1-07-3919\1 · 1-07-3919\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-3919

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-3919

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Mihhail Pöörman’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Mihhail Pöörman (ik 37604233710; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Mihhail Pöörman tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 02.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Pöörman’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Mihhail Pöörman tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 19.05.2005.a. otsusega KarS § 124, § 422 lg.1, §50 lg.1, KarS § 64 lg.1 – 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel ärakandmata karistus 2 aastat 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 19.05.2005.a ja lõpp 11.06.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 12.12.2006.a.

2 Mihhail Pöörman on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ITK nägi ette asuda õppima, samuti soovitati individuaaltööd või ka grupitööd psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga, eesmärgiga täiendada isiksuslikku toimetulekuoskust. Soovitati ka külastada raamatukogu ning tegeleda spordiga. Kõiki neid soovitusi ja nõuandeid ei ole Mihhail Pöörman kuulda võtnud. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 5 korral. Kinnipeetav keeldus Riskihindamiseanalüüsist. Soovib oma karistuse kanda lõpuni.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Mihhail Pöörman ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et Mihhail Pöörman ning tema lähedased ei soovi tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametnik arvab, et on vaja võtta arvesse Mihhail Pöörman’i soovi ja mitte vabastada teda ennetähtaegselt.

Mihhail Pöörman loobus võimalusest taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta taotlust.

Kohus, ära kuulanud Mihhail Pöörman’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Mihhail Pöörman tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Mihhail Pöörman’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mihhail Pöörman’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Mihhail Pöörman kannab karistust isikuvastaste kuritegude ja liiklussüütegude eest ning ka avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu, mille eest talle mõisteti vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Mihhail Pöörman’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 5 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Mihhail Pöörman ei oma, on aeg, mil Mihhail Pöörman on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Mihhail Pöörman peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Mihhail Pöörman ei ole aru saanud kuritegeliku käitumise tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Mihhail Pöörman’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Mihhail Pöörman’i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Mihhail Pöörman’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Mihhail Pöörman soovib karistuse lõpuni kanda(vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.06.2007.a) seega Mihhail Pöörman’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Mihhail Pöörman’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik