1-07-3166\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada A l e k s a n d r TIŠIN KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks mõista KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-07-3166\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Süüdi tunnistada A l e k s a n d r TIŠIN KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks mõista KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-07-3166
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märtsill 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-07-3166 (06230101708)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Eveli Kallion
Tõlk Ilona Filippov
Kriminaalasi Aleksandr Tišini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja § 202 lg 1 järgi lühimenetluses
Prokurör Loreta Tšurilova
Süüdistatav A l e k s a n d r TIŠIN - isikukood 37201182225, kodakondsuseta; põhiharidusega, kindla elukohata, sisse registreeritud XXXXXXX; töötas ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral; vabanes viimase karistuse kandmiselt 03.03.2006.a.; tõkend – vahi all pidamine alates 03.11.06.a. (eelnevalt oli kinni peetud 13.-15.09.06.a.)
Kaitsja
vandeadvokaat Uido Truija
RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada A l e k s a n d r TIŠIN KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks mõista
9 (üheksa) kuud vangistust.
Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi A. TIŠIN õigeks mõista.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning algusega 03. november 2006.a. jääb A. Tišinil vangistust kanda 5 kuud ja 27 päeva.
2. Välja mõista Aleksandr Tišinilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 601,25 kr (üks tuhat kuussada üks krooni ja 25 senti) ning sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni.
3. Asitõendid – registreerimisnumbrid MZG-AM – saata hävitamiseks Autoregistrikeskusele pärast kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS.
A. Tišinit süüdistatakse selles, et ta 13. septembril 2006.a. ajavahemikul kell 9.00 – 17.15, olles teadlik, et tegemist on kuriteo toime panemise tulemusel saadud varaga, hoidis ja toimetas Tallinnast Narva suunas 21.08.2006.a. Tallinnas Erika 13 maja juurest varastatud sõiduautot BMW 525 registrimärgiga MZG-AM 598. 13.09.06.a. kella 17.15 ajal pidasid politseitöötajad ta kinni Tallinn-Narva mnt.29.kilomeetril. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmisega pani A. Tišin toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Veel on A. Tišinile esitatud süüdistus varguse katse episoodides erinevatest kauplustest: 01.09.06.a. Tallinnas Männiku tee 98 Säästumarketis, 20.10.06.a. Tallinnas Telliskivi 24 Comarketis ja 03.11.06.a. Tallinnas Suur-Sõjamäe 5 AS Rimi Eesti Food kauplusest. Kuna vara väärtus kõikides episoodides jäi alla 1 000 krooni, loobus prokurör süüdistusest KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning kohtul tuleb A. Tišin selles süüdistuses õigeks mõista.
Süüdistatav A. Tišin tunnistas end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Tema kaitsja U. Truija pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.
Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et A. Tišini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:
- kannatanu T. J ütlustega eeluurimisel auto ostmise ja selle varguse kohta 21.08.06.a. (tl.3; 4 -5; 60-61); -tunnistaja A G ütlustega eeluurimisel (tl. 14-16);
- konstaabel M. Armi ettekandega sõiduauto liikumise kohta Tallinn-Narva maanteel ning teelt keeramisese kohta endise Musta Kassi kõrtsi territooriumile (tl.17);
- sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl. 18 - 23);
- eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr. GE-1893-06/4997 (tl. 42- 43);
- süüdistatava enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl.63 - 66), kus ta väitis, et sai auto tundmatutelt isikutelt ning pidi selle toimetama Narva; autol olid ärandamise tunnused, lõhutud oli süütelukk, puudusid esiistmed.
Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Tišini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 202 lg 1 järgi.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Tišini süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Tišinit, kellel puudus vabaduses kindel eluja töökoht, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Ta on isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes pärast vanglast vabanemist on poole aasta jooksul toime pannud uue varavastase kuriteo. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra.
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu (antud asjas DNA ekspertiis 5 840 krooni), määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk
5 400 krooni. Arvestades A. Tišini varanduslikku seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. osa sundrahast, samuti ekspertiisitasu) riigi kanda.
Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.
Kohtunik