1-07-3351\2 · 1-07-3351\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses nr 1-07-3351 Kohtulahend Harju Maakohtu 04.11.2005 otsus Taavi Toompuu süüdimõistmises KarS § 263 p 1; 121; 200 lg 1; 215 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat 3 kuud, liitkaristus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Menetlus osaliste küsitlemisega otsuse täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu Taavi Toompuu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses: 1.1 vabastada KarS § 76 lg 1 alusel Taavi Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada Taavi Toompuu katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx 1.2 määrata KarS § 76 lg 4 alusel Taavi Toompuule katseaeg 1 aasta; 1.3 määrata Taavi Toompuule katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale töökoha peale vabanemist ühe kuu jooksul, omandama üldhariduse; 3) mitte suhelda karistatud isikutega; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes 2. Seoses Taavi Toompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega: 2.1 määruse koopia saata Viljandi Vanglale, süüdimõistetule, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile; Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja määruse täitmises 3. Selgitada: 3.1 süüdimõistetule nimetatakse kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel; 3.2 kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

2 Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Taavi Toompuu on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 04.11.2005 otsus Taavi Toompuu süüdimõistmises KarS § 263 p 1; 121; 200 lg 1; 215 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat 3 kuud, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati Harju Maakohtu 13.11.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse ( 8 k 27 p ) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuse aeg 9 kuud ja 22 päeva. Ärakandmisele 2 aasta 2 kuud 5 päeva vangistust. Taavi Toompuu viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 09.01.2008. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabas- tamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku (KarS) §-des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1p 1 või lg 2 p 1 alusel.

KrMS § 426 lg 1 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt KarS §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KrMS § 432 kohaselt süüdi- mõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

VangS § 16 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi täitmiskava), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ette- valmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegase vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri 17. jaanuari 2007 määrusega nr 4 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi kord). Korra kohaselt algatatakse kinnipeetava iseloomustuse koostamiseks vajaliku info kogumine, tehes vajadusel järelepärimise kinnipeetava kriminogeenseid riske hindavatele ametnikele (edaspidi hindamisrühm). Hindamisrühma juhib kinnipeetavale määratud kontaktisik ja hindamisrühma peavad kuuluma vähemalt vangla sotsiaaltöötaja, psühholoog, julgeolekuspetsialist ja tervishoiutöötaja. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu kinnipeetava kriminogeensete riskide kohta kinnipeetava iseloomustuses (edaspidi iseloomustus). Vastavalt korrale on vangla edastanud kinnipeetava toimiku koos iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamusega vangla asukohajärgsele kohtule. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine. Süüdimõistetul on motivatsioon muutuda olemas – ei taha enam vanglas viibida ning soovib asuda tööle. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt ei ole ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest oleks teda distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetul on kriminaalkaristatus peale karistusena mõistetud kohtuotsuse järgi. Korra kohaselt pöördub vangla kinnipeetava tulevase elukoha järgse kohtu kriminaal- hooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Taotlusele lisatakse iseloomustuse koopia. Kriminaalhooldusseaduse § 24 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik koostab süüdimõistetu kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Taavi Toompuu vabastamine käesoleval hetkel enne tähtaega ei ole otstarbekas.

3 Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxx Prokurör kohtus leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

KarS § 76 lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Katseajaks tuleb süüdimõistetule määrata 1 aasta.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud ees- märkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärgid on saavutatud ning iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas võimaldavad tema vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toime- panemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane

4 obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konk- reetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik