga.

2 KrMS § 137 kohaselt võib vahistatu või tema kaitsja vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust; eeluurimiskohtunik vaatab

taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul ning taotluse lahendamiseks tutvub

eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga; eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kaitsja ning vajadusel vahistatu.

P.F kaitsja vahistamistaotluse läbivaatamisel toetas P.F avalduses esitatud seisukohti.

Prokurör taotluse läbivaatamisel avaldas, et kohtueelne uurimine P.F süüdistuses on lõppjärgus ning P.F vahistamise alused ei ole ära langenud.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdi- mõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muut- mise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, süüdistatava isikut, tema tervist, perekonna- seisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Tulenevalt taotluses esitatust ja kriminaaltoimiku materjalidest ei pidanud kohtunik vajalikuks vahistatu osavõttu taotluse läbivaatamisest.

Tutvunud kriminaaltoimikuga, vahistuse kontrollimise taotluses esitatuga, kuulanud ära prokuröri ja vahistatu kaitsja, kohus leidis, et P.F vahistamine on põhjendatud KrMS § 130 lg 2 alusel.

Kohus on seisukohal, et kindel elukoht ja arvamus, et ta ei hoia uurimisest kõrvale, ei ole

asjaoludeks, mis kõrvaldaks vahistamise aluse. Tartu Maakohtu 11 jaanuari 2007 määrusest

nähtub P.F vahistamise motiiviks uute kuritegude toimepanemise vältimine tema poolt. P.F on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesolevad kuriteod on toime pandud tingimisi mõistetud karistuse ajal. Nendest asjaoludest on teinud kohus järelduse,

et P.F võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja hakata vabaduses mõjutama kannatanut või tunnistajaid. Kohus on seisukohal, et P.F vahistamise alused ei ole ära langenud ning jätkuvalt esineb tema vahistamise alus KrMS § 130 lg 2 kohaselt.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tutvumisel kriminaaltoimikuga ja tulenevalt prokuröri

seisukohast on kohtueelne uurimine lõpukorral ning alust eeldada, et peale mõningate uurimistoimingute läbiviimist saadetakse kriminaalasi kohtusse arutamiseks.

KrMS § 137 lg 3 kohaselt ei ole vahistatuse põhjendatuse kontrollimisel tehtud kohtumäärus edasi kaevatav.

Helle Tamm

Kohtunik