Legislator Case Law & Legislation
1-07-2249\3 AI generated

1-07-2249\3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 1-07-2249\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-2249

Legislator headnote

AI generated

1-07-2249\3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: 1-07-2249

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-2249

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprillil 2007.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-2249 (06251000518) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi B.Z-i süüdistus KarS § 423 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav

B.Z , isikukood 3820125xxxx, elukoht xxxxx, töövõimetu 100 %, varem väärteokorras karistatud 2 korral, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Igor Popov Tõlk Helgi Peeterson RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.Z KarS § 423 lg 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades B.Z

katseajaks käitumiskontrollile Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Kohustada B.Z KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Sisse nõuda B.Z-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 76.50 (seitsekümmend kuus krooni ja 50 senti)

krooni, ekspertiisitasu 10 455.00 (kümme tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni ja postikulud

59.40 (viiskümmend üheksa krooni ja 40 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve

nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696).

Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse

ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Süüdistus B.Z süüdistatakse selles, et tema 23.septembril 2006.a. kella 06.30 paiku Järva

maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 85.kilomeetril juhtis sõiduautot Opel Safira registrimärgiga xxxxxx, olles kaine, põhjustas liiklusõnnetuse, rikkudes Liikluseeskirja (LE) § 68 p 5 nõudeid sellega, et juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjaid, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud ja

LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohaldanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema

sõidukogemusi, mille tagajärjel kaotas sõiduauto juhitavuse ja kaldus teelt välja paremale

poole maantee kraavi vastu teetruupi. Autos viibinud tagaistmel istunud ja turvavööga

kinnitamata V S sai eluohtlikke vigastusi – pea kinnine tömp trauma koljuluude hulgaliste murdude ja peaaju põrutusega, millega kaasnes vere aspiratsioon hingamisteedesse ning suri saadud vigastustesse kohapeal, samuti tagaistmel istunud ja turvavööga kinnitamata I A sai eluohtlikke tervisekahjustusi – kehatüve ja mõlema alajäseme tömp trauma mõlemapoolsete

roiete, reieja sääreluude murdudega ning maksa ja põrna rebenditega, mis tüsistus ägeda

verekaotusega ning suri saadud vigastustesse kohapeal. Autos viibinud ja esiistmel istunud turvavööga kinnitatud A S sai eluohtlikke tervisekahjustusi – rindkere kinnine tömp trauma vasakpoolsete roidemurdudega, mis tüsistus ägeda hingamispuudulikkusega ning suri saadud vigastustesse kohapeal.

B.Z , juhtides mootorsõidukit ja rikkudes LE § 68 p 5 ja § 123 nõudeid ja

põhjustades ettevaatamatusest kolme inimese surma, pani toime KarS § 423 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus

B.Z tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatava süü on lisaks tema süü omaksvõtule ja antud ütlustele leidnud tõendamist

sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 2-10), liiklusõnnetuse aktiga (tl 11-12), hukkunute kohtuarstliku ekspertiisi aktidega (tl 17-46). Kuigi süüdistatava poolt on vaidlustatud talle süüks pandud lahtiste turvavöödega kaassõitjate sõidutamine, nähtub tagaistmel viibinute turvavööde

lahtine olek sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sellele viitavad tagaistmel hukkunute V S ja I A vigastused. LE § 68 p 5 kohaselt vastutab juht selle eest, et sõidukis ei viibiks kaassõitjaid, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud ning seega on kohtu arvates B.Z seda kohustust rikkunud. B.Z on väitnud, et vahetult enne õnnetust tundus talle, et auto parem esirehv purunes, kuid sündmuskoha vaatlusprotokollist see ei nähtu. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistuses märgitud ajal ei olnud nähtavus kõige parem, kuid muid väliseid mõjutusi

liiklusõnnetuse tekkeks ei ole tuvastatud. Seega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et B.Z

rikkus LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohaldanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, mille tagajärjel kaotas sõiduauto juhitavuse ja kaldus teelt välja

paremale poole maantee kraavi vastu teetruupi. Ka tunnistaja A P on rääkinud, kuidas ta

kuulis avarii teinud auto juures rääkivat vene keelt kõnelevat meesterahvast sellest, et jäi

magama. Samuti on tõendiks päästetöötaja I P poolt antud ütlused seoses liiklusõnnetuse tehioludega (tl 55-56).

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et B.Z-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 2 järgi. B.Z on süüdi,

pannes teo toime ettevaatamatusest ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.Z on varem kriminaalkorras

karistamata, omades üksnes kahte väärteokaristust ning mõistetud rahatrahvid on tal tasutud.

Iseloomustavad andmed puuduvad. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuigi B.Z pani toime raskete tagajärgedega kuriteo, pani ta selle toime

ettevaatamatusest. Ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, ka tema enda vigastused oli

tõsised, mille tagajärjel on ta töövõimetu. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et B.Z-ile ei ole otstarbekaks karistuseks reaalne vangistus. Tegemist on isikuga, keda võib

tingimuslikult karistuse kandmisest vabastada tema allutamisega käitumiskontrollile. Ka kannatanud leiavad, et B.Z-i näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja karistada reaalse vangistusega. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu, sundraha ja postikulud.

Ingrid Niinemägi Kohtunik