1-07-3473\21-07-3473\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-3473

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 27.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-3473

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Sirle Melk

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Elmo Uibopuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Elmo Uibopuu (ik 36606160426; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Elmo Uibopuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 21.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Elmo Uibopuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Elmo Uibopuu tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.02.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega. KarS § 266 lg 1 järgi karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMK § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema 07.06.1991.aastal Eesti Vabariigi Ülemkohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 12 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 12 päeva. Arvestades eelvangistuses viibitud aega, kuulub ärakandmisele 3 aastat 7 kuud ja 4 päeva vangistust.

2

Karistuse kandmise algus on 02.02.2005.a ja lõpp 06.09.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.03.2007.a.

Elmo Uibopuu on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibides on töötanud sanitarina meditsiiniosakonnas. Suhtleb administratsiooniga viisakalt. Suhted kaaskinnipeetavatega on normaalsed. Täitnud korralisi ülesandeid haljastuse korrastamisel, töötanud vangla ladudes koristajana. Omab haridust 12 klassi. Vabal ajal tegeleb raamatute lugemisega, külastab pidevalt ka raamatukogu. Peab end usklikuks ja on mõned korrad külastanud ka vangla kirikut. Toimepandud kuritegu ei õigusta ja peab seda alatuks. Tulevikus tahab elada seaduskuulekat elu, tõestades endale ja ühiskonnale, et suudab toime tulla oma eluga. Käesoleval hetkel kinnipeetaval vabanedes kindel elukoht puudub. Vabanedes loodab tööd leida esialgu oma endises töökohas Purpur OÜ. Eelnevalt kohtu poolt karistatud 2 korral. Vanglas on viibinud 2 korral. Distsiplinaarkorra rikkumisi vanglas ei ole olnud. Ohtlikkus võib seisneda kasu saamises, materiaalsete vajaduste tekkimisel võib tarvitada vägivalda.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Elmo Uibopuu sobib kriminaalhooldusele. Kuid siiski tuleb arvestada asjaoludega, et kinnipeetav on vangistuses viibinud 15 aastat oma elust. Varasemalt on ta allutatud kriminaalhooldusele 3 aastase ja 12 päevase katseajaga, kui sel ajal jätkas kuritegude toime panemist ja karistati uuesti vangistusega Harju Maakohtu 02.02.2005.aasta otsusega.

Elmo Uibopuu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning alkoholi tarbimist ei jätka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Elmo Uibopuu on varem korduvalt karistatud ning kandnud ka vanglakaristust, kuid ei ole enda jaoks teinud õigeid järeldusi. Ta on ka korra varem vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest, kuid tol korral jätkas ta katseajal kuritegude toimepanemist ja sattus uuesti vanglasse. Praeguseks on lahutatud ka tema abielu ning tal puuduvad vabaduses toetavad lähedased. Samuti puudub tal üks ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus – elukoht. Ta loodab ise saada öömaja erinevates sotsiaalmajades Tallinnas, kuid vabanemisel ei ole siiski garanteeritud, et ta seal elada saab. Isiku puhul, kes on varem korduvalt karistatud, tõstab elukoha puudumine kindlasti uute kuritegude toimepanemise riski.

Kohus, ära kuulanud Elmo Uibopuu ja prokuröri arvamuse, leiab, et Elmo Uibopuu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Elmo Uibopuu ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Elmo Uibopuu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Elmo Uibopuu kannab karistust varavastaste kuritegude, sealhulgas on kandnud karistust tapmise eest(27.10.1990- 14 aastat vangistust), mille katseajal pani toime kuritegusid. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Elmo

Suureks takistuseks Elmo Uibopuu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka kindla elukoha ja kindla töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Elmo Uibopuu’l kandmata üle 1,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.09.2008.a) ning Elmo Uibopuu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Elmo Uibopuu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik