1-06-14918\4 · 1-06-14918\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14918

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2007.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14918 (05231401369)

Kohtunik

Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Kohtuistungite aeg

01.märtsil 2007.a.

Kriminaalasi Z.Z süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi üldmenetlu- ses

Prokurör Raivo Kala

Süüdistatav Z.Z - isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX; töökoht: Pesmel OÜ; varem krimi-naalkorras karistamata; tõkend- elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

Kunnar Korsten

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada 2-aastase vangistusega. Z.Z

KarS § 74 lg.1 alusel pööratakse mõistetud karistusest koheselt täitmisele 5(viie) kuuli-

ne vangistus ning ülejäänud 1(ühe) aasta ja 7(seitsme) kuuline vangistus jääb täitmisele pööramata ,kui Z.Z ei pane 2(kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Harju Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg.2 alusel panna Z.Z-ile lisakohustusteks :

1) mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume.

2) osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalabiprogrammis.

2

KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta Z.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks ja 6(kuueks) kuuks.

Kohtuotsuse jõustumisel asuda 5(viie) kuulist vangistust kandma. Tõkend- Z.Z elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumi- sel.

Välja mõista A K poolt esitatud tsiviilhagi summas krooni. Z.Z-ilt 5000.-(viis tuhat)

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400(viis tuhat Z.Z-ilt

nelisada) krooni ja ekspertiisikulud kokku summas 18425 (kaheksateist tuhat nelisada

kakskümmend viis) krooni riigieelarve tuludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „Z.Z, 1-06-14918, kriminaalmenetluse 2800049777

kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikorras edasi kaevata 15(viisteist) päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades edasikaebamise õiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 (seitse) päeva jooksul.

Süüdistuse sisu.

Z.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ,juhtis 12.11.2005.a. kella 01.31

ajal sõiduautot Mercedes –Benz 420 SEL registreerimismärgiga 126 APY, milles viibis tagaistmel turvavööga kinnitamata sõitja T K. Auto rehvid olid kulunud, mistõttu neil muster

puudus. Z.Z liikus pimedal ajal autoga, millel ei põlenud tuled, Harjumaal Keila-

Paldiski maanteel Paldiski poolt Keila suunas. Sõidukiiruse valikul ta ei arvestanud oma sõidukogemusi , teeolusid, sõiduki seisundit, ning muid liiklusolusid, et ta suudaks pea-tada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Keila-

Paldiski maanteel maja nr. 39 juures kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Mazda MPV registreerimismärgiga 246 MBP, mida juhtis K A.

Oma tegevusega rikkus Z.Z Vabariigi valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 68 p.5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd,…mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/, § 76 p.1 /juht ei tohi olla joobeseisundis/, § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides /,

§ 123 / juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks ,mis arvestab tema sõidukogemusi…, teeolusid….sõiduki seisundit…. ning muid liiklusolusid, et ta suudaks pea- tada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/; § 178 /sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-,ääre- ja numbrituled/, § 219/ liikluses kasutatava mootorsõiduki …,, tehnoseisund ja varustus peavad vastama sea- dustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele /.

3 Liiklusnõuete rikkumise tulemusena Z.Z põhjustas ettevaatamatusest surma sõiduautos

Mercedes-Benz olnud sõitjale T K’le, eluohtlikud tervisekahjustused – mõlema sääreluu lahtise murru sõiduauto Mazda juhile K A’le ning sõiduautos Mazda asu-nud sõitjatele S K ja R K tervisekahjustused, mis ei olnud elu-ohtlikud ega rasked.

Seega pani Z.Z toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud ühele inimesele raske tervisekahjustus ja põhjustanud teise isiku surma.

Kohtu järeldused.

Z.Z-ile on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitumisnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatult tekitatud teise inimese surma ja ühele inimesele raske tervisekahjustus.

Liiklusnõuete rikkumiseks on käesolevas asjas liikluseeskirja § 68 p.5, § 76 p 1, § 107, § 123 , § 179 ja § 219 nõuete rikkumine. Vastavalt süüdistusele Z.Z liikus pimedal ajal autoga,

millel ei põlenud tuled, Harjumaal Keila-Paldiski maanteel Paldiski poolt Keila suunas. Sõidukiiruse valikul ta ei arvestanud oma sõidukogemusi , teeolusid, sõiduki seisundit, ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

etteaimatava mis tahes takistuse ees. Keila- Paldiski maanteel maja nr. 39 juures kaldus

vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Mazda MPV ning toimus

liiklusõnnetus, mille tagajärjel Z.Z põhjustas ettevaatamatusest surma sõiduautos

Mercedes-Benz olnud sõitjale T K’le, eluohtlikud tervisekahjustused – mõlema sääreluu lahtise murru sõiduauto Mazda juhile K A’le ning sõiduautos Mazda asu-nud sõitjatele S K ja R Ktervisekahjustused, mis ei olnud elu-ohtlikud ega rasked.

Kohtuistungil ütlusi andes Z.Z tunnistas ennast süüdi, kuid väitis, et ei mäleta

avariihetke ega ka üldse ,kuidas sõitis , miks sõitis ja kus istus autos T K , sest sai avarii tagajärjel põrutuse pähe ning see kustutas kõik mälust. Tunnistab, et autol oli üks rehv

kulunud , seda ei mäleta, kui suur oli auto kiirus, kui nad öösel ringi sõitsid. Joobe kohta seletab, et oli joonud õlut, kuid kogust ei mäleta. Mingit erilist vajadust autoga sõita ei olnud, lihtsalt T K tahtis minna pankrannikule.Väidab, et eeluurimisel ei tunnistanud ennast süüdi seetõttu, et ei osanud midagi öelda. Kannatanute seisukorrast sai teada ema kaudu, ise pole kannatanutega julgenud ühendust võtta. Samuti ei ole kohtunud T K emaga. Kohtuistungil ütlusi andes vastab kaitsjale, et peale avariid teda ähvardati ja tuldi kallale selle avarii pärast , ta tegi avalduse politseisse ning kallaletungijad on kohtus süüdi mõistetud ja kriminaalkorras karistatud. Ähvardati veel hiljem ja ka see oli põhjuseks, miks Z.Z ei julgenud kannatanutega ühendust võtta. Kõik see viis selleni, et Z.Z käis 2006.a. sügisel mitu kuud psühholoogi juures, ka ema oli peale õnnetust ravil Psühhiaatria haiglas Paldiski maanteel.

Kohus leiab, et Z.Z süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite ja

tunnistaja K M poolt kohtuistungil antud ütlustega. K M ütluste kohaselt sõitis ta sellel

hilisõhtul Keilast koju Lohusallu .Tegemist oli öise ajaga, teeolud olid head ja vahetult

kokkupõrget ei näinud, kuid arvas, et avarii oli juhtunud vahetult enne tema juhitud auto

sündmuskohale jõudmist. Mazda oli teelt väljas ja MB oli teel risti. Kummalgi sõidukil ei põlenud ükski tuli. Tema abikaasa helistas hädaabinumbrile, tema läks sõidukite juurde ning Mazdas viibinud 4-st inimesest kontakteerus temaga ainult juht. Mercedes-Benzis oli juht ja kaassõitja, kes oli tagaistmel pikali. Seda ei mäleta, kas turvavööd olid sõitjatel kinni.

4 Mercedese juht oli joobes, seda kuulis, kui politseinik, kes kontrollis alkomeetriga juhi joovet , ütles, et sõidukijuht on joobes.

Kohtuistungil andsid kannatanud K A, S K, R K ja H S ütlusi 12. novembri 2005.a. öiste sündmuste kohta. Kannatanu K A ütluste kohaselt oli tema sõbra autoroolis ning nad tulid Tallinnast kontserdilt ,peatusid Keilas „Alibis“ . Tema oli kaine autojuht, teised 3 inimest olid tarvitanud alkoholi.

Väidab, et teeolud olid head, tee oli kuiv. Autol põlesid tuled, auto oli tehniliselt korras.

Arvab, et sõitis kiirusega umbes 80 km/h tunnis, sest pimedas ei julgenud kiiremini sõita.

Avariist ei mäleta midagi. Avarii tagajärjel on töövõimetus 60 % , tervis ei taastu kunagi täielikult. Saab teha istuvat tööd. Varalisi nõudeid süüdistatavale ei ole. Kannatanu S K sõnul istus tema tagaistmel paremal pool , kas tal oli turvavöö kinni, ei mäleta. Tallinnast tulle ei läinud tema „ Alibisse“, vaid jäi autosse magama ja ei tea avarii hetkest midagi. Tervis on normaalne ja varalisi nõudmisi süüdistatavale ei ole. Kannatanu R K ütluste kohaselt oli tema Mazda kasutaja, omanikuks oli Hansa Liising, tema istus K A kõrval esiistmel, turvavöö oli temal kinni. Avarii hetke ei mäleta, õnnetuse kohal on

kurv vasakule. R K sõnul on tema tervis viletsam, kui varem, 3 hammast on sissepoole.Varalisi nõudmisi süüdistatava osas hetkel ei ole. Kannatanu H S ütluste kohaselt istus tema Mazdas juhi taga, kas turvavöö oli kinnitatud, ei mäleta. Avariist ei mäleta ka midagi, sest baaris sai ka õlut võetud. Tervis sai peale avariid üsna kiiresti korda ja varalisi nõudmisi ei ole.

Nagu nähtub kohtuistungil uuritud kirjalikest tõenditest s.o. sündmuskoha vaatlusprotokollist ja skeemist /t.l. 4-6/; fototabelitest /t.l. 7-16/, liiklustehnilise ekspertiisi aktist nr. LL-282-

05/8425 koos fototabeliga /t.l. 52-61/ , on sõiduautode MB 420 SEL reg. nr. 126 APY ja Mazda MPV reg.nr. 246 MBP kokkupõrge toimunud sõiduauto Mazda suunavööndis. Liiklusvahendide: (MB reg. märk 126 APY) ülevaatuse protokollist /tl.17-18/ ja (Mazda reg. märk 246 MBP) ülevaatuse protokollist /tl. 19-20/ nähtuvad mõlema mootorsõiduki ülisuured vigastused . Samuti nähtub sõiduauto MB 420 SEL, reg. nr. 126 APY ülevaatuse kohta tehtud fotost, et MB olid sisse lülitatud parktuled (tulede lüliti asend) ,seega on tõendatud ka see, et Z.Z juhtis sõidukit , millel ei põlenud tuled. Ka on fotolt näha ,et ühel rehvil puudus muster. Z.Z laboratoorne uuring alkoholile nr. 5428 12.11.2005.a. /tl.27/ nähtub, et Z.Z alkoholijoove oli 1,51 ‰.

Kannatanu K A’i kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr. 66 14.02.2006.a. /t.l. 38-41/, antud arvamuse kohaselt olid K A terviskahjustused (pikk toruluu-mõlema sääreluu- lahtine murd) eluohtlikud ning vajasid operatiivset ravi. Paranemise kestvus pikaajaline, vähemalt neli kuud. Kannatanu T K kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 941 24.01.2006.a. /tl. 45-48/, arvamuse kohaselt põhjustas T.K surma polütrauma- reieluude murd ja rindkere põrutus koos kopsude ja südame põrutuse ja aordirebendiga ning need vigastused võisid olla saadud 12.11.2005.a. kell 01.31 ajal toimunud liiklusõnnetuse käigus.

Kannatanu S K kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 258 03.08.2006.a. /t.l. 88-90/, arvamuse kohaselt esinesid S.K vasaku säärekontsliigese nikastus, nahamarrastus vasaku sääre allosas,

peaaju vapustus, rindkere põrutus.Paranemise kestvus kuni 4 nädalat ,ei põhjusta püsivat töövõime kaotust.

Kannatanu R K kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 259 03.08.2006.a. /t.l. 94-97/toodud

ekspertarvamuse järgi esinesid R K järgmised tervisekahjustused : vasaku sarnaluu olulise

nihketa murd, näo põrutus, alahuult lõuaotsani läbiv lõikehaav, väikesed haavad ülahuulel, peaaju vapustus. Paranemise kestvus pikaajaline- 2 kuu piires ja ei põhjusta püsivat töövõime kaotust 40% ulatuses.

5

Kannatanu A K eeluurimisel antud ütluste /t.l. 99-100/ kohaselt ei tea, kuidas tema poeg sattus autosse , mida juhtis Z.Z. Soovib saada tagasi poja mobiiltelefoni, mis läks avariis kaduma, kuna seal olid poja viimased pildid.

Z.Z, olles alkoholijoobes, eiras liiklusnõudeid –liikus pimedal ajal autoga, millel ei põlenud tuled, Harjumaal Keila-Paldiski maanteel Paldiski poolt Keila suunas. Sõidukiiruse

valikul ta ei arvestanud oma sõidukogemusi , teeolusid, sõiduki seisundit, ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

etteaimatava mis tahes takistuse ees. Keila- Paldiski maanteel maja nr. 39 juures kaldus

vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõiduautoga Mazda.. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Z.Z liiklusõnnetuse. Z.Z-ile süüks pandav tegu vastab KarS § 422 lg 1 sätestatud teo süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning Z.Z on teo toimepanemises süüdi.

Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas KarS-s sätestatud §-s 56, mille kohaselt

karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest Z.Z-i süüdistatakse ettevaatamatusest ühe inimese surma põhjustamises,ühele inimesele

eluohtliku tervisekahjustuse ning kahele inimesele tervisekahjustuste põhjustamises mootorsõiduki juhi poolse liiklusnõuete rikkumisega. Kuritegu on taunitav eriti seetõttu, et oli oma olemuselt üldohtlik, ohustades kõigi liikluses osalenud isikute elu, tervist ja vara.

KarS § 422 lg 1 sätestatud kuriteo eest on võimalik karistus kuni viieaastane vangistus, sanktsioonis ei ole sätestatud karistuse miinimummäära. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus

mõista karistuseks vangistuse kolmekümnest päevast. Prokurör on esitanud taotluse mõista Z.Z-ile karistuseks 2-aastane reaalne vangistus . Süüdistatav Z.Z tunnistas ennast kohtuistungil täielikult süüdi, mida võib kohtu arvates

lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, milleks on süü omaksvõtt ja kahetsus, kohus ei tuvastanud süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid. Z.Z-i kriminaalkorras

varem karistatud ei ole . Karistusregistri andmetest nähtub siiski, et pärast 12. novembrit

2005.a.. toimunud liiklusõnnetust on Z.Z-i karistatud väärteo korras kahel korral liiklusalaste süütegude toimepanemise eest , millest saab järeldada , et Z.Z ei ole teinud sellest rängast teost positiivseid järeldusi. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õi- gusrikkumistega .Süüdistatava kaitsja taotleb Z.Z-ile mõista karistuseks vangistus, mida tingimuslikult KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele. KarS § 74 kuulub kohaldamisele üksnes juhtudel, mil arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toi- mepanemise asjaolusid kohus leiab, et kogu vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas..Z.Z on noor mees, kes ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kellel on kindel töökoht ja kes aitab mingil määral ka oma ema, kelle tervislik seisund ei võimalda tal täiesti iseseisvalt toime tulla ./Raske puue, töövõime kaotus 80 % /. KarS § 74 annab kohtule võimaluse, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele ning allutatakse koh- tu poolt määratud katseajal süüdimõistetu käitumiskontrollile.

6 Kohtu arvates tuleb Z.Z-ile anda lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus, kuna täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud .Z.Z-i süül hukkus tema sõber, üliraskelt sai vigastada teise sõiduki juht., seega leiab kohus, et Z.Z-ile mõistetavat vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ning koheselt kuulub kandmisele 5-kuuline vangistus. Ülejäänud 1 aasta ja 7 kuuline vangis- tus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kuid Z.Z ei tohi katseajal panna toime uut tahtlikku kuritegu

KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni. Ekspertiisikulud kokku olid summas 18425 (kaheksateist tuhat nelisada kakskümmend viis krooni)

Kohtunik