1-07-1758\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-1758

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 märts 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1758 (06237300377) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi A.R süüdistus KarS § 169 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav A.R

ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töötab juhutöödel, elukoht: xxx

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. A.R süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada

teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 alusel jätta A.R-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2

(kaks) kuud A.R suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.R temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja

kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud

kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.R järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu

2 Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.R-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.03.2007.

6. A.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.R, 1-07-1758, kaitsjatasu“.

7. A.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.R, 1-07-1758, sundraha“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

A.R süüdistatakse selles, et tema olles vanemana vastavalt Harju Maakohtu

13.12.2005 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-1-1632/05/05 kohustatud maksma elatist, mille suurus ühes kuus võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, xxx sündinud tütre GK ülalpidamiseks kuni XXX AT kasuks, on vanemana kuritahtlikult kõrvale

hoidnud oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele igakuise elatusraha maksmisest, omades Annika Tedre ees elatusraha võlgnevust seisuga 31.12.2006 41 460 krooni.

Seega A.R pani oma tahtliku tegevusega vanemana toime kuritahtliku

kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest, so KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav A.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kannatanu seletas, et süüdistatav ei ole senini asunud väljamõistetud elatusraha ja karistus peab olema selline, mis sunniks süüdistatavat seda tegema.

3

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 19.04.2006 koostatud kannatanu AT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et kannatanu ja A.R abielust sündis xxx tütar GK. Abielu lahutati XXX Harjumaa Perekonnaseisuametis. Jäi kokkulepe, et A.R toetab teda lapse ülalpidamisel ise

ja summas kokku ei lepitud. Enne lahutust kuid lahuselamise ajal maksis A.R

erinevaid summasid mõnesajast kroonist mõne tuhande kroonini kokku umbes 6000

krooni.Kuna A.R ülalpidamisest osa ei võtnud, pöördus kannatanu Harju Maakohtusse hagiga elatise sissenõudmiseks. 13.12.2005 otsusega mõisteti A.R-ilt välja elatis tagasiulatuvalt alates 04.07.2004 kuni XXX, mille suurus ühes kuus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Otsused saadeti A.R mõlemasse elukohta ja kaebust otsusele ei ole ta esitanud. A.R ei ole kordagi elatist määratud ajast maksnud. On alustatud ka täitemenetlust ja täituriks on Katrin Vellet. Seisuga 01.04.2006 võlgneb A.R 26 840 krooni. Teadaolevalt A.R ametlikku töökohta ei ole. Tal on uus pere ja ülalpidamisel seitsmeaastane poeg elukaaslase eelmisest abielust ja ühine tütar. (t/l 3-4)

• Koopia GK sünnitunnistusest, millest nähtuvalt on GK sündinud xxx ja tema vanemateks on A.R ja AK. (t/l 5)

• Koopia XXX välja antud abielulahutuse tunnistusest, mille kohaselt lahutati A.R ja AK abielu. (t/l 7)

• Koopia Harju Maakohtu 13.12.2005 otsusest, millega rahuldati hageja AT hagi ja A.R-ilt

mõisteti välja elatis, mille suurus ühes kuus võrdub poolega Eesti Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, tütre G ülalpidamiseks alates 04.07.2004 kuni XXX AT kasuks. (t/l 12-13)

• Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti 27.06.2006 koostatud teatisest nähtuvalt on A.R

võlgnevus seisuga 20.06.2006 30 960 krooni. Täitur on arestinud võlgniku

pangaarved ja selgitanud välja, et võlgnikul puudub töökoht ja vara, millele sissenõuet pöörata. (t/l 14)

• Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna andmetel ei ole A.R töötuna arvel. (t/l 16)

• Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetel ei ole A.R nimele registreeritud kinnisvara. (t/l 17)

• Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei ole A.R nimele registreeritud sõidukeid. (t/l 18)

• Hansapangast väljastatud A.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikust 04.07.2004 kuni 20.04.2006, mille kohaselt on deebetkäive 271343 krooni ja 50 senti ning kreeditkäive 271294 krooni. (t/l 29-35)

• Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusel puuduvad andmed A.R tulude olemasolu kohta. (t/l 36)

• 05.09.2006 koostatud kahtlustatava A.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei

tunnistanud kahtlustatav temale inkrimineeritava teo toimepanemist ja seletas, et ei ole kuritahtlikult kõrvale hoidnud elatise maksmisest. AKga kooselust sündis tütar G. Abielu lahutades ei soovinud AK elatist tütre ülalpidamiseks. Tütrega on suhelnud tihti ja on teda

toetanud otseselt. Kõik oli rahumeelne kuni selle ajani kui tütar tahtis 2005 aasta mais tema juurde elama tulla koduste ebakõlade tõttu. Järgmisel päeval sõitsid asjade järele. A kodus ei olnud ja asjad andis üle A elukaaslane VT. Tütar elas tema juures kolm nädalat

ja emaga suhelda ei soovinud. Siis viis tütre tagasi ja tütar elab seniajani ema juures. Harju Maakohtu 13.12.2005 otsuse sai kätte märtsis 2006. Edasikaebamise tähtajad olid möödunud. Oli alustatud täitemenetlust ja pärast täiturile kaebuse esitamist saadeti talle

kohtust kohtuotsus. Elab koos uue elukaaslasega juba 8 aastat ja ülalpidamisel on elukaaslase laps ja nende ühine laps. Elab üürikorteris ja ka XXX, kuhu on registreeritud.

4

AT ei ole lapse ülalpidamiseks kordagi maksnud. Teenib elatist ehitusel juhutöödega. Keskmine töötasu 5000 krooni kuus. (t/l 38-41)

• 21.12.2006 koostatud kahtlustatava A.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas

kahtlustatav, et AT ei ole maksnud elatist, kuid on maksnud G . Läbi TE konto on kandnud raha G sõprade arvetele, sest ta ise ei saanud oma kontot kasutada. Oma kontolt ei saanud teha, sest see oli arestitud. On andnud ka sularaha. Sünnipäevaks 1000 krooni,

jõulukingiks 500 krooni. Ka 2005 aastal on andnud sularaha. Esimene summa oli 700 krooni kui alimentide asi pihta hakkas. Pärast seda veel paari-kolmesaja kaupa. Kas AT sellest teab, ei oska öelda, kuid tütrega oli kokku lepitud, et emale sellest ei räägi, sest ei tea kas raha jääb tütrele või võtab ema selle ära. (t/l 44-46)

• TE arvelduskonto väljavõte ajavahemikust 01.04.2006 kuni 21.12.2006. (t/l 47-52)

• 27.12.2006 koostatud tunnistaja GK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt suhtles isaga

tihedalt, kuid viimasel ajal käib külas harvem. On teadlik, et ema kasuks on elatisraha

välja mõistetud. Isa emale elatisraha ei maksa. Miks ei maksa, seda ei tea, kuid isa on rääkinud, et selle rahaga maksaks ema siis laene. On isaga väljas söömas käinud, muid asju isa temale soetanud ei ole. Ükskord oli klassiekskursiooniks vaja raha 250 krooni ja pöördus isa poole, isa andis 700 krooni. Ilmselt see üleliigne 450 krooni oli sünnipäevaks. Pärast seda kuu aega hiljem andis veel 300 krooni, hiljem on andnud 100 kuni 300 krooni kaupa. Läbi interneti on isalt raha küsinud ja siis on isa saatnud sõprade või sõbrannade kontole. Tal endal kontot ei ole. Kokku võib olla üle 2000 krooni. Emale sellest rääkinud ei ole kuna isa soovis nii. Ta arvas, et ema võib raha käest ära võtta. (t/l 53-54)

• 16.01.2007 koostatud AT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole A.R ka pärast

kriminaalmenetluse alustamist elatusraha maksma hakanud. Viimati rääkis A.R-iga 2006 aasta mais ja A.R küsis miks pidi seda kohtu kaudu ajama, et ta võib ka niisama maksta. Senini ta maksnud ei ole. Seisuga 31.12.2006 on elatusraha võlgnevus 41 460 krooni. 2006 aasta sügisel sai küll teada, et A.R on andnud Gle teatud

rahasummasid, kuid need on läinud taskurahaks, mitte G ülalpidamiseks ja ka neid summasid pidi kannatanu teada G ise küsima. (t/l 55-57)

• Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti teatis, mille kohaselt on elatise võlgnevus seisuga 31.12.2006 41 460 krooni. (t/l 57)

• 01.02.2007 koostatud kahtlustatava A.R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole

kahtlustatav elatusraha maksnud seetõttu, et tema arvates on tegemist ebaõige otsusega kuna otsusega mõisteti elatusraha välja tagasiulatuvalt. Seetõttu ei hakanud ka igakuiselt maksma. Talle ei antud ka võimalust otsust vaidlustada, sest otsust ei edastatud. Keskmine sissetulek on 3300 krooni kuus, vahest on see summa ka suurem. (t/l 58-59)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanu

seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas

kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud A.R süüd eitavad ütlusi, kannatanu AT ja tunnistaja GK ütlusi, kohtutäituri andmeid, sünnitunnistust, abielulahutuse

tunnistust, kohtuotsust tsiviilasjas ja pangakontode väljavõtteid, asub seisukohale, et süüdistatava A.R süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et ta maksis vaid tütrele mingeid summasid, kuid AT maksnud ei ole. Põhjenduseks oli aga see, et elatusraha mõisteti välja tagasiulatuvalt ja tal ei õnnestunud seda

otsust vaidlustada. Kohus leiab, et vaatamata sellistele seisukohtadele on jõustunud kohtuotsus täitmiseks kohustuslik ning A.R pidanuks ka seda jõustunud kohtuotsust täitma, so igakuiselt tasuma AT lapse elatusraha lapse ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest

nähtuvalt A.R seda otsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud AT

elatusraha lapse G ülalpidamiseks. Tütrele taskuraha andmine ei ole kohtuotsuse täitmine, kuivõrd tasutud summad ei ole võrreldavad kohtu poolt välja mõistetutega ning tütrele raha

5 saatmine ei ole ka ülalpidamiskohustuse täitmine, kuivõrd see summa ei ole tasutud õigele

isikule, so AT. Süüdistatava pangakonto väljavõttest võib teha järeldusi, et tal olid sissetulekud, mis võimaldanuks maksta elatusraha. Samuti nähtub asja materjalidest, et ta on

tütrele rahasummasid saatnud oma elukaaslase pangakontot kasutades, vältimaks arestitud

pangakontole raha kandmist ja selle ülekandmist AT. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Ka pärast

kriminaalmenetluse alustamist, millest oli süüdistatav teadlik, ei hakanud ta jõustunud kohtuotsust täitma. Selline käitumine viitab kohtu arvates samuti oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkusele. Seetõttu leiab kohus, et A.R käitumisele on

kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on kriminaaltoimikus leiduvatest kannatanu

ülekuulamisprotokollidest näha, et kannatanul on olnud varalisi nõudmisi, mis iga

ülekuulamise järgselt on suurenenud, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole. Samas ilmneb, et

summade suurused tulenevad kohtutäituri teatistest võlgnevuse kohta. Kohus asub

seisukohale, et kohus ei saa taoliste teatiste alusel otsustada tsiviilhagi küsimust, kuivõrd kriminaaltoimikus puudub tsiviilhagi, mida saaks läbi vaadata ja peale selle on tegemist Harju

Maakohtu 13.12.2005 otsuse täitmisest tulenevate rahaliste nõuetega. Seega tulenevad rahalised nõuded jõustunud kohtuotsusest ning KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises

esitatud süüdistuse arutamisel ei saa kohus veel kord elatusraha kannatanu kasuks välja mõista, kuivõrd see on juba välja mõistetud ning tegemist on kohtuotsuse täitmata jätmisest

tuleneva võlgnevusega. Kohtuotsuse kuritahtlik täitmata jätmine tingib aga vaid

kriminaalmenetluse alustamise KarS § 169 tunnustel ja karistuse kohaldamise kohtuotsuse täitmata jätmise eest. KarS § 169 ettenähtud kuriteoga ei ole võimalik varalist kahju tekitada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistataval

on alaline sissetulek, võiks süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust. Samas aga

seisneb inkrimineeritava teo toimepanemine just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvestades kriminaaltoimikus olevaid

andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ja rahaliste kohustuste suurust ning seda, et

süüdistataval on ka ülalpeetavaid, siis ei ole võimalik süüdistatava suhtes rahalist karistust

kohaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku

vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks

aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd

süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse

täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta

kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole aastate vältel

pidanud vajalikuks oma rahalisi kohustusi täita, siis tuleb süüdistatav allutada

käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Kohustuste täitmata

jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus

esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist,

mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised

kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib süüdistatavale määrata katseaja miinimummääras.

6

Märt Toming kohtunik