1-07-3393\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprillil 2006. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-07-3393 (06260201565) Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasi S.E süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav S.E

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud kolmel korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.E KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 360 (kolmsada kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 18 000 krooni.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb S.E rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1800 krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks.

Tühistada S.E-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda S.E-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha

5400 krooni, riigi poolt määratud kaitsjale makstud 495 tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulud 25.40 krooni, s.o kokku 5920 (viis tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja 40 (nelikümmend) senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära kriminaalasja numbri, Tartu

Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb

2 tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära kriminaalasja numbri, Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu

S.E süüdistatakse selles, et tema

- keda on Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2004. a otsusega karistatud liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 7419

järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 13 500 krooni, 25.11.2006. a kella 22.20 ajal Tartu linnas Vahi tänaval juhtis mootorsõidukit Isuzu Trooper, reg. märgiga 47 ZGN, olles alkoholijoobes.

Sellega pani S.E toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb S.E süüditunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 360 päevamäära ulatuses.

S.E maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks mõista 18 000 krooni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Tunnistaja Peeter Plankeni (tl 3-4) ning süüdistatava S.E kahtlustatavana antud (tl 9-10)

ütlused; 25.11.2006. a joobeseisundi tuvastamise protokoll (tl 1); Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2004. a otsus, 12.06.2004. a väärteoprotokoll ning 12.06.2004. a alkoholijoobe tuvastamise

protokoll väärteoasjas nr 2314,04,016450 (tl 5-7) kogumis tõendavad, et S.E, keda on

Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2004. a otsusega karistatud LS § 7419

järgi mootorsõiduki

alkoholijoobes juhtimise eest, 25.11.2006. a kella 22.20 ajal Tartu linnas Vahi tänaval juhtis mootorsõidukit Isuzu Trooper, reg. märgiga 47 ZGN, olles alkoholijoobes.

Kohus S.E käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei

tuvastanud ja asub seisukohale, et S.E pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ning et teda tuleb selle eest karistada.

3

KarS § 424 näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S.E tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et S.E on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud.

Karistusregistri teatisest (tl 19) ja väärteokaristusõiendist (tl 12) ilmneb, et S.E varem

kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda varem karistatud kolmel korral liiklusalaste rikkumiste eest.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on S.E puhul saavutatavad rahalise karistusega.

Arvestades aga seda, et tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ning et üldpreventiivsest

eesmärgist tulenevalt peab karistus alkoholijoobes juhtimise eest olema tuntav, tuleb mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et S.E-le tuleb mõista rahaline karistus 360 päevamäära.

KarS § 44 lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes

süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui

nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd S.E 2004. a ja 2005. a puudus tulumaksuga maksustatav tulu (tl 21), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni. Eeltoodust tulenevalt on S.E-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18 000 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast

või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule

ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb S.E võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1800 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul.

Kohus asub seisukohale, et S.E-le tuleb kohaldada ka KarS §-s 50 ette nähtud sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus

üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu

12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb S.E-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

4 Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 495 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 25.40 krooni. KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Rutt Teeveer Kohtunik