1-07-3783\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-3783

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.B KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata E.B eelvangistuses viibitud aeg 07.02.2007 – 28.03.2007, see on 1 kuu ja 22 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 7 kuud ja 8 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 7 kuud ja 8 päeva vangistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 7 kuu Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-07-3783 kohtueelses menetluses 07260100320 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kohtu koosseisuline tõlk Anna Jänes Kriminaalasi

E.B süüdistuses KarS § 263

p 1,3,4 ja S.M süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav E.B

Kaitsja kokkuleppel Süüdistatav kannab karistust Tartu Vanglas kriminaalkorras karistatud 1 korral Harland Paas S.M kriminaalkorras karistatud 1 korral Kaitsja määratud korras Karl Saavo

2 2

vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista E.B-le 14 kuud ja 8 päeva vangistust ehk 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.B-le karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva vangistust 856 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 856 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on E.B üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

E.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada

E.B kohtusaalis vahi alt koheselt pärast kohtuotsuse kuulutamise lõppemist.

Süüdi tunnistada S.M KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.M-i eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.02.2007, see on 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 kuud ja 28 päeva vangistust Tartu

Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista S.M-ile 12 kuud ja 28 päeva vangistust ehk 1 aasta ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.M-ile

karistuseks mõistetud 1 aasta ja 28 päeva vangistust 776 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 776 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on S.M üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3 3

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

S.M-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

TSIVIILHAGI RAHULDADA. Välja mõista E.B-lt ja S.M-ilt

solidaarselt A.T. kasuks 6700.- krooni. A.T. arvelduskonto on SEB Eesti Ühispangas nr 10010140604016.

ASITÕENDID – kampsun ja nahktagi, millised on tagastatud omanikule, jätta kohtuotsuse jõustumisest A.T. omandusse.

Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu kannatanutele – A.T. ja V.L. ile.

MENETLUSKULUD

Välja mõista E.B-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 974 krooni 68 senti määratud kaitsjale makstud tasu.

Välja mõista S.M-ilt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-07-3783, süüdistatava nimi menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-07-3783, menetluskulud“ . süüdistatava nimi

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Karl Saavo

süüdistatav S.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

4 4

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistused 28.03.2007.a sõlmitud kokkulepetes

E.B süüdistatakse selles, et tema 21.01.2007.a öösel kella 00.30 paiku

Tartus Anne 83 maja juures grupis koos S.M-iga rikkus rahu ja

avalikku korda sellega, et tungisid kallale V.L.´ile ja A.T.´le, mille käigus lõi E.B

V.L. ´i noa käepideme otsaga ühe korra näkku ja seepeale tungis V.L. ´ile

kallale S.M , haarates V.L. ´ist kinni, mispeale tekkis S.M V.L. ´iga rüselus, mille käigus ta ähvardas V.L. ´i noataolise plastmassist

esemega. Samal ajal lõi E.B A.T.´t ühe korra noaga vasakusse kätte,

põhjustades A.T.´le vasemale õlavarrele u 0,8 cm lõike-torkehaava ning rikkudes A.T.´l seljas olnud nahktagi väärtusega 6000 krooni ja Armani pusa väärtusega 700 krooni. Sellega pani E.B toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja grupi poolt.

S.M-i süüdistatakse selles, et tema 21.01.2007.a öösel kella 00.30 paiku Tartus Anne 83 maja juures grupis koos E.B-ga rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungisid kallale V.L. ´ile ja A.T. ´le, mille käigus lõi E.B V.L. noa käepideme otsaga ühe korra näkku ja seepeale tungis V.L. ´ile kallale S.M

, haarates V.L. ´ist kinni, mispeale tekkis S.M V.L. ´iga rüselus, mille käigus ta ähvardas V.L. ´i noataolise plastmassist esemega. Samal ajal lõi E.B A.T. ´t ühe korra noaga vasakusse kätte, põhjustades A.T. ´le vasemale

õlavarrele u 0,8 cm lõike-torkehaava ning rikkudes A.T. ´l seljas olnud nahktagi väärtusega 6000 krooni ja Armani pusa väärtusega 700 krooni.

Sellega pani S.M toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja grupi poolt.

Karistused 28.03.2007.a sõlmitud kokkulepetes KarS § 263 p 1, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.B-le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.B eelvangistuses viibitud aeg

07.02-28.03.2007.a, s.o 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva ja lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud vangistust

5 5

võrra ning lugeda E.B-le mõistetavaks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.B-le mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 8

päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 856 (kaheksasada viiskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd,

mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 263 p 1, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.M-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.M-i eelvangistuses viibitud aeg 08-09.02.2007.a, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust

võrra ning lugeda S.M-ile mõistetavaks lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada S.M-ile mõistetud 1 aasta ja 28

päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 776 (seitsesada seitsekümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd,

mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatavad E.B ja S.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja mõista neile karistused vastavalt kokkuleppele.

A.T. tsiviilhagi 6700.- nõudes kuulub rahuldamisele ja süüdistatavatelt solidaarselt A.T. kasuks väljamõistmisele.

6 6

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): E.B kokku

974 krooni 68 senti (lk 39-40,42-43) ja S.M kokku 1787 krooni 70 senti (lk 76-77: 991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9). Süüdistatav S.M-i kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Karl Saavo. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 76- 77).

Kohtumenetluses esitas advokaat Karl Saavo kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja Karl Saavo taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses

(edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise

eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5.

Kohtumenetluses on määratud kaitsja Karl Saavo tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.

Heli Sillaots kohtunik