4-07-952
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2007 Tartu Väärteoasja number 4-07-952 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 09. märtsi 2007 määrus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmises Kalmer Kaldma väärteoasjas LS § 7422 lg 3 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalmer Kaldma kaitsja adv Tarmo Pilve määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 09. märtsi 2007 määrus muutmata ja adv Tarmo Pilve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud
Kalmer Kaldma kaitsja esitas 01.03.2007 Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissari Marek Tiiratsi 29.01.2007 otsuse peale väärteoasjas, millega karistati K. Kaldmad rahatrahviga 6600 krooni 03.01.2007 kella 17.08 ajal mootorsõiduki juhtimise eest kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 60 km/h võrra. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 14.02.2007. Kaebusele lisatud 29.01.2007 otsusel on Lõuna Politseiprefektuuri faxi märge kuupäevaga 27.02.2007. Kaebuse teksti kohaselt aga K. Kaldma sai otsuse kätte 27.01.2007.
2
Kaebuses taotletakse kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendusel, et K. Kaldma on otsuse kätte saanud alles 27.01.2007. Väärteoprotokolli koostamise ajal 03.01.2007 on Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Tiit Voot jätnud K. Kaldmale väärettekujutuse, et pärast väärteoprotokolli koostamist kutsutakse ta veel täiendavalt ütlusi andma advokaadi juuresolekul. Midagi sellist ei toimunud. Samuti ei näe väärteomenetluse seadustik ette sellist kohustust. Väljakutse asemel tuli talle Lõuna Politseiprefektuuri otsus ning seegi alles kuu aega selle tegemise hetkest hiljem.
Tartu Maakohus jättis 09.03.2007 määrusega K. Kaldma kaebuse läbi vaatamata VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudusid mõjuvad põhjused. Määruse kohaselt on VTMS § 114 lg 4 järgi menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsuste peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebus on esitatud 15-päevase tähtaja möödudes. Põhjendused, mida tähtaja möödalaskmiseks on kaebuses esitatud, ei ole asjakohased. Väärteoprotokolli koostamise järel anti menetlusalusele isikule kätte väärteoprotokoll, milles on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.01.2007. Väärteoprotokoll sisaldab VTMS §-s 69 nõutavaid andmeid. Väärteoprotokolli pöördel olevas lõpposas on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et K. Kaldma ei esitanud vastulauset seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Vastulause esitamisega oli menetlusalusel isikul võimalik kaasa rääkida nii väärteo koosseisuliste asjaolude suhtes kui ka karistuse liigi ja määra osas, esitades omapoolsed seisukohad kohtuvälisele menetlejale. Põhjendused õigusteadmiste puudumisest ja kohtuvälise menetleja ametniku väärettekujutuse loomisest ei ole asjakohased. Kuigi menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks tema õigus esitada enne otsuse tegemist vastulauset, oli väärteomenetluses selgelt märgitud otsuse tegemise aeg. Kui ka menetlusalune isik ootas kutset, kohustas nimetatud tähtaja saabumine menetlusalust isikut pöörduma kohtuvälise menetleja poole asjaolude selgitamiseks. Menetlusalune isik jättis passiivsusest ja põhjusteta minemata kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele ja samadel asjaoludel laskis mööda otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Tähtaja ennistamise taotluses märgitud otsuse kättesaamise kuupäev on otsuse tegemisest varasem aeg. Seetõttu on alust arvata, et taotluses on selles osas trükiviga. Kaebusele lisatud kohtuvälise menetleja otsusel olevad faksiandmed ei ole usaldusväärsed andmed kaebuse esitajale otsuse kättesaamise kohta. Kui see nii oleks, puudub tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks vajadus. Eeltoodu alusel tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata, kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale.
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
K. Kaldma kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 09.03.2007 määruse ning teha uus määrus, millega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning teha asjas uus otsus, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid.
3
Määruskaebuse kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks kohtuvälise menetleja ametniku poolt loodud väärettekujutus kaebetähtajast ning vastulause esitamise korrast, mis on oluliseks põhjuseks väärteomenetluse seadustiku mõistes. VTMS tõepoolest vastulause esitamise õiguse selgitamise kohustust expressis verbis ette ei näe, kuid samas on väärteomenetluse üldiseid põhimõtteid kaitsepõhimõte, mille kohaselt isikule peab olema tagatud reaalne võimalus ennast kaitsta. Selline kaitse teostamine on võimalik ainult oma õigusi ja kohustusi teades, millest tulenevalt on väärteo kohtuvälisel menetlejal kohustus menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi selgitada. KrMS § 8 lg 1 p 1 järgi on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. K. Kaldmale tema õigusi ja kohustusi ei selgitatud, selle asemel on talle väidetud, et toimub eraldi väljakutsumine, mida tegelikult väärteomenetlus ette ei näe. Antud juhul esineb vastuolu väärteoprotokollis esitatud info ning kohtuvälise menetleja poolt suuliselt esitatud andmete suhtes. Kohtuväline menetleja on sisuliselt võtnud K. Kaldmalt võimaluse ennast kaitsta, luues talle väärettekujutuse väärteomenetluse korrast ning isiku kaitseõigusest. Väärteomenetluse üks kesksemaid printsiipe on isiku kaitseõigus, mida on antud juhul olulisel määral rikutud. Kuivõrd K. Kaldmale oli kohtuvälise menetleja poolt loodud väärettekujutus, ei teadnud ega saanudki ta teada, et menetlusalune isik peab ise väärteootsusele järele minema. Järeldus, et isik jättis kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemata ilma põhjuseta, passiivsusest ei ole õige ning ei tulene selle aluseks olevatest eeldustest. Kui isikule on loodud väärettekujutus, on ta eksimuses tegelikkuse asjaolude suhtes, ning ei saa oma käitumist vastavalt sellele juhtida. K. Kaldma ei ole jätnud otsusele järele minemata passiivsusest vaid ta ei teadnud isikliku järelemineku kohustusest ning ta ei saanudki sellest teada kohtuvälise menetleja tegevuse tõttu. Kohtuvälise menetleja ametnik on oma olemuselt riigivõimu kandja ning isikul on õiguspärane ootus, et kohtuvälise menetleja poolt talle esitatud andmed on õiged ning vastavad tegelikkusele. Saades kohtuväliselt menetlejalt selgitusi, ei ole isikul kohustust süveneda ise oma väärteo materjalidesse ning otsida sealt võimalusi enda huvide kaitsmiseks, vaid tal on õigus tugineda talle riigivõimu esindaja poolt suuliselt antud informatsioonile. Isik ei pea ise sellise informatsiooni õigsust kontrollima, kuivõrd tal on õiguspärane ootus, et tema väärtegu menetlev kohtuväline menetleja tunneb väärteomenetlust ning tegutseb õiguspäraselt. Juhul, kui isik viiakse kohtuvälise menetleja poolt eksimusse, on tegemist vältimatu eksimusega, kuivõrd kohtuvälisele menetlejale kuulub eriline usaldusseisund. Antud juhul ei ole vajalik tähtaja ennistamise taotluse esitamine, kuivõrd K. Kaldma on saanud väärteootsuse kätte alles 27.01.2007 ning kaebus on esitatud 01.03.2007 ehk siis 15 päevase kaebetähtaja jooksul. Nimetatud põhjusel oleks kohus, juhul kui ta on leidnud, et tähtaja ennistamine ei ole antud juhul vajalik, pidanud kaebuse ka sisuliselt läbi vaatama, mida ta antud juhul teinud ei ole. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissar Marek Tiiratsi 29.01.2007 otsus väärteoasjas nr 2602,07,00179 on tehtud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Väärteoprotokollis on K. Kaldma poolne rikkumine väidetavalt tuvastatud tunnistajate ütlustega, mille kohta on tehtud vastav märge väärteoprotokolli. Samuti on otsuse järgi väärteo toimepanek muu hulgas tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Väärteoprotokollile ega otsusele ei ole sellist tunnistaja ülekuulamise protokolli lisatud. Samuti ei ole selge, kes selliseks tunnistajaks on olnud ning milles tema ütlused seisnevad. VTMS § 33 järgi tunnistaja anonüümsust väärteomenetluses ei tagata. Seega ei ole võimalik, et tunnistaja on jäetud anonüümseks, kuivõrd sellist võimalust väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Lubamatu on tugineda tõendile, millega menetlusosalisel ei ole võimalik tutvuda
4
ega selle suhtes vastuväiteid esitada, samuti on lubamatu tugineda tõendile, mida tegelikkuses olemas ei ole, kuivõrd selle alusel ei ole võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid. Antud juhul on väärteootsus langetatud olematul alusel. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Sama säte kohaldub ka väärteomenetlusele. Antud juhul ei saa väärteo toimepanemist pidada tõendatuks, kuivõrd selle tõendamiseks tõendeid esitatud ei ole. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud õigusvastaselt ning meelevaldselt tuginedes tõendamata asjaoludele, mis juba ainuüksi on väärteotsuse tühistamise aluseks. K. Kaldma on väärteoprotokolli koostamisel avaldanud soovi kaitsja osalemiseks menetluses ning ise asja arutamisest kohtus osa võtta. K. Kaldmale kaitseõigust ei tagatud. Väärteoprotokolli koostamisel on konstaabel Tiit Voot ebaõigelt selgitanud, et kaitsja osavõtt väärteomenetlusest algab alles hilisemal väljakutsumisel, mida aga väärteo- ega kriminaalmenetlusseadustik ette ei näe. Sellise väärinformatsiooni esitamisega on sisuliselt välistatud kaitsja osalemine väärteomenetluses ning kaebuse esitaja kaitseõigust on olulisel määral rikutud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta väärteo toimepanemist ennast, tunnistab end selles süüdi ning kahetseb toimepandud tegu. Puhtsüdamlikku kahetsust on kaebuse esitaja väljendanud ka juba väärteoprotokolli koostamise ajal ning see on vastavalt protokollitud. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. Nimetatud asjaolu ei ole aga otsuse tegemisel arvestatud, vaid on ebaõigesti leitud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme, ei ole tagatud isiku kaitseõigus, väärteo tuvastamisel on tuginetud olematule tunnistaja ülekuulamise protokollile ning ei ole arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 09.03.2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda sellest, kas see lasti mööda mõjuval põhjusel või ei. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ja menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS §-s 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Nende hulgas on ka muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. K. Kaldma väidab, et väärteoprotokolli koostanud konstaabel jättis talle väärettekujutuse, et pärast väärteoprotokolli koostamist kutsutakse ta veel täiendavalt ütlusi ja selgitusi andma advokaadi juuresolekul, kuid midagi sellist ei toimunud ja talle oli üllatuseks, et 29.01.2007 tehti tema kohta otsus ilma teda täiendavalt välja kutsumata. K. Kaldma väidab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ta viidi eksitusse väärteootsuse tegemise korra suhtes ja tal ei olnud võimalust ennast kaitsta. Ta leiab, et eelpooltoodu on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus. Ta väidab, et sai otsuse kätte 27.02.2007. Oma väidete kinnituseks palub ta arvestada määruskaebusele lisatud otsuse ärakirja, millel on Lõuna PP fax 27.02.2007 kell 12.02. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma määruses lisaks üldistele menetlustähtaja ennistamise küsimustele käsitlenud ka K. Kaldma kaitsja poolt kaebetähtaja ennistamiseks esitatud asjaolusid. Maakohtu määruses on märgitud, et põhjendused õigusteadmiste puudumisest ja kohtuvälise menetleja ametniku väärettekujutuse loomisest ei ole asjakohased. Kui ka menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks tema õigus esitada enne otsuse tegemist vastulauset, oli väärteomenetluses selgelt märgitud otsuse tegemise aeg. Kuigi menetlusalune isik väidetavalt ootas täiendava ilmumise kutset, kohustas nimetatud tähtaja saabumine menetlusalust isikut pöörduma kohtuvälise menetleja poole asjaolude selgitamiseks. Menetlusalune isik jättis
5
põhjusteta minemata kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele ja samadel asjaoludel laskis mööda otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Tähtaja ennistamise taotluses märgitud otsuse kättesaamise kuupäev 27.01.2007 on otsuse tegemisest varasem aeg. Seetõttu on alust arvata, et taotluses on selles osas trükiviga. Kaebusele lisatud kohtuvälise menetleja otsusel olevad faksiandmed ei ole usaldusväärsed andmed kaebuse esitajale otsuse kättesaamise kohta. Kui see nii oleks, puudub tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks vajadus. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata, kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et antud juhul puudub kaebetähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus. K. Kaldmale 03.01.2007 tutvustati väärteoprotokolli ja talle anti selle koopia. Järelikult oli talle teada, et selles asjas tehtav lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.01.2007. Samuti oli talle teada, et enne lahendi tegemist on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Talle oli seega eelnevalt teada, et lahend on kättesaadav alates 30.01.2007 ja et tal on õigus enne lahendi tegemist, mis hõlmab ka taotluste lahendamist, menetleja juures väärteotoimikuga tutvuda. Asjaolu, et K. Kaldma ei realiseerinud oma õigusi enne lahendi tegemist, ei ole selline mõjuv asjaolu, mis annaks alust kaebetähtaega ennistada. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et K. Kaldma ei esitanud vastulauset seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Vastulause esitamisega oli menetlusalusel isikul võimalik kaasa rääkida nii väärteo koosseisuliste asjaolude suhtes kui ka karistuse liigi ja määra osas, esitades omapoolsed seisukohad kohtuvälisele menetlejale. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et K. Kaldmale ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning selle asemel väideti, et toimub eraldi väljakutsumine. Selline väide on paljasõnaline ja vastuolus väärteoprotokollis kajastatuga, mille kohaselt K. Kaldma sai protokolli ärakirja kätte, kinnitas selles olevate andmete õigsust, oli nõus tema poolt toimepandud liikluseeskirja rikkumisega, kahetses oma teguviisi ja oli teadlik, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.01.2007. Seega tegemist ei ole isiku kohtuvälise menetleja poolt eksimusse viimisega, nagu seda määruskaebuses väidetakse. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaitsja on ka määruskaebuses märkinud väärteootsuse kättesaamise ajana 27.01.2007, mis on ilmne trükiviga, nagu sellele juba maakohus oma määruses tähelepanu juhtis. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-144-03 on märgitud, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Ringkonnakohus nagu maakohuski ei tuvastanud K. Kaldma puhul sellist objektiivset takistust. Kuna kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata, siis ei ole vajadust käsitleda väärteootsuse sisulist külge, nagu seda määruskaebuses taotletakse.
Mati Kartau Kohtunik
