1-06-11017\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

12.02.2007.a Harju Maakohus koosseisus : kohtunik Merike Allikmäe sekretär Reilika Nestor, tõlk Imbi Kangur – Popova juuresolekul prokurör Kristel Eliste kaitsjad v.adv.-d Juho-Enn Aule, Jüri Bondar, Karen Dambjan, Urmas Simon, Leonid Olovjanišnikov, Sergei Porutško osavõtul

arutas lühimenetluses Tallinnas 24.01.2007.a T.J, elukoht XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, ei tööta, karistatus 24.09.98.a Harju MK poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 3 k v/k ting 1 a katseajaga, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korra, karistatus kustunud, väärtegude korras korduvalt karistatud,

kahtlustatavana kinni peetud 26.04.2005- 28.04.2005.a. 28.04.2005.a.kohaldatud elukohast lahkumise keeld;- süüdistusasja KarS § 22 lg 3- § 347 lg 1, § 344 lg 1, § 349, § 348, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. A.M, eluk XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, töötab OÜ Y-katusekatja, kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 09.05.2002.a. otsusega KrK § 143 lg 2 p 1 alusel 1 a vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga, 25.05.2005 kohaldatud elukohast lahkumise keeld;- süüdistusasja KarS § 344 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1, 3, § 347 lg 1 järgi. Z.B, elukoht XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, emakeel vene keel, töötab OÜ Y, varem kriminaalkorras karistamata, 23.11.2005 kohaldatud elukohast lahkumise keeld; - süüdistusasja KarS § 334 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 3 järgi. B.N, eluk XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, Leedu Vabariigi kodanik, kesk-eri haridus, emakeel vene keel, töökoht OÜ Y, kriminaalkorras karistatud Tallinna LK 06.05.2002.a otsusega KrK § 143 lg 2 p 1 alusel 1 a vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga, 22.11.2005 kohaldatud elukohast lahkumise keeld, - süüdistusasja KarS § 344 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. K.V, viibib Tallinna Vanglas, elukoht XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, ei tööta, väärtegude korras korduvalt karistatud, kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 05.01.2005.a otsusega KarS § 263 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 5 alusel 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga /IV kd tl 34-35/ Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 05230101511 K.V süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 , § 418 lg 1 järgi, milles tõkendina on kohaldatud vahistamist, tõkendit ei ole kohaldatud;- süüdistusasja KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 348 järgi. S.K, elukoht XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, emakeel vene keel, töökoht OÜ Y-santehnik, kriminaalkorras karistatud: - Tallinna LK 05.05.2003.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8- § 25 lg 1 alusel 7 k vangistusega tingimisi 1 a ja 6 k katseajaga; Kriminaalasi nr. 1-06-11017

2 - Tallinna LK 05.01.2005.a. otsusega KarS § 263 p 1, 4 alusel 7 k vangistusega tingimisi 2 a ja 6 k katseajaga /V kd tl 20-21/; väärtegude korras karistatud korduvalt, 22.11.05 kohaldatud tõkendelukohast lahkumise keeld;- süüdistusasja KarS § 347 lg 1, § 348, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. A.M süüdistatakse selles, et tema 08.10.2004 Tallinnas XX asuvas kaupluses “XXX” varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse lepingulistesse suhtesse astumise kavatsusest. Selleks, kasutades A S nimele väljastatud ID-kaarti nr. xxxxxxxx ja esitades müüjale võltsitud OÜ D P palgatõendi A S nimele, sõlmis ta järelmaksuga müügilepingu nr CCC, allkirjastades lepingu A S nimelt, mille alusel omandas muusikakeskuse Panasonic SA- AK520 maksumusega 5352.-krooni. Lepingu vormistamisel tasus A. M sissemakse 408 krooni, kuid jättis ülejäänud osas muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustas A. M OÜ-le X varalise kahju 4944 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos B.N’ga 27.10.2004 Tallinnas XX asuva X AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks B.N esitas X AS esinduse müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele ja sõlmis liitumislepingu nr CC ja järelmaksuga müügilepingud, allkirjastades lepingud A A nimelt, mille alusel omandasid 2 mobiiltelefoni NOKIA 6100 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx), a´ maksumusega 2988.- krooni, kokku 5976.-krooni ja 2 kõnekaarti (372)xxxxxxxx ja (372)xxxxxxxx. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja B.N’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmuse teel saadud mobiiltelefonid ja kõnekaardid müüsid nad koos maha ja saadud raha jagasid omavahel. Kelmusega põhjustaid B.N ja A.M Y AS-le varalist kahju 5976 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos B.N’ga 01.11.2004 Tallinnas, XX asuvas kaupluses "XXX" varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks B.N esitas kaupluse müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele ja võltsitud OÜ C palgatõendi A A nimele ning sõlmis järelmaksuga müügilepingu nr.CCC, allkirjastades selle A A nimelt, mille alusel omandasid muusikakeskuse Panasonic SC-AK520 maksumusega 5546 krooni. Lepingu vormistamisel tasus B.N sissemakse 422 krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A.M’il ja B.N’il juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega omandatud muusikakeskuse Panasonic B.N ja A.M müüsid maha ning saadud raha jagasid omavahel. Kelmusega põhjustasid B.N ja A.M OÜ-le X varalise kahju 5124 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos B.N’ga ja Z.B’ga 02.11.2004 Tallinnas, XX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks Z.B esitas Y esinduse töötajale AB nimele väljaantud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja sõlmis liitumislepingu nr. CCC ning mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, allkirjastades selle AB nimelt, mille alusel omandasid nad mobiiltelefoni NOKIA 6100 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2988.-krooni ja kõnekaardi (372)xxxxxxxx. Kelmusega saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi Z.B andis üle A.M ja B.N´ile ning sai nende käest teostatud tehingu eest 300.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il, B.N’l ja Z.B’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju 2988 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 03.11.2004 Tallinnas XX asuvas kaupluses “XXX” varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et esitades kaupluse müüjale A B nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja võltsitud OÜ C palgatõendi, sõlmis ta järelmaksuga müügilepingu nr. CCC, allkirjastades nimetatud lepingu A B nimelt, mille alusel omandas ta kauplusest muusikakeskuse Philips MCM-570 maksumusega 4495.-krooni. Lepingu sõlmimisel tasus A. M sissemaksuna 343 krooni, kuid ülejäänud osas jättis ta muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus

3 A. M’il juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustas A. M OÜ-le Y varalise kahju 4152 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J, S.K ja K.V´ga 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele. Seejärel AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX, tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx/xx kt sõlmimisel T.J esitas käendajana võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, täitis käendaja isikuandmete ankeedi V M nimelt ning allkirjastas V M nimelt käenduslepingu ja käendaja isikuandmete ankeedi. Samas A.M esitas laenuspetsialistile A S nimele väljastatud ID-kaarti nr. xxxxxxxx ning kirjutas avalduse ja taotluse krediidi saamiseks ning sõlmis A S nimelt tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx/xx kt, allkirjastades eelnimetatud dokumendid A S nimelt. Vastavalt 30.12.2004.a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxx/xx kt AS-i Y poolt kanti üle raha summas 24750.- krooni V M nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxx Xpangas. Seejärel T.J, 31.12.2004.a Xpanga X kontoris aadressil Tallinn, XXX esitas pangatellerile võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, mille alusel pangateller vormistas sularaha väljamakse, kuhu T.J kirjutas V M nimelt allkirja ning sai pangast V M nimele vormistatud arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxxxxxx raha summas 24688.-krooni, millised andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 2500.-krooni. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 24750 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J, S.K ja K.V´ga 14.02.2005 Tallinnas X asuvas AS-is Y varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ning A.M’ile passi nr. xxxxxxxx E K nimele. Seejärel 14.02.2005.a AS-i Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, T.J kirjutas käenduslaenu taotluse krediidi saamiseks ning allkirjastas taotluse S V nimelt. 15.02.2005.a sõlmis T.J AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx/xx kt, esitades laenuspetsialistile krediidisaajana S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja A:M esitas laenuspetsialistile käendajana E K nimele väljastatud passi nr. xxxxxxxx ning käendajana sõlmis käenduslepingu ja täitis käendaja isikuandmete ankeedi ja allkirjastas nimetatud dokumendid E K nimelt neljal korral. Vastavalt sõlmitu tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxx/xx kt kandis AS Y krediidi summas 29700.-krooni üle eelnevalt T.J poolt S V nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxxx X pangas. Seejärel T.J 16.02.2005.a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, kirjutas raha saamiseks sularaha väljamaksele S V nimelt alla ja sai S V nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxxx raha summas 29300.-krooni, mille andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud töö eest 2500.-krooni. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.Vl juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 29300 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 18.02.2005 grupis K.V´ga Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas kaupluse müüjale võõra passi nr. xxxxxxxx E K nimele ja sõlmis EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxx/xxxxx, kirjutades taotlusele ja lepingule E K nimelt nime ja allkirjastades nimetatud dokumendid E K nimelt. Järelmaksulepingu alusel sai A.M kodukino SCHT870 maksumusega 6490.-krooni ning fotoaparaadi IXU S40 maksumusega 5390.-krooni (järelmaksuga 13904,28 krooni). Saadud kaubad A. M andis üle K.V´le. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-le Y varalist kahju 13904, 28 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 19.02.2005 grupis K.V´ga Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt

4 väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas "Y" kaupluse müüjale võõra eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele ning E K arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte ja sõlmis järelmaksuga müügilepingu nr.xxxxxxxxxx kodukino Sharp maksumusega 4901.- krooni ostmiseks, kirjutades lepingule E K nimelt nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud kodukino andis A. M üle K.V´le ning pärast ostis viimase käest 2500.-krooni eest välja. Lepingu sõlmimisel tasus A. M sissemaksu 377 krooni, kavatsus ülejäänud osamaksete tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati OÜ-le Y varalist kahju 4524 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 21.02.2005 grupis K.V´ga Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas "Y" kaupluse müüjale võõra Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele ja sõlmis EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxx/xxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 11998.- krooni ning TV-aluse maksumusega 1998.-krooni (järelmaksuga 16446,72 krooni) ostmiseks, allkirjastades lepingu E K nimelt. Kelmuse teel saadud kaubad andis A. M üle K.V´le. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-ile Y varalise kahju 16446,72 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 26.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", varalise kasu saamise eesmärgil pettuse teel esitas AS Y esindajale E K nimele väljastatud EV kodaniku passi nr. xxxxxxx ja E K X panga kontoväljavõtte ning tellis E K nimele krediitkaardi, täites plangi ja kirjutades krediidiarvelepingule E K nimelt allkirja. Seepeale, saanud kaupluse „Y“ krediitkaardi E K nimele, A.M 26.02.2005.a kell 13.51 viibides Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", esitades E K nimele väljastatud passi nr. xxxxxxxx ostis krediidikaardiga kaupa 6480.-krooni väärtuses ja kirjutas ostu sooritamisel E K nimelt kassakviitungile nr. ccc/cccc allkirja. Samuti tema 26.02.2005.a kell 13.57 viibides Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", esitades E K nimele väljastatud passi nr. xxxxxxxx ostis krediidikaardiga kaupa 650.-krooni väärtuses ja kirjutas ostu sooritamisel E K nimelt kassakviitungile nr. ccc/cccc allkirja. Samuti tema 28.02.2005.a kell 14.34 viibides Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" ostis E K nimele välja antud krediidikaardiga kaupa 495.-krooni väärtuses ja kirjutas ostu sooritamisel E K nimelt kassakviitungile nr. ccc/cccc allkirja. Samuti tema 28.02.2005.a kell 14.40 viibides Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" ostis E K nimele välja antud krediidikaardiga kaupa 285.-kr väärtuses ja kirjutas ostu sooritamisel E K nimelt kassakviitungile nr. ccc/cccc allkirja. Kelmusega põhjustas A. M AS-le Y varalise kahju kokku 7910 kr.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 01.03.2005 grupis K.V´ga Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas Y AS esinduse müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele, sõlmis liitumislepingu nr. xxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung SGH-E700 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 4690.-krooni ja kõnekaardi (372)xxxxxxx ostmiseks ning allkirjastas seejuures nimetatud lepingud E K nimelt. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis A. M K.V´le. Lepingu sõlmimisel tasus A. M sissemaksuks 535 krooni, ülejäänud osas kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 4155 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 01.03.2005 grupis K.V´ga Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M, esitades esinduse müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele, sõlmis liitumislepingu nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu, allkirjastades need E K nimelt ning sai nimetatud lepingute alusel 01.03.2005.a telefoninumbrid xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning 03.03.2005.a mobiiltelefoni NOKIA 3220 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2529.-krooni.

5 Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardid andis A. M K.V´le. Lepingu sõlmimisel tasus A. M sissemaksuks 99 krooni, ülejäänud osas kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju kokku 2430 krooni. Seega A.M, isikute grupis varalise kasu saamisega tegelikest asjoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse A.M selles, et tema 15.01.2004 Tallinnas, XX asuva Y AS (Y AS) esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas müüjale A S nimele välja antud ID-kaardi nr. xxxxxxxx eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr. xxxxxxx, mille alusel sai telefoninumbri xxxxxxxx. Samuti tema, 08.10.2004 Tallinnas XX asuvas kaupluses “Y” kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas müüjale A S nimele välja antud ID-kaardi nr. xxxxxxxx eesmärgiga sõlmida järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxxxx ja omandada muusikakeskus Panasonic SA-AK520. Samuti tema, 03.11.2004 Tallinnas XX asuvas kaupluses “Y” kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas müüjale A B nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx eesmärgiga sõlmida järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxxxx muusikakeskuse Philips MCM-570 omandamiseks. Samuti tema, 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas laenuspetsialistile A S nimele väljastatud ID-kaarti nr. xxxxxxxx eesmärgiga sõlmida tarbijakrediidileping nr.xxxxxxx/xx kt. Samuti tema, 07.02.2005 kella 18.10 paiku olles ühistranspordibussis nr. 60 reg.nr xxxxxx, sõitis bussis sõiduõigust tõendava dokumendita ning esitas teadlikult AS Falck Eesti töötajale väärteoasjas nr. xxxxxxxxxxx kiirmenetluse otsuse ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli vormistamisel A S´i nimele väljaantud ID kaardi nr. xxxxxxxx, eesmärgiga vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest ja karistusest. Samuti tema, 15.02.2005.a AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx/xx kt sõlmimisel laenuspetsialistile käendajana EK nimele väljaantud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx. Samuti tema, 18.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas kaupluse müüjale võõra Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele eesmärgiga sõlmida EGO järelmaksu müügileping nr.xxx/xxxxx. Samuti tema, 19.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas kaupluse müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele eesmärgiga sõlmida järelmaksuga müügileping nr.xxxxxxxxxx kodukino Sharp ostmiseks. Samuti tema, 21.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas "Y" kaupluse müüjale võõra Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele eesmärgiga sõlmida EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxx/xxxxx televiisori Sony KV-32 CS ning TV-aluse ostmiseks. Samuti tema, 26.02.2005 Xpanga kontoris aadressil XXX kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas pangatellerile E K konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõtte saamiseks E K nimele väljaantud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx. Samuti tema, 26.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", krediitkaardi saamise eesmärgil kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas AS Y esindajale E K nimele väljaantud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx. Samuti tema jätkuvalt 26.02.2005.a kell 13.51 ja 13.57 ning 28.02.2005 kell 14.34, 14.40 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" krediitkaardiga ostu sooritamiseks esitas müüjale E K nimele väljaantud eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx. Samuti tema, 01.03.2005 Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K

6 nimele, eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr. xxxxxx ja järelmaksuga müügileping mobiiltelefoni Samsung SGH-E700 ja kõnekaardi ostmiseks. Samuti tema, 01.03.2005 Tallinnas, XXX asuva asuva Y AS esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele, eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügileping kõnekaartide xxxxxxxx ja xxxxxxxx ja mobiiltelefoni NOKIA 3220 järelmaksuga ostmiseks. Samuti tema, 04.03.2005 kella 14.20 paiku Xpanga AS X kontoris asukohaga Tallinn XXX, kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas pangatellerile internetipanga paroolide saamise eesmärgil E K nimele väljaantud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx, kuid teller ei rahuldanud taotlust. Seega A.M teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse A.M selles, tema 15.01.2004 Tallinnas, XXX asuva Y AS (Y AS) esinduses telefoninumbri xxxxxxxx saamiseks võltsis dokumenti, mis seisnes selles, et ta sõlmis liitumislepingu nr. xxxxxxx ja allkirjastas selle A S nimelt. Samuti tema, 08.10.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses “Y” võltsis muusikakeskuse Panasonic SA-AK520 omandamiseks järelmaksuga müügilepingut nr xxxxxxxxxx, allkirjastades lepingu A S nimelt. Samuti tema, 03.11.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses “Y” võltsis muusikakeskuse Philips MCM-570 järelmaksuga omandamiseks müügilepingut nr. xxxxxxxxxx, allkirjastades lepingu A B nimelt. Samuti tema, 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX võltsis krediidi saamiseks tarbijakrediidilepingut nr.xxxxxxx/xx kt. ja selle lisadokumente, allkirjastades nimetatud dokumendid A S nimelt. Samuti tema, 15.02.2005.a AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX võltsis krediidi saamiseks käenduslepingut ja käendaja isikuandmete ankeeti, täites ja allkirjastades nimetatud dokumendid E K nimelt. Samuti tema, 07.02.2005 kella 18.10 paiku sõites ühistranspordibussis nr. 60 reg.nr xxxxxx sõiduõigust tõendava dokumendita, võltsis väärteoasjas nr. xxxxxxxxxxx kiirmenetluse otsuse ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, esitades enda isiku kohta valeandmed, nimetades ennast A S´ks kirjutas ta ülekuulamise protokollile omakäeliselt ütlused väärteo kohta ning allkirjastas protokollid A S nimelt, eesmärgiga vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest ja karistusest. Samuti tema, 18.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" võltsis kodukino SCHT870 ning fotoaparaadi IXU S40 järelmaksuga ostmiseks järelmaksu müügilepingut nr.xxx/xxxxx ja järelmaksu taotlust, kirjutades taotlusele ja lepingule E K nimelt nime ja allkirjastades nimetatud dokumendid E K nimelt. Samuti tema, 19.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" võltsis kodukino Sharp ostmiseks järelmaksuga müügilepingut nr.xxxxxxxxxx, kirjutades lepingule E. Samuti tema 21.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" võltsis televiisori Sony KV-32 CS 70 ning TV-aluse järelmaksuga ostmiseks EGO järelmaksu müügilepingut nr.xxx/xxxxx, kirjutades lepingule E K nime ning allkirjastades lepingu E K nimelt. Samuti tema, 26.02.2005 X panga kontoris aadressil Tallinn, XXX kirjutas E K konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõtte saamiseks E K nimelt päringule seletuse ja allkirjastas päringu E K nimelt. Samuti tema, 26.02.2005 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", võltsis krediitkaardi saamise eesmärgil krediitarve lepingut, allkirjastades nimetatud lepingu E K nimelt. Samuti tema, 26.02.2005.a kell 13.51 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", krediidikaardiga kauba 6480.-krooni väärtuses ostu sooritamisel, võltsis kassakviitungit nr. CCC, kirjutades sellele E K allkirja. Samuti tema, 26.02.2005.a kell 13.57 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", krediidikaardiga kauba 650.-krooni väärtuses ostu sooritamisel, võltsis kassakviitungit nr. CCC, kirjutades sellele E K allkirja.

7 Samuti tema, 28.02.2005.a kell 14.34 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", krediidikaardiga kauba 495.-krooni väärtuses ostu sooritamisel, võltsis kassakviitungit nr. ccc, kirjutades sellele E K allkirja. Samuti tema 28.02.2005.a kell 14.40 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y", krediidikaardiga kauba 285.-krooni väärtuses ostu sooritamisel, võltsis kassakviitungit nr. ccc, kirjutades sellele E K allkirja. Samuti tema, 01.03.2005 Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses võltsis mobiiltelefoni Samsung SGH-E700 ja kõnekaardi xxxxxxx järelmaksuga omandamiseks liitumislepingut nr. xxxxxx ja järelmaksuga müügilepingut, kirjutades nimetatud lepingutele E K nime ning allkirjastades lepingud E K nimelt. Samuti tema, 01.03.2005 Tallinnas, XXX asuva Y AS võltsis kõnekaartide xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning mobiiltelefoni NOKIA 3220 järelmaksuga omandamiseks liitumislepingut nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingut, kirjutades nimetatud lepingutele E K nime ning allkirjastades lepingud E K nimelt. Seega A.M dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse A. M selles, et tema 28.03.2005 Tallinnas XXX asuva kaupluse “Y” juures, olles saanud D K’lt viimase fotod, võltsis AM nimele väljastatud Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx, eemaldades AM foto ja kleepides asemele D K foto. Seega A.M tähtsa isikliku dokumendi võltsimisega, pani toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 01.11.2004.a kuni 23.12.2004.a aitas kaasa tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele, mis seisnes selles, et ta andis Tallinnas XXX asuva kaupluse “Y” juures üle S.K’le oma fotod Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele võltsimiseks, mille sai S.K’lt samal päeva võltsituna (passi kleebitud T.J fotoga) tagasi. Seega T.J tähtsa isikliku dokumendi võltsimisele kaasaaitamisega pani toime KarS § 22 lg 3- § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.J selles, et tema grupis S.K ja K.V’ga 23.12.2004.-24.12.2004.a Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas Y AS esinduse müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu nr. xxxxxxx, allkirjastades lepingud V M nimelt, mille alusel omandas 23.12.2004.a kõnekaardi telefoninumbriga xxxxxxxx ning 24.12.2004.a mobiiltelefoni Samsung X460 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2701.-krooni. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Lepingu sõlmimisel tasus T.J sissemaksuna 1.- krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju 2700 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis S.K ja K.V’ga 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas Y AS esinduses müüjale võltsitud passi nr xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis V M nimelt mobiiltelefoniteenuste lepingu nr. xxxxxxxx ja Y järelmaksulepingu mobiiltelefoni Samsung E800 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 5189.-krooni ja telefoninumbri xxxxxxxx ostmiseks, kirjutades nimetatud lepingutele ja ettemaksu arvtele nr xxxxxx ja xxxxxx V M nimelt nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’ juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS -le varaline kahju 5189 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis S.K ja K.V’ga 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas AS Y esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt

8 vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas AS Y esinduses müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis V.M nimelt tähtajalise liitumislepingu nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung SGH-X450 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2388.-krooni ja telefoninumbri xxxxxxxx järelmaksuga ostmiseks, allkirjastades nimetatud lepingud V M nimelt. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati varaline kahju 2388 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis S.K ja K.V’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses "Y" müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning V M arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte ja sõlmis V M nimelt järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx muusikakeskuse Sharp maksumusega 2682.-krooni ning DVD-mängija Panasonic maksumusega 1817.-krooni, kokku 4499 krooni väärtuses kauba ostmiseks (järelmaksuga 5850 krooni), allkirjastades ülalnimetatud lepingu V M nimelt. Kelmuse teel saadud kaubad T.J andis üle S.K’le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-krooni. Lepingu sõlmimisel tasus T.J sissemaksuks 450 krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati OÜ-le Y varaline kahju 5400.- krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis S.K ja K.V’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses „Y“ müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja sõlmis V. M nimelt EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxx/xxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 13574,70 krooni ostmiseks, kirjutades ülalnimetatud lepingule V M nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud televiisori andis T.J üle S.K’le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-le Y Eesti varaline kahju 13574,70.- krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis S.K ja K.V’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas X panga kontoris „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil panid toime kelmuse alljärgneva tegevusega: T.J, kasutades võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, avas Xpanga kontoris V M arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx kasutamiseks uued internetipanga koodid ning sai kokkulepe turvaelementide kohta alusel paroolikaardi koos püsiparooliga, mida kasutades sõlmisid nad internetipangas väikelaenulepingu nr. xx-xxxxxxxx. Seejärel T.J 27.12.2004.a Tallinn XXX asuvas Xpanga “Y” kontoris esitas tellerile võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja võttis pangast V M nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxx välja väikelaenulepingu alusel saadud raha summas 8925.-krooni, mille andis üle S.K´le ja K.V´le. Sularaha väljamakse vormistamisel allkirjastas T.J väljamakse V M nimelt. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust laenu tagasimaksmiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 8925.- kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis S.K ja K.V’ga 27.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses „Y“ müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja sõlmis V M nimelt EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxx/xxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 13962,96 kr ostmiseks, allkirjastades ülalnimetatud lepingu V M nimelt. Kelmuse teel

9 omandatud televiisori andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS- le Y varaline kahju 13962,96 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis A.M, S.K ja K.V´ga 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele. Seejärel AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX, tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx kt sõlmimisel T.J esitas käendajana võltsitud passi nr. xxxxxxx V M nimele, täitis käendaja isikuandmete ankeedi V M nimelt ning allkirjastas V M nimelt käenduslepingu ja käendaja isikuandmete ankeedi. Samas A.M esitas laenuspetsialistile A S nimele väljastatud ID-kaarti nr. xxxxxxxx ning kirjutas avalduse ja taotluse krediidi saamiseks ning sõlmis A S nimelt tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx kt, allkirjastades eelnimetatud dokumendid A S nimelt. Vastavalt 30.12.2004.a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxxkt AS-i Y poolt kanti üle raha summas 24750.-kr V M nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxxx Xpangas. Seejärel T.J, 31.12.2004.a Xpanga X kontoris aadressil Tallinn, XXX esitas pangatellerile võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, mille alusel pangateller vormistas sularaha väljamakse, kuhu T.J kirjutas V M nimelt allkirja ning sai pangast V M nimele vormistatud arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxxxxx raha summas 24688.-kr, millised andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 2500.-kr. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 24750 kr Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis S.K ja K.V’ga 01.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele. Seejärel T.J Y esinduses esitas müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ja sõlmis S V nimelt Y liitumislepingu nr.xxxxxxxx ja järelmaksulepingu, allkirjastas selle S V nimel kolmel korral ning ostis selle alusel järelmaksuga mobiiltelefoni NOKIA 5140 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 3690.- kr ja telefoninumbri xxxxxxxx. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’l, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 3690 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis S.K ja K.V’ga 02.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele. Seejärel T.J Y esinduses esitas müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ja sõlmis S V nimelt Y liitumislepingu nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingu, allkirjastas selle S V nimelt ning ostis selle alusel järelmaksuga mobiiltelefoni NOKIA 5140 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 3690.-kr ja telefoninumbri xxxxxxxx. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 3690 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis A. M, S.K ja K.V´ga 14.02.2005 Tallinnas XXX asuvas AS-is Y varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ning A.M’ile passi nr. xxxxxxxx E K nimele. Seejärel 14.02.2005.a AS-i Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, T.J kirjutas käenduslaenu taotluse krediidi saamiseks ning allkirjastas taotluse S V nimelt. 15.02.2005.a sõlmis T.J AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt, esitades laenuspetsialistile krediidisaajana S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja A.M esitas laenuspetsialistile

10 käendajana E K nimele väljastatud passi nr. xxxxxxxx ning käendajana sõlmis käenduslepingu ja täitis käendaja isikuandmete ankeedi ja allkirjastas nimetatud dokumendid E K nimelt neljal korral. Vastavalt sõlmitu tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxxx kt kandis AS Y krediidi summas 29700.-krooni üle eelnevalt T.J poolt SV nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx X pangas. Seejärel T.J 16.02.2005.a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, kirjutas raha saamiseks sularaha väljamaksele S V nimelt alla ja sai S V nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxxx raha summas 29300.-krooni, mille andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud töö eest 2500.-kr. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 29300 krooni. Seega T.J, isikute grupis varalise kasu saamisega tegelikest asjoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.J selles, et tema 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Xpanga kontoris teadvalt esitas tellerile V M arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte tellimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses esitas teadvalt esinduse müüjale järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu nr xxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses esitas esinduses müüjale mobiiltelefoniteenuste lepingu nr. xxxxxxxx ja Y järelmaksulepingu sõlmimiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas AS Y esinduses esitas müüjale tähtajalise liitumislepingu nr xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ esitas müüjale järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx sõlmimiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale selle tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ esitas kaupluse müüjale EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx sõlmimiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas Xpanga kontoris „Y“ esitas pangatellerile arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx kasutamiseks uute internetipanga koodid avamiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 27.12.2004.a Tallinn XXX asuvas Xpanga “Y” kontoris esitas tellerile sularaha 8925.-krooni väljamakse vormistamisel teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 27.12.2004.a Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ esitas müüjale EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx sõlmimiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 28.12.2004. a Tallinnas, XXX asuvas Xpank kontoris esitas tellerile arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx avamiseks teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale selle tema, 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX, tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt sõlmimisel esitas laenuspetsialistile käendajana teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 31.12.2004.a Xpanga X kontoris aadressil Tallinn, XXX esitas pangatellerile vormistas sularaha väljamakse vormistamisel teadvalt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Seega T.J teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega pani toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava.

11 Samuti süüdistatakse T.J selles, et tema 01.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas esinduse töötajale ID- kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele, eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr. xxxxxxxx ja järelmaksuleping mobiiltelefoni NOKIA 5140 ja telefoninumbri xxxxxxxx omandamiseks. Samuti tema, 02.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas esinduse töötajale ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele, eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr. xxxxxxxx ja järelmaksuleping mobiiltelefoni NOKIA 5140 ja telefoninumbri xxxxxxxx omandamiseks. Samuti tema, 02.02.2005.a. Tallinnas, XXX asuvas X panga X kontoris esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas pangatellerile arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxxx avamiseks S V nimele väljaantud ID-kaardi nr. xxxxxxxx. Samuti tema, 14.02.2005 ja 15.02.2005.a AS-i Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas laenuspetsialistile S V nimele väljaantud ID-kaardi nr. xxxxxxxx tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt sõlmimiseks. Samuti tema, 16.02.2005.a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx sularaha väljamakse vormistamiseks. Seega T.J teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.J selles, et tema 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris võltsis V M arvelduskonto väljavõtte tellimisel info väljastamise päringut, allkirjastades selle V M nimelt. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses võltsis kõnekaardi numbriga xxxxxxxx ning mobiiltelefoni Samsung X460 omandamiseks järelmaksuga müügilepingut ja liitumislepingut nr. xxxxxxx, allkirjastades nimetatud lepingud V M nimelt. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses võltsis mobiiltelefoni Samsung E800 ja kõnekaardi nr xxxxxxxx omandamiseks mobiiltelefoniteenuste lepingut nr. xxxxxxxx ja Y järelmaksulepingut, allkirjastades nimetatud lepingud V M nimelt. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas AS Y esinduses võltsis mobiiltelefoni Samsung SGH-X450 ja kõnekaardi nr xxxxxxxx järelmaksuga omandamiseks tähtajalist liitumislepingu nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingut, allkirjastades nimetatud lepingud V M nimelt. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ võltsis muusikakeskuse Sharp ning DVD-mängija Panasonic omandamiseks järelmaksuga müügilepingut nr xxxxxxxxxx, allkirjastades nimetatud lepingu V M nimelt. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ võltsis televiisori Sony KV-32 CS 70 järelmaksuga omandamiseks EGO järelmaksu müügilepingut nr.xxxxxxxx, allkirjastades nimetatud lepingu V M nimelt. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas X panga kontoris „Y“ võltsis arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx juurde uute internetipanga koodide saamiseks kokkulepet turvaelementide kohta, allkirjastades nimetatud kokkuleppe V M nimelt. Samuti tema, 27.12.2004.a Tallinn XXX asuvas X panga “Y” kontoris võltsis sularaha 8925 kr välja võtmiseks sularaha väljamakse kviitungit, allkirjastades nimetatud dokumendi V M nimelt. Samuti tema, 27.12.2004.a Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ võltsis televiisori Sony KV-32 CS 70 järelmaksuga omandamiseks EGO järelmaksu müügilepingut nr.xxxxxxxx, allkirjastades nimetatud dokumendi V M nimelt. Samuti tema, 28.12.2004. a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris võltsis arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx avamiseks konto avamise lepingult, allkirjastades nimetatud lepingu V M nimelt. Samuti tema, 29.12.2004 võltsis Tallinnas AS Y eraisiku krediitikaardi taotlust, kirjutades sellele V M nimelt nime ning allkirja, mis anti tuvastamata isiku poolt üle AS Y esindajale krediitikaardi saamiseks, kuid Y AS ei rahuldanud taotlust.

12 Samuti tema, 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX, tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt sõlmimisel võltsis käendaja isikuandmete ankeeti ja käenduslepingut, allkirjastades nimetatud dokumendid V M nimelt. Samuti tema, 31.12.2004.a X panga X kontoris aadressil Tallinn, XXX võltsis sularaha väljamakse vormistamiseks sularaha väljamakse kviitungit, allkirjastades nimetatud dokumendi V M nimelt. Samuti tema, 01.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses võltsis mobiiltelefoni Nokia 5140 ja kõnekaardi järelmaksuga omandamiseks Y liitumislepingut nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingut, allkirjastades nimetatud lepingud S V nimelt. Samuti tema, 02.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses võltsis mobiiltelefoni Nokia 5140 ja kõnekaardi järelmaksuga omandamiseks Y liitumislepingut nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingut, allkirjastades nimetatud lepingud S V nimelt. Samuti tema, 02.02.2005.a. Tallinnas, XXX asuvas X panga X kontoris võltsis arvelduskonto avamise eesmärgil konto nr. xxxxxxxxxxxxx avamise lepingut, allkirjastades nimetatud lepingu S V nimelt. Samuti tema, 14.02. ja 15.02.2005.a AS-i Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX võltsis krediidi saamiseks käenduslaenu taotlust ja tarbijakrediidilepingut nr.xxxxxxxxxx kt, allkirjastades nimetatud dokumendid S V nimelt. Samuti tema, 16.02.2005.a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris võltsis S V arvelduskontolt raha välja võtmiseks sularaha väljamakse kviitungit, allkirjastades nimetatud dokumendi S V nimelt. Seega T.J dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.K süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 01.11.2004.a kuni 23.12.2004.a olles saanud Tallinnas XXX asuva kaupluse “C” juures T.J’ilt fotod võltsitud passi valmistamiseks, võltsis samal päeval oma korteris aadressil Tallinn, XXX Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, kleepides sellesse T.J foto. Seega S.K tähtsa isikliku dokumendi võltsimisega pani toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse S.K selles, et tema 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris koos K.V´ga kelmuse toimepanemise andis T.J’le üle V M arveldusarve väljavõtte tellimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale toimingu teostamist sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 23.12.2004.a Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses koos K.V’ga andis T.J’ile üle järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu nr. xxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale tehingu teostamist sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses koos K.V’ga andis T.J’ile üle mobiiltelefoniteenuste lepingu nr. xxxxxxxx ja Y järelmaksulepingu sõlmimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale tehingu teostamist sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas AS Y esinduses koos K.V’ga andis T.J’ile üle tähtajalise liitumislepingu nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale tehingu teostamist sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ koos K.V’ga andis T.J’ile üle järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale toimingu tehingu sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ koos K.V’ga andis T.J’ile üle EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale toimingu tehingu sai S.K võltsitud passi tagasi.

13 Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas X panga kontoris „Y“ koos K.V’ga andis T.J’ile üle tehingu tegemiseks- V M arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx juurde uute internetipanga koodide saamisekseelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale toimingu tehingu sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 27.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ koos K.V’ga andis T.J’ile üle EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale toimingu tehingu sai S.K võltsitud passi tagasi. Samuti tema, 28.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris koos K.V’ga andis T.J’ile üle arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx avamiseks, eelnevalt enda poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Peale toimingu tehingu sai S.K võltsitud passi tagasi. Seega S.K teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmisega pani toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse S.K selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis T.J ja K.V’ga 23.12.2004.-24.12.2004.a Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas Y AS esinduse müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu nr. xxxxxxx, allkirjastades lepingud V M nimelt, mille alusel omandas 23.12.2004.a kõnekaardi telefoninumbriga xxxxxxxx ning 24.12.2004.a mobiiltelefoni Samsung X460 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2701.-kr. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Lepingu sõlmimisel tasus T.J sissemaksuna 1.- krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’l, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju 2700 kr. Peale selle tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis T.J ja K.V’ga 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas Y AS esinduses müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis V M nimelt mobiiltelefoniteenuste lepingu nr. xxxxxxxx ja Y järelmaksulepingu mobiiltelefoni Samsung E800 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 5189.-kr ja telefoninumbri xxxxxxxx ostmiseks, kirjutades nimetatud lepingutele ja ettemaksu arvtele nr xxxxxx ja xxxxxx V M nimelt nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS -le varaline kahju 5189 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas AS Y esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas AS Y esinduses müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis V M nimelt tähtajalise liitumislepingu nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung SGH-X450 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2388.-kr ja telefoninumbri xxxxxxxx järelmaksuga ostmiseks, allkirjastades nimetatud lepingud V M nimelt. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati varaline kahju 2388 kr.

14 Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses "Y" müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning V M arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte ja sõlmis V M nimelt järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx muusikakeskuse Sharp maksumusega 2682.-kr ning DVD-mängija Panasonic maksumusega 1817.-kr, kokku 4499 krooni väärtuses kauba ostmiseks (järelmaksuga 5850 krooni), allkirjastades ülalnimetatud lepingu V M nimelt. Kelmuse teel saadud kaubad T.J andis üle S.K’le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-kr. Lepingu sõlmimisel tasus T.J sissemaksuks 450 kr, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati OÜ-le Y varaline kahju 5400.- kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses „Y“ müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja sõlmis V M nimelt EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 13574,70 kr ostmiseks, kirjutades ülalnimetatud lepingule V M nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud televiisori andis T.J üle S.K’le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-le Y varaline kahju 13574,70.- kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas X panga kontoris „C“ varalise kasu saamise eesmärgil panid toime kelmuse alljärgneva tegevusega: T.J, kasutades võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, avas X panga kontoris V M arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx kasutamiseks uued internetipanga koodid ning sai kokkulepe turvaelementide kohta alusel paroolikaardi koos püsiparooliga, mida kasutades sõlmisid nad internetipangas väikelaenulepingu nr. xx-xxxxx-VL. Seejärel T.J 27.12.2004.a Tallinn XXX asuvas X panga “C” kontoris esitas tellerile võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja võttis pangast V M nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxx välja väikelaenulepingu alusel saadud raha summas 8925.-krooni, mille andis üle S.K´le ja K.V´le. Sularaha väljamakse vormistamisel allkirjastas T.J väljamakse V M nimelt. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust laenu tagasimaksmiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 8925.- kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 27.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses „Y“ müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja sõlmis V M nimelt EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 13962,96 kr ostmiseks, allkirjastades ülalnimetatud lepingu V M nimelt. Kelmuse teel omandatud televiisori andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS- le Y varaline kahju 13962,96 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis A.M, T.J ja K.V´ga 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele. Seejärel AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX, tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt sõlmimisel T.J esitas käendajana võltsitud passi nr xxxxxxxx V M nimele, täitis käendaja isikuandmete ankeedi V M

15 nimelt ning allkirjastas V M nimelt käenduslepingu ja käendaja isikuandmete ankeedi. Samas A.M esitas laenuspetsialistile A S nimele väljastatud ID-kaarti nr. xxxxxxxx ning kirjutas avalduse ja taotluse krediidi saamiseks ning sõlmis A S nimelt tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx kt, allkirjastades eelnimetatud dokumendid A S nimelt. Vastavalt 30.12.2004.a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxxkt AS-i Y poolt kanti üle raha summas 24750.-kr V M nimele avatud arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx X pangas. Seejärel T.J, 31.12.2004.a X panga X kontoris aadressil Tallinn, XXX esitas pangatellerile võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, mille alusel pangateller vormistas sularaha väljamakse, kuhu T.J kirjutas V M nimelt allkirja ning sai pangast V M nimele vormistatud arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxxxxx raha summas 24688.-kr, millised andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 2500.-kr. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 24750 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 01.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele. Seejärel T.J Y esinduses esitas müüjale ID- kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ja sõlmis S V nimelt Y liitumislepingu nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingu, allkirjastas selle S V nimel kolmel korral ning ostis selle alusel järelmaksuga mobiiltelefoni NOKIA 5140 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 3690.-krooni ja telefoninumbri xxxxxxxx. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 3690 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja K.V’ga 02.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele. Seejärel T.J Y esinduses esitas müüjale ID- kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ja sõlmis S V nimelt Y liitumislepingu nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingu, allkirjastas selle S V nimelt ning ostis selle alusel järelmaksuga mobiiltelefoni NOKIA 5140 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 3690.-kr ja telefoninumbri xxxxxxxx. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 3690 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J, A.M ja K.V´ga 14.02.2005 Tallinnas XXX asuvas AS-is Y varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ning A.M’ile passi nr. xxxxxxxx E K nimele. Seejärel 14.02.2005.a AS-i Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, T.J kirjutas käenduslaenu taotluse krediidi saamiseks ning allkirjastas taotluse S V nimelt. 15.02.2005.a sõlmis T.J AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt, esitades laenuspetsialistile krediidisaajana S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja A.M laenuspetsialistile käendajana E K nimele väljastatud passi nr. xxxxxxxx ning käendajana sõlmis käenduslepingu ja täitis käendaja isikuandmete ankeedi ja allkirjastas nimetatud dokumendid E K nimelt neljal korral. Vastavalt sõlmitu tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxxx kt kandis AS Y krediidi summas 29700.-kr üle eelnevalt T.J poolt S V nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx X pangas. Seejärel T.J 16.02.2005.a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, kirjutas raha saamiseks sularaha väljamaksele S V nimelt alla ja sai S V nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxxx raha summas 29300.-kr, mille andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud töö eest 2500.-kr. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il.,

16 S.K’l. ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 29300 kr. Seega S.K isikute grupis varalise kasu saamisega tegelikest asjoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.V’d süüdistatakse selles, et tema 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris koos S.K’ga kelmuse toimepanemise eesmärgil andis T.J’ile üle V M arveldusarve väljavõtte tellimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 23.12.2004.a Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses koos S.K’ga andis T.J’ile üle järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu nr. xxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses koos S.K’ga andis T.J’ile üle mobiiltelefoniteenuste lepingu nr. xxxxxxxx ja Tele2 järelmaksulepingu sõlmimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ koos S.K’ga andis T.J’ile üle järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ koos S.K’ga andis T.J’ile üle EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas X panga kontoris „C“ koos S.K’ga andis T.J’ile üle tehingu tegemiseks- V M arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxx juurde uute internetipanga koodide saamisekseelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 27.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ koos S.K’ga andis T.J’ile üle EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxxx sõlmimiseks eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Samuti tema, 28.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris koos S.K’ga andis T.J’ile üle arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx avamiseks, eelnevalt S.K poolt võltsitud Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx V M nimele, milles oli foto asendatud T.J fotoga. Seega K.V teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmisega pani toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse K.V selles, et tema grupis S.K ja T.J’iga 23.12.2004.-24.12.2004.a Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas Y AS esinduse müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis järelmaksuga müügilepingu ja liitumislepingu nr. xxxxxxx, allkirjastades lepingud V M nimelt, mille alusel omandas 23.12.2004.a kõnekaardi telefoninumbriga xxxxxxxx ning 24.12.2004.a mobiiltelefoni Samsung X460 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2701.-kr. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Lepingu sõlmimisel tasus T.J sissemaksuna 1.- krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju 2700 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis T.J ja S.K’ga 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas Y AS esinduses müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis V M nimelt mobiiltelefoniteenuste lepingu nr. xxxxxxxx ja Tele2 järelmaksulepingu mobiiltelefoni Samsung E800 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 5189.-krooni ja telefoninumbri xxxxxxxx

17 ostmiseks, kirjutades nimetatud lepingutele ja ettemaksu arvtele nr xxxxxx ja xxxxxx V M nimelt nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’l, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS -le varaline kahju 5189 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis S.K ja T.J’ga 23.12.2004 Tallinnas, XXX asuvas AS Y esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt vääraettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas AS Y esinduses müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning sõlmis V M nimelt tähtajalise liitumislepingu nr. xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung SGH-X450 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2388.-kr ja telefoninumbri xxxxxxxx järelmaksuga ostmiseks, allkirjastades nimetatud lepingud V M nimelt. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati varaline kahju 2388 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis S.K ja T.J’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses "Y" müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ning V M arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte ja sõlmis V M nimelt järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx muusikakeskuse Sharp maksumusega 2682.-kr ning DVD-mängija Panasonic maksumusega 1817.-kr, kokku 4499 kr väärtuses kauba ostmiseks (järelmaksuga 5850 kr), allkirjastades ülalnimetatud lepingu V M nimelt. Kelmuse teel saadud kaubad T.J andis üle S.K’le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-kr. Lepingu sõlmimisel tasus T.J sissemaksuks 450 krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati OÜ-le Y varaline kahju 5400.- kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse grupis S.K ja T.J’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses „Y“ müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja sõlmis V M nimelt EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 13574,70 krooni ostmiseks, kirjutades ülalnimetatud lepingule V M nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud televiisori andis T.J üle S.K’le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-le Y varaline kahju 13574,70.- kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis S.K ja T.J’ga 24.12.2004 Tallinnas XXX asuvas X panga kontoris „C“ varalise kasu saamise eesmärgil panid toime kelmuse alljärgneva tegevusega: T.J, kasutades võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, avas X panga kontoris V M arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx kasutamiseks uued internetipanga koodid ning sai kokkulepe turvaelementide kohta alusel paroolikaardi koos püsiparooliga, mida kasutades sõlmisid nad internetipangas väikelaenulepingu nr. xxxxxxx-VL. Seejärel T.J 27.12.2004.a Tallinn XXX asuvas X panga “C” kontoris esitas tellerile võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja võttis pangast V M nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxx välja väikelaenulepingu alusel saadud raha summas 8925.-kr, mille andis üle S.K´le ja K.V´le. Sularaha väljamakse vormistamisel allkirjastas T.J väljamakse V M nimelt. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust laenu tagasimaksmiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 8925.- kr.

18 Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja S.K’ga, 27.12.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses „Y“ varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle eelnevalt S.K poolt võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele T.J pildiga. Seejärel T.J esitas kaupluses „Y“ müüjale võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele ja sõlmis V M nimelt EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 13962,96 kr ostmiseks, allkirjastades ülalnimetatud lepingu V M nimelt. Kelmuse teel omandatud televiisori andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 500.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS- le Y varaline kahju 13962,96 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis A.M, T.J ja K.V´ga 30.12.2004 AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele. Seejärel AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX, tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxx kt sõlmimisel T.J esitas käendajana võltsitud passi nr. xxxxxxxx V M nimele, täitis käendaja isikuandmete ankeedi V M nimelt ning allkirjastas V M nimelt käenduslepingu ja käendaja isikuandmete ankeedi. Samas A.M esitas laenuspetsialistile A S nimele väljastatud ID-kaarti nr. xxxxxxxx ning kirjutas avalduse ja taotluse krediidi saamiseks ning sõlmis A S nimelt tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt, allkirjastades eelnimetatud dokumendid A S nimelt. Vastavalt 30.12.2004.a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxxkt AS-i Y poolt kanti üle raha summas 24750.-kr V M nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxx X pangas. Seejärel T.J, 31.12.2004.a X panga X kontoris aadressil Tallinn, XXX esitas pangatellerile võltsitud passi nr. xxxxxx V M nimele, mille alusel pangateller vormistas sularaha väljamakse, kuhu T.J kirjutas V M nimelt allkirja ning sai pangast V M nimele vormistatud arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxxxxx raha summas 24688.-krooni, millised andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 2500.-krooni. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 24750 kr. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja S.K’ga 01.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele. Seejärel T.J Y esinduses esitas müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ja sõlmis S V nimelt liitumislepingu nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingu, allkirjastas selle S V nimel kolmel korral ning ostis selle alusel järelmaksuga mobiiltelefoni NOKIA 5140 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 3690.-krooni ja telefoninumbri xxxxxxxx. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 3690 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J ja S.K’ga 02.02.2005.a Tallinnas XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhtesse. Selleks S.K koos K.V ´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele. Seejärel T.J Y esinduses esitas müüjale ID- kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ja sõlmis S V nimelt liitumislepingu nr. xxxxxxxx ja järelmaksulepingu, allkirjastas selle S V nimelt ning ostis selle alusel järelmaksuga mobiiltelefoni NOKIA 5140 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 3690.-kr ja telefoninumbri xxxxxxxx. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi andis T.J S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud tehingu eest 250.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 3690 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis T.J, A.M ja K.V´ga 14.02.2005 Tallinnas XXX asuvas AS-is Y varalise kasu saamise eesmärgil lõid AS Y

19 laenuspetsialistile teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks S.K koos K.V´ga andsid T.J’ile üle ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele ning A.M’ile passi nr. xxxxxxxx E K nimele. Seejärel 14.02.2005.a AS-i Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, T.J kirjutas käenduslaenu taotluse krediidi saamiseks ning allkirjastas taotluse S V nimelt. 15.02.2005.a sõlmis T.J AS Y esinduses asukohaga Tallinn, XXX tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt, esitades laenuspetsialistile krediidisaajana S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja A.M esitas laenuspetsialistile käendajana E K nimele väljastatud passi nr. xxxxxxxx ning käendajana sõlmis käenduslepingu ja täitis käendaja isikuandmete ankeedi ja allkirjastas nimetatud dokumendid E K nimelt neljal korral. Vastavalt sõlmitu tarbijakrediidilepingule nr. xxxxxxxx kt kandis AS Y krediidi summas 29700.-krooni üle eelnevalt T.J poolt S V nimele avatud arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx X pangas. Seejärel T.J 16.02.2005.a Tallinnas, XXX asuvas X panga kontoris esitades S V nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, kirjutas raha saamiseks sularaha väljamaksele S V nimelt alla ja sai S V nimele avatud arvelduskontolt nr. xxxxxxxxxxxxx raha summas 29300.-kr, mille andis üle S.K´le ja K.V´le ning sai viimase käest teostatud töö eest 2500.-krooni. Kavatsus täita tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust krediidi tagasimaksmiseks puudus A. M’il, T.J’il, S.K’l ja K.V’l juba enne lepingu sõlmimist. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustati AS-ile Y varaline kahju 29300 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 18.02.2005 grupis A.M’ga Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas kaupluse müüjale võõra passi nr. xxxxxxxx E K nimele ja sõlmis EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxx, kirjutades taotlusele ja lepingule E K nimelt nime ja allkirjastades nimetatud dokumendid E K nimelt. Järelmaksulepingu alusel sai A.M kodukino SCHT870 maksumusega 6490.-kr ning fotoaparaadi IXU S40 maksumusega 5390.-kr (järelmaksuga 13904,28 kr). Saadud kaubad A. M andis üle K.V´le. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-le Y varalist kahju 13904, 28 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 19.02.2005 grupis K.V´ga Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas "Y" kaupluse müüjale võõra eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele ning E K arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte ja sõlmis järelmaksuga müügilepingu nr.xxxxxxxxxx kodukino Sharp maksumusega 4901.- kr ostmiseks, kirjutades lepingule E K nimelt nime ning allkirjad. Kelmuse teel saadud kodukino andis A. M üle K.V´le ning pärast ostis viimase käest 2500.-kr eest välja. Lepingu sõlmimisel tasus A. M sissemaksu 377 kr, kavatsus ülejäänud osamaksete tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati OÜ-le Y varalist kahju 4524 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 21.02.2005 grupis A.M’ga Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas "Y" kaupluse müüjale võõra Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele ja sõlmis EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxxx televiisori Sony KV-32 CS 70 maksumusega 11998.- krooni ning TV-aluse maksumusega 1998.-kr (järelmaksuga 16446,72 krooni) ostmiseks, allkirjastades lepingu E K nimelt. Kelmuse teel saadud kaubad andis A. M üle K.V´le. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati AS-ile Y Eesti varalise kahju 16446,72 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 01.03.2005 grupis A.M’ga Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M esitas Y AS esinduse müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele, sõlmis liitumislepingu nr. xxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni Samsung SGH-E700 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 4690.-krooni ja kõnekaardi xxxxxxx ostmiseks ning allkirjastas seejuures nimetatud lepingud E K nimelt. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja

20 kõnekaardi andis A.M K.V´le. Lepingu sõlmimisel tasus A.M sissemaksuks 535 kr, ülejäänud osas kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-ile varaline kahju 4155 kr. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, 01.03.2005 grupis A.M’ga Tallinnas, XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõi müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse, mis seisnes selles, et A.M, esitades esinduse müüjale Eesti kodaniku passi nr. xxxxxxxx E K nimele, sõlmis liitumislepingu nr xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingu, allkirjastades need E K nimelt ning sai nimetatud lepingute alusel 01.03.2005.a telefoninumbrid xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning 03.03.2005.a mobiiltelefoni NOKIA 3220 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2529.-kr. Kelmuse teel saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardid andis A. M K.V´le. Lepingu sõlmimisel tasus A. M sissemaksuks 99 kr, ülejäänud osas kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja K.V’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS- le varaline kahju kokku 2430 kr. Seega K.V isikute grupis varalise kasu saamisega tegelikest asjoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.N süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos A.M’ga 27.10.2004 Tallinnas XXX asuva Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks B.N esitas Y AS esinduse müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele ja sõlmis liitumislepingu nr xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingud, allkirjastades lepingud A A nimelt, mille alusel omandasid 2 mobiiltelefoni NOKIA 6100 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx), a´ maksumusega 2988.-krooni, kokku 5976.-krooni ja 2 kõnekaarti xxxxxxxx ja xxxxxxxx. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja B.N’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmuse teel saadud mobiiltelefonid ja kõnekaardid müüsid nad koos maha ja saadud raha jagasid omavahel. Kelmusega põhjustaid B.N ja A.M Y AS-le varalist kahju 5976 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos A.M’ga 01.11.2004 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks B.N esitas kaupluse müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele ja võltsitud OÜ C palgatõendi A A nimele ning sõlmis järelmaksuga müügilepingu nr.xxxxxxxxxx, allkirjastades selle A A nimelt, mille alusel omandasid muusikakeskuse Panasonic SC-AK520 maksumusega 5546 krooni. Lepingu vormistamisel tasus B.N sissemakse 422 krooni, kuid ülejäänud osas jätsid nad muusikakeskuse eest osamaksed tasumata. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il ja B.N’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega omandatud muusikakeskuse Panasonic B.N ja A.M müüsid maha ning saadud raha jagasid omavahel. Kelmusega põhjustasid B.N ja A.M OÜ-le Y varalise kahju 5124 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis koos A.M’i ja Z.B’ga 02.11.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks Z.B esitas esinduse töötajale A B nimele väljaantud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja sõlmis liitumislepingu nr. xxxxxxxx ning mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, allkirjastades selle A B nimelt, mille alusel omandas mobiiltelefoni NOKIA 6100 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2988.-krooni ja kõnekaardi xxxxxxxx. Kelmusega saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi Z.B andis üle A.M’ile ja B.N´ile ning sai nende käest teostatud tehingu eest 300.-krooni. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il, B.N’l ja Z.B’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju 2988 krooni. Seega B.N isikute grupis varalise kasu saamisega tegelikest asjoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse B.N selles, et tema 27.10.2004 Tallinnas XXX asuva Y AS esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas Y AS esinduse müüjale

21 ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingud kahe mobiiltelefoni NOKIA 6100 ja kõnekaardi omandamiseks. Samuti tema, 01.11.2004 Tallinnas XXX asuvas kaupluses "Y" kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas kaupluse „Y“ müüjale ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele eesmärgiga sõlmida järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxxxx muusikakeskuse Panasonic SC-AK520 omandamiseks. Seega B.N teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse B.N selles, et tema 27.10.2004 Tallinnas XXX asuva Y AS esinduses võltsis kahe mobiiltelefoni NOKIA 6100 ja kõnekaardi järelmaksuga omandamiseks liitumislepingut nr xxxxxxx ja järelmaksuga müügilepingut, allkirjastades nimetatud lepingud A A nimelt. Samuti tema, 01.11.2004 Tallinnas, XXX asuvas kaupluses "Y" võltsis muusikakeskuse Panasonic SC-AK520 järelmaksuga omandamiseks järelmaksuga müügilepingut nr xxxxxxxxxx, allkirjastades selle A A nimelt. Seega B.N, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.B süüdistatakse selles, et tema grupis koos A.M ja B.N’ga 02.11.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS-i esinduses varalise kasu saamise eesmärgil lõid müüjale teadvalt väärettekujutuse kavatsusest astuda lepingulistesse suhetesse. Selleks Z.B esitas esinduse töötajale A B nimele väljaantud ID-kaardi nr. xxxxxxxx ja sõlmis liitumislepingu nr. xxxxxxx ning mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, allkirjastades selle A B nimelt, mille alusel omandas mobiiltelefoni NOKIA 6100 (IMEI-kood xxxxxxxxxxxxxxx) maksumusega 2988.-krooni ja kõnekaardi xxxxxxxx. Kelmusega saadud mobiiltelefoni ja kõnekaardi Z.B andis üle A.M ja B.N´ile ning sai nende käest teostatud tehingu eest 300.-kr. Kavatsus täita lepingust tulenevat kohustust järelmaksu tasumiseks puudus A. M’il, B.N’l ja Z.B’l juba enne tehingu sooritamist. Kelmusega põhjustati Y AS-le varaline kahju 2988 kr. Seega Z.B isikute grupis varalise kasu saamisega tegelikest asjoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Z.B 02.11.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS-i esinduses kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumentiesitas esinduse töötajale A B nimele väljaantud ID-kaardi nr. xxxxxxxx, eesmärgiga sõlmida liitumisleping nr. xxxxxxxx ning mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping mobiiltelefoni NOKIA 6100 ja kõnekaardi xxxxxxxx järelmaksuga omandamiseks. Seega Z.B teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Z.B 02.11.2004 Tallinnas, XXX asuvas Y AS-i esinduses võltsis mobiiltelefoni NOKIA 6100 ja kõnekaardi xxxxxxxx järelmaksuga omandamiseks liitumislepingut nr. xxxxxxxx ning mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingut, allkirjastades nimetatud lepingud A B nimelt. Seega Z.B, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V M’ile, S V’le, A S’ile, A B’le, A A’le ja E K’le on toimepandud kuritegudega tekitatud moraalset kahju. Tsiviilhagid on esitatud: • AS Y poolt on esitatud tsiviilhagi summas 16838,75 kr ( IV kd tl 67-81); • Y2 AS poolt on esitatud tsiviilhagi summas 13204,65 kr (IV kd tl 100-103); • OÜ Y poolt on esitatud tsiviilhagi summas 24144.-kr /IV kd tl 104-106/ • AS Y3 poolt on esitatud tsiviilhagi summas 35747,32 kr /IV kd tl 108-111, 112-116, V kd tl 2-5/ • AS Y4 poolt on esitatud tsiviilhagi summas 100159,65 kr (otsene kuriteoga põhjustatud varaline kahju 54050 krooni) /IV kd 118-119, 145-146/ • AS Y5 poolt on esitatud tsiviilhagi summas 8350, 24 kr (otsene kuriteoga põhjustatud varaline kahju kahju 7910 krooni)/ IV kd 147-148/

22 • AS Y5 poolt on esitatud tsiviilhagi summas 18234,25 kr /IV kd 150-153/ Asitõendite ja salvestiste loetelu ning asukoht: - EV kodaniku pass nr xxxxxxxx E K nimele /III kd tl 38/- tagastatud E K’le - X panga klienditugi visiitkaart /III kd tl 38/- tagastatud E K’le - võltsitud EV kodaniku pass nr xxxxxxxx A M nimele/III kd tl 75/-asub pakendatuna kriminaalasja juures; - salvestused „C“ ja „C2“ kaubanduskeskukse turvakaameratest CD-l /III kd tl 142-143/- asuvad pakendatult kriminaalasja juures; - televiisor Sony, teleri pult, kodukinosüsteem Panasonic, kodukinosüsteemi pult, TV-laud, juhtmed /III kd tl 188-196/-tagastatud K.V’le / IV kd tl 3/ - arvuti protsessor /IV kd tl 17/- tagastatud A.M’ile /IV kd tl 18/ - A. M poolt välja antud kodukino Sharp /II kd tl 43-50/, paigutatud Lõuna PO asitõendite hoiuruumi /IV kd tl 5/ Kohtuistungil kohtualusena üle kuulatud T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V, S.K seletasid, et nad on süüdistusest aru saanud ja tunnistasid end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Eeluurimisel T.J, A.M, Z.B, B.N tunnistasid oma süüd täielikult, S.K ja K.V tunnistasid oma süüd osaliselt, eitades osalust S V ID kaardiga nr xxxxxxxx toimepandud kelmustes 01.02.2005.a ja 02.02.2005.a Y AS esinduses ning 14.02.2005 AS Y esinduses. Eeluurimisel T.J kinnitas, mis on kohtuistungil avaldatud (I köide lk 79 – 85, 96 – 98, 173 – 180, 196 – 201, 223 – 228), et novembrikuus X baaris istus minu lauda noormees ja pakkus võimalust teenida. Noormees ütles, et ma pean võtma järelmaksuga passi alusel mobiiltelefonid. 2004.a. detsembris kohtusime X kaupluse juures, kuna nad soovisid minu fotot, mille ma tegin X poes. Andsin neile foto ja kohtusime järgmisel päeval. Mulle anti Eesti kodaniku pass eesti nimega. Passi oli kleebitud minu foto. X keskuses võltsitud passi alusel sain Y1, Y2 ja Y3 esindustest ühe telefoni, kokku kolm telefoni. maksin 99,- krooni liitumistasu, mis andis mulle kaukaaslane. Telefonid andsin kaukaaslasele. Lepingute sõlmimisel kirjutasin alla mulle tundmatu passi omaniku allkirja ja esitasin võltsitud passi oma fotoga. Nädala pärast kohtusime taas, kus kaukaaslane andis teise passi vene nimele – M. Samuti oli selles passis minu foto. X keskusest ostsin antud passi alusel Y1, Y2 ja Y3 esindustest järelmaksuga mobiiltelefonid (Nokia ja Samsung). Maksin kaukaaslase antud raha eest 99,- krooni lülitamistasu. Siis sõitsime Kauplusse X, kus ma V M nimel avasin pangas arve ja sain EGO-kaardi. Selle kaardi alusel noormehed X juures olevast pangaautomaadist võtsid raha. 2004.a. detsember tõid noormehed mulle Neste krediidikaardi taotluse. Taotlus oli täidetud, mina ainult kirjutasin alla V M isiku nimel. Mulle öeldi et Neste ei andnud krediiti. 2005.a. märtsis kohtudes sõitsime X kaubanduskeskusesse, kus sisenesime Y esindusse. Mulle anti pass eesti perekonnanimega ja fotoga, see oli esimene pass, mille nad mulle andsid telefonide ostmiseks. Noormees kellega läksime oli minu käendajaks. Vormistasime dokumendid ja firma esindaja pidi helistama. 2 tunni pärast helistati ja öeldi, et dokument pole korras, seejärel keeldusin laenust. Sõitsime X kaubanduskeskusse, kus meie sama noormehega läksime kauplus Y, et ma aitaks tal võtta järelmaksuga muusikakeskuse. Mina ei pidanud midagi tegema olin lihtsalt kõrval. Noormees kasutas samuti võltsitud passi. Dokumendi vormistamisel tekkis müüjal kahtlus ja kutsusid turvaja. Noormees jooksis minema, mind peeti kinni. Võltsitud pass jäi müüjale. Üks pass oli V M nimel, teise passi omaniku nime täpselt ei mäleta, võimalik, et S V. Omandasin televiisori X keskusest, esitades V M passi. Tunnistan täielikult ka teise televiisori ostu X keskusest, V M passi alusel. Egokaardi arvel oli 9000,- krooni, mis sõlmisin samuti V M nimel. Krediidisaamiseks firmas Y olin käendaja. Dokumentides oli kirjas et raha peab üle kandma V M arvele. Mina ja A.M X poes juures võtsime raha välja. Samuti võtsin Y-ist laenu summas 30000,- krooni, kus mina olin laenusaaja ja A.M käendaja. Seal esitasin mina V nimel ID kaardi, A.M’l oli pass. Raha palusime kanda X panka mille ma ise välja võtsin V nimel. Kõik esemed või rahad mis ma võtsin, andsin kohe üle K.V’le või S.K’le, kes pärast tasusid minule. Mina avasin X1, X2 ja X3 pangas arved, kus täitsin paberid ja allkirjastasin. X4, X5 ja X6 pangas avasin internetipanga ja paroolid andsin kinnisel kujul K.V’le.

23 Eeluurimisel A.M kinnitas, mis on kohtuistungil avaldatud (II köide lk 43 – 50, 117 – 124; III köide lk 9 – 11, 224 – 237), et 2005.a. alguses kohtus tuttavaga K.V’ga ja ta näitas võõrast passi E K nimele. Mingit minu fotot me passi ei kleepinu, lihtsalt K.V andis mulle selle passi ja viis mind oma autoga kaubanduskeskusesse X. Kauplusest Y ostsin võõra passi alusel järelmaksuga kodukino Sharp. Ettemaksuks maksin 377,- krooni. K.V’le maksin ma kodukino kasutamise eest 1200,- krooni. E K passi alusel omandasin kaupluses Y kliendikardi (tasuta), millega saab osta laenuga kaupa. X kaubanduskeskuses omandasin E K passi alusel Y ja Y2 esindustes mobiiltelefonid Nokia 3220 + 2 kõnekaarti ja Samsung E700+1 kõnekaart. Y-ist laenu saamiseks suuruses 28 000,- krooni olin käendajaks. Seal laenu võttis T.J. X keskusest kauplusest Y võtsin E K passi alusel kodukino Panasonic ja fotoaparaadi Canon. K.V andis mulle ka A S nimel ID- kaardi. A S ID-kaardi alusel sain Y-ist laenu 25 000,- krooni, kus käendajaks oli T.J ja siis ta esitas passi S V nimel. S ID kaardiga sain Y-s kõnekaardi. Oma töö eest sain K.V’lt raha. S ID- kaardil samuti ei vahatanud fotot. Kauplustes kaupade ostmisel probleeme ei olnud, müüjad palusid pangaarve väljatrükki. Pangaarve väljatrükid sain pangas E K passi alusel. S väljatrükki ei saanud, kuna teller kahtles, et see on minu pass. Tellerile ütlesin, et lähen toon autost juhiload. Pass jäi pangatöötaja kätte. A B ID-kaardiga sain X kaubanduskeskuse kauplusest Y muusikakeskuse Philips, mis maksis 4500,- krooni ja ettemaksuks maksin 450,- krooni. Mina vormistasin sissetuleku õiendid erinevatele inimestele firma C poolt. K.V trükkis õiendid juba pitsatiga. Mina panin arvutisse ainult inimese andmed ja isikukoodid. Väljatrükiti need õiendid kesklinnas firmas M. D K jaosk tegin õiendi firmast C, millega ta läks Y-i ja sai kliendikaardi. Ma vormistasin C-le E K nimel paberi, kuhu kirjutasin allkirja. B.N jaoks kirjutasin CD plaadile sissetulekute õiendi näidise. Laenu raha tuli nende inimeste arvetele, kelle passid esitati, st 25 000,- krooni S V arvele ja 28 000,- krooni M arvele. Olen saatnud ka K.V’le meili teel õiendi aadressile xxxxxxxx. B ID-kaardi andis mulle B.N, kes kaardi sai oma klassikaaslase J käest. B kaardiga sai Z.B telefoni. C kaardiga võttis K.V endale kaupa, mina ainult maksin ja panin tšekkidele allkirjad. Y’s küsiti S töökohta, kus ütlesin kasuisa firma T. K.V tellis minult järgnevate isikute töötasutõendid V, A M, V K, D K ja S.K nimel. S G palvel tegin tõendi T T nimel. S nimel ostetud muusikakeskuse müüsin maha 2300,- krooni eest. Antud muusikakeskust ostes esitasin lisaks S ID-kaardile ka sissetuleku õiendi. Y’ist ostetud kodukino müüsin K.V’le poole hinnaga aga fotoaparaadi müüsin lehe kaudu tundmatule isikule. Kui meil telefonikaardid blokeeriti viskasime need minema ja telefonid müüsime maha. T T kohta tegin töötasu kohta õiendi ja selle alusel T ise võttis minu jaoks 2 telefoninumbrit C-s. Mina trükkisin töötõendeid ainult C kohta. B.N tegi ülejäänud S ja D kohta. Ma panin allkirjad isikute nimel, kelle dokumente lepingute sõlmimisel kasutasin. Eeluurimisel Z.B kinnitas, mis on kohtuistungil avaldatud (II köide lk 96 – 99, 102 – 105), et kuskil talvel olles kodus tulid minu juurde A.M ja B.N. Nad tegid ettepanku osta võõra dokumendi alusel mobiiltelefoni. Läksime A.M juurde, kus ta andis mulle teised püksid ja nahkjope, et ma näeks väärikamalt välja. Sõitsime XXX „C“. Mina ja A.M läksime Y esindusse. Müüjaga rääkis A.M aga dokumendid allkirjastasin mina, kuna just mina esitasin töötajale võõra isiku B ID-kaardi. Sain selle tehingu eest A.M’lt 400 krooni. Antud lepingu sõlmimisel kirjutasin 4 korral B nimel alla. Eeluurimisel K.V kinnitas, mis on kohtuistungil avaldatud (III köide lk 174 – 179, 209 – 214, 239 – 244, 246 – 251), et 2005.a. veebruaris koos A.M’ga sõitsime X keskusesse. Sel päeval andsin A.M’le passi E K nimel. Selle passi ostsin Balti jaamast N’lt. Omandasin N’lt ka teise passi, kuid kelle nimel pass oli ei mäleta. A.M omandas E K passiga Y kauplusest televiisori ja televiisori aluse. Antud asjad on aadressil XXX, mida ma üürin. Veel omandas A.M Y-s telefoni, samuti T.J’ga võttis laenu C-ist. E K pass enamikul ajal oli A.M käes. Minu osa oli selles, et vedasin inimesi kaupluste juurde ja pärast tagasi. 2004.a. talvel tegin ma T.J’le esmakordselt ettepaneku kasutada võõraid dokumente kaupade ostmisel. Ma tean, et T.J koos S.K’ga kleepis foto peale vene passis, mida T.J kasutas hiljem tehingutes. C kontorisse mina ei sõitnud ja taotlust M nimele ei täitnud. M pass oli hoiul T.J käes. S V kaarti pole T.J’le andnud. Turult ostsin ma kolm passi E K, M ja A M nimel. C-is A.M omandas kliendikaardi, mille alusel oli omandatud mitmesugust kaupa. Osa kauba võtsin endale, osa võttis A.M. E K pass võeti A.M’ilt ära pangas, kui ta tahtis võtta E K arve väljavõtte. 2005.a. kevadel pöördus minu poole D K, et

24 tahab teenida. Mina ostsin just turult A M passi. Ühel päeval koos D-ga, A.M ja S.K’ga sõitsime X keskusesse ja C keskusess. X keskuses võttis D K A M passiga arvete väljatrüki. C-s pidi võtma mingit tehnikat. Seal kaupluses peeti kinni T.J, K jooksis minema. Firma C tõenditega tegeles A.M. A.M tegi ka pangaarve õiendi väljatrüki. Allkirjad õienditele kirjutas kes tahtis, peamiselt A.M ise. Õiendeid mina isiklikult kuskil ei trükkinud. S ID-kaart oli hoiul A.M käes. Mina sain raha selle eest, et omandasin võõra passi turult. Minule antud raha suurus olenes omandatud kauba ja selle edaspidise müügi hinnast. Minu poolt balti jaama turult ostetud E K pass on hoiul A.M juures. Kui me otsustasime T.J’ga Y-ist laenu võtma, meenus mulle, et A.M’il on võõras ID-kaart, sellepärast kutsusingi teda esimesel korral laenu võtmiseks Y-ist. K tegi ise A M passi ümber kleepides teise foto. A.M ostis minu käest 500,- krooni eest välja E K passi. Kuritegude suhtes, mille A.M pani E K passiga toime, minul seost ei ole, kuna raha ma nende eest ei saanud. Ainus mis ma tegin, ostsin A.M’ilt asju (tehnikat ja kaupa mis oli võetud C-st). M nimel dokumentide kasutamise episoodides olen täiesti süüdi. Teiste dokumentide kasutamise episoodides mitte. Ma teadsin, et A.M sai kauba kuritegelikul teel, muidu mina ei oleks need tema käest poole hinnaga ostnud. A.M käest ostsin TV, laud, kodukino, teksad, pluus. Mina andsin M ja E K passid üle. V ID-kaardist ei tea midagi. Eeluurimisel B.N kinnitas, mis on kohtuistungil avaldatud (II köide lk 161 – 166, 169 – 172, 177 – 180), et esitades Y töötajale ID-kaardi B nimele, ostis telefoni Z.B, mina ootasin teda tänaval. Peale telefoni ostmist andis Z.B minu või A.M kätte B ID-kaardi ja kolmekesi otsustasime saadud telefoni maha müüa. A.M müüs telefoni kellegile. Saadud raha jagasime kolme peale. Z.B teadis, et ta kasutab võõrast kaarti. Mina ise võõra dokumendi A A nimele ID-kaardi alusel omandasin Y esinduses Nokia 6100 ja kaupluses Y muusikakeskuse. X keskuses muusikakeskuse Philips B nimele tema ID-kaardi alusel võttis A.M. Töötasutõendi firma C poolt tegi oma arvutiga A.M. B ID-kaardi andis mulle tasuta klassikaaslane J T. Ei mäleta kelle nimel tehti õiendid K.V jaoks. A.M printis õiendid minu kodus, seepärast tean, et K.V sai õiendid A.M käest. Tean, et A.M tegi pitsateid, kellele ja kelle nimel, ei tea. A A ID-kaardi sain A.M käest, mille peale kasutamist andsin tagasi. Peale muusikakeskuse ostmist võttis A.M endale ja müüs maha hiljem. Y esindusest ostsin A A ID-kaardi alusel 2 mobiiltelefoni ja 2 kõnekaarti. Need telefonid ja kõnekaardid müüsime maha. Hiljem sain teada, et B ID-kaardiga A.M ostis muusikakeskuse. Eeluurimisel S.K kinnitas, mis on kohtuistungil avaldatud (III köide lk 217 – 222, 253 – 257, 259 – 262), et sõitsin koos K.V’ga Balti jaama turu juures. K.V väljus autost ja tagasi tulles näitas mulle halli värvi passi vene keeles. K.V ütles, et ostis passi N nimeliselt. Mõni päev hiljem samuti K.V väljus Balti jaama juures ja tagasi tulles näitas sinist värvi passi. K.V andis halli passi mulle, et ma kleebiks sinna foto. T.J’ga oli meil juba eelnev kokkulepe, et kui saame võõra passi, kleebin sinna T.J foto ja pärast kasutab seda passi T.J. Passi ostmise päeval helistasime T.J’ile, et ta tooks oma foto. K.V jäi autosse koos T.J’ga, kui mina läksin korterisse ja kleepisin T.J foto seal oleva passi omaniku foto peale. Peale seda andsin passi T.J’le. Rohkem seda halli passi ei ole näinud. Mitu korda T.J võltsitud passi kasutas ma ei tea. Raha halli passi kasutamise eest ma sain pärast laenu saamist Y-ist, samuti pärast T.J poolt omandatud telefonide eest. M nimele vormistatud dokumentide kasutamises olen süüdi mina. S V nimel ei ole dokumente mina kasutanud ega kellelegi üle andnud. Mina andsin M passi üle T.J’le. Kohtualuste endi antud ütlustele eeluurimisel on nende süü tõendatud alljärgnevate tõenditega: Episoodis 1 - Y AS liitumislepingu nr. xxxxxxx koopia /II kd tl 5/, mis on sõlmitud 15.01.2004.a. A S nimele. - ID-kaardi nr. xxxxxxxx A S nimele koopia /II kd tl 6/, mis on kehtiv kuni 17.10.2013.a. - kannatanu A S 20.07.2005 ütlused/ II kd tl 7-11/, andsin oma ID kaardi, kuna mind ähvardati. Ma ei arvanud, et nad seda kasutavad. Kui tuli Y arve võlg sulgesin ID – kaardi. Mina mingites kauplustes enda ID – kaardiga mingit kaupa omandanud ei ole ega laenu võtnud mingitest firmadest. - A.M puhtsüdamlik ülestunnistus 25.05.2005 /II kd tl 40-41/, jaanuaris 2004.a. võtsin A S nimel kõnekaardi R. 31.12.2004.a. sain Y-st laenu A S nimel. Episoodis 2

25 - kannatanu A S 20.07.2005 ütlused/ II kd tl 7-11/, andsin oma ID kaardi, kuna mind ähvardati. Ma ei arvanud, et nad seda kasutavad. Kui tuli Y arve võlg sulgesin ID – kaardi. Mina mingites kauplustes enda ID – kaardiga mingit kaupa omandanud ei ole ega laenu võtnud mingitest firmadest. - OÜ Y avaldus /II kd tl 31-32/, 08.10.2004.a. osteti A S ID- kaardiga muusikakeskus Panasonic hinnaga 5352,- krooni, sissemaksuks tasuti 408,- krooni. Kahju tekitati summas 4944,- krooni. - järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx koopia/II kd tl 33/, muusikakeskuse Panasonic SA-AK520 ostjaks on A S, kes 13 makse jooksul peaks tasuma kokku 5352,- krooni. - A S nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx koopia/II kd tl 34/; - OÜ D palgatõend /II kd tl 35/, nähtub, et alates 01.07.2002.a. töötab A S OÜ D. - A.M puhtsüdamlik ülestunnistus /II kd tl 114-115/, A S ID-kaardiga ostsin XXX asuvast kauplusest „Y“ muusikakeskuse Panasonic väärtusega 5000,- krooni. Esitasin ka võltsitud tõendi sissetuleku kohta. Episoodis 3 - liitumislepingute nr xxxxxxx koopia /II kd tl 142-143/, 27.10.2004.a. sõlmitud A A nimele leping. - ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele koopiad /II kd tl 146-147/; - mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingute koopiad /II kd tl 148-153/, mis on sõlmitud 27.10.2004.a. A A nimele. Lepingu alusel müüakse järelmaksuga, periood 12 kuud Nokia 6100, mille väärtus on 2988,- krooni. - kannatanu A A ütlused /II kd tl 154-156/, 2004.a. sügisel reede õhtul varastati minult ID – kaart. Esmaspäeval palusin ID-kaardi sulgeda. - B.N puhtsüdamlik ülestunnistus /II kd tl 158-159/, 2004.a. sügisel A.M tegi ettepaneku võtta järelmaksuga kaupu A A ID-kaardiga. A.M esitas mulle töötõendi valmis varjandi milles muutsin isiku andmed ja töötasu kohta. Y-st võtsin A A nimele Nokia 6100. Episoodis 4 - OÜ Y avaldus /II kd 134-135/, 01.11.2004.a. osteti A A nimel ID kaardi alusel järelmaksuga muusikakeskus Panasonic hinnaga 5546,- krooni. Ostja tasus sissemakseks 422,- krooni. Kahju tekkis 5124,- krooni. - järelmaksuga müügilepingu nr.xxxxxxxxxx koopia /II kd tl 136/, 01.11.2004.a. muusikakeskuse Panasonic SC-AK520 maksegraafik perioodiga 01.11.2004.a. – 01.11.2005.a. Kauba eest kokku kuulub tasumisele 5546,- krooni. - ID-kaardi nr. xxxxxxxx A A nimele koopia /II kd tl 137/, mis on kehtiv 27.05.2014.a. - võltsitud OÜ S palgatõendi koopia /II kd tl 138/, millest nähtub, et A A töötab alates 16.01.2004.a. OÜ S ja väljamakseid 6 kuu jooksul oon tehtud 79 874.94 krooni ulatuses. - B.N puhtsüdamlik ülestunnistus /II kd tl 158-159/, võtsin A A nimel sügise keskel muusikakeskuse ja müüsin selle maha 2000 – 5000 krooni eest. Episoodis 5 - kannatanu A B 25.05.2005, 14.06.2005 ütlused koos lisadega /II kd tl 57-69/, mai algul 2005.a. sain firmas t C nõudmise tasuda 4812,05 krooni selle eest, et ma oleks ostnud mobiiltelefoni järelmaksuga ja ei tasunud makse. Lepingutele mis on sõlmitud ei ole minu allkiri. 16.08.2004.a. varastati minult ID kaart, kaardi sulgesin kuid politseile avaldust ei teinud. - tunnistaja J P 10.06.2005 ütlused /II kd tl 70-74/, 02.11.2004.a. olen mina teenindanud klienti nimega A B. Sõlmisin temaga Y AS nimel lepingu liitumiseks ja telefoni järelmaksuga. Lepingute sõlmimiseks pean ma võtma isikut tõendava dokumendi fotoga, kontrollima dokumendi kehtivusaega, võrrelda fotot kliendi näoga. Seejärel viia kliendi isikukood andmete baasi Dealgate, kus kontrollitakse isiku võlgnevusi. Y –l on tasuta telefon xxx, kuhu klient võib helistada ja teatada isikliku dokumendi kadumisest. - AS Y avaldus /II kd tl 82-83/, A B nimel esinenud isik sõlmis 02.11.2004.a. Y-ga liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu Nokia 6100 kohta. A B ei ole isiklikult liitumislepingut ega järelmaksu müügilepingut sõlminud.

26 - liitumislepingu nr. xxxxxxxx koopia /II kd tl 84-85/, mis on sõlmitud 02.11.2004.a. Y esinduses A B nimele. - mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu koopia /II kd tl 86-88/, mis on sõlmitud 02.11.2004.a. Y esinduses A B nimele. - A B ID-kaardi nr. xxxxxxxxx /II kd tl 89/ tehtud koopia. - A B avaldus /II kd tl 90-91/, Y-le, et 05.05.2005.a. sai posti teel firmalt C maksenõudekirja Y võrgus võlgnevuse kohta. A B ei ole kunagi sõlminud lepingut Y võrguga ja seega ei saa ta olla Y klient, kuid arve on kirjutatud minu nimele, kus on märgitud A B isikukood. - Y arve nr xxxxxxxxxxxx koopia /II kd tl 93/, A B nimele esitatud arve. - Z.B puhtsüdamlik ülestunnistus /II kd tl 94-95/, X Keskuses võtsime koos A.M’ga ühe telefoni teise isiku dokumendi alusel. - äratundmiseks esitamise protokoll /II kd tl 125-126/, A.M tundis fotolt nr 5 ära Z.B, kes B ID-kaardiga ostis mobiiltelefoni Nokia 6100. - tunnistaja J T 20.07.2005 ütlused / II kd 127-133/, leidsin aasta tagasi baarist „G“ ID – kaardi B nimele. Koolis tuli minu juurde B.N ja nägi võõrast kaarti – B nimele. Kuna ütlesin B.N’le, et leidsin kaardi küsis ta seda endale. Andsin ID-kaardi B.N’le. - B.N puhtsüdamlik ülestunnistus /II kd tl 158-159/, sain A B ID – kaardi J T käest ja andsin selle A.M’le. B kaardi pealt sain maha müüdud telefoni Nokia 6100 eest umbes 400,- krooni. Telefon B nimele vormistati minule tundmatu isiku nimele. Kelle A.M leidis. Telefon B nimele võeti 2004.a. lõpus Y kontorist. - äratundmiseks esitamise protokoll /II kd tl 173-175/, B.N tundis fotol nr 5 ära noormehe Z.B, kes B ID-kaaridiga ostis mobiiltelefoni Nokia 6100. Episoodis 6 - A.M puhtsüdamlik ülestunnistus /II kd tl 40-41, 100-101/, 2004.a sügisel ostsin järelmaksuga kauplusest „Y“, mis asub X Keskuses muusikakeskuse Philips A B dokumentide alusel. - OÜ Y avaldus /II kd tl 107-108/, 03.11.2004.a. osteti A B nimel järelmaksuga muusikakeskus Philips hinnaga 4495,- krooni. Ostja tasus sissemaksuks 343,- krooni. Kahju tekitati 4152,- krooni. - järelmaksuga müügilepingu nr. xxxxxxxxxx koopia /II kd tl 109/, 03.11.2004.a. on koostatud muusikakeskuse Philips MCM – 570 kohta maksegraafik perioodiga 03.11.2004.a. – 03.11.2005.a. A B nimele. - A B nimele väljastatud ID-kaardi nr. xxxxxxxx koopia /II kd tl 110/; - ekspertiisiakt nr IA-0052-05/4100 /IV kd 13-15/, leiti A.M´ile kuuluvast arvutist 12 faili, 8 pildifaili ja 4 tekstikatket, mis sisaldasid viiteid OÜ C palgatõendile, templile või teistele dokumentidele. - asitõendi- A. M’lt ära võetud arvuti protsessorivaatlusprotokoll /IV kd tl 17/. Episoodis 7 - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 181-184/, T.J tundis fotolt nr 1 ära S.K. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 8 - X panga info väljastamise päringu koopia 23.12.2004 /I kd tl 12/, V M 23.12.2004.a. pangakonto nr xxxxxxxxxxxx väljavõte perioodil 23.06.2004.a. – 23.12.2004.a.

27 - tunnistaja N M ütlused /I kd tl 13-15/, 23.12.2004.a. ei mäleta V M´ile pangaarve väljatrüki andmist. Iga klient, kui ta pöördub panka on ta kohustatud esitama isikut tõendava dokumendi. Ilma dokumendita väljatrükki ei anta. - V M arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte koopia /I kd tl 39-40/, millest nähtub perioodil 23.06.2004.a. – 23.12.2004.a. V M kontoliikumisi. - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 181-184/, T.J tundis fotolt nr 1 ära S.K, kes sõitis koos K.V’ga. - äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 185-188/, T.J tundis fotolt nr 4 ära K. V. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 9 - Y AS liitumisleping nr xxxxxxx lisaga /I kd tl 17-18/, 24.12.2004.a. on sõlmitud V M nimele liitumisleping ja mobiiltelefoni Samsung X460 järelmaksuleping. Makseperiood on 18.01.2005.a. – 18.06.2006.a.. - võltsitud passi koopia V M nimele /I kd tl 19-20/, kus on vahetatud ära pilt. - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 10 - Y lepingu nr xxxxxxxx koopia /I kd tl 22/, 23.12.2004.a. sõlmiti V M nimel mobiiltelefoniteenuse leping ja Y järelmaksuleping. - Y järelmaksuleping / I kd tl 23/, V M nimel võeti 23.12.2004.a. järelmaksuga mobiiltelefon Samsung E800 ostuhinnaga koos käibemaksuga 5189,- krooni. - ettemaksu arve nr xxxxxx /I kd tl 24/, 23.12.2004.a. maksti liitumistasu 99,- krooni, kuumkase Dynamo 45,- krooni ja Samsung E800 eest sissemakse 599,- krooni, kokku summas 743,- krooni. - võltsitud passi koopia V M nimele /I kd tl 26/, milles vahetati pilt ära ja pandi T.J pilt.

28 - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T,J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 11 - Y tähtajalise liitumislepingu nr xxxxxxx koopia /I kd tl 27-28/, sõlmiti V M nimel 23.12.2004.a. tähtajaline liitumisleping. - võltsitud passi koopia V M nimele /I kd tl 29/, milles vahetati pilt ära ja pandi T.J pilt. - järelmaksuga müügilepingu koopia /I kd tl 30-32/, võeti V M nimele 23.12.2004.a. järelmaksuga mobiiltelefon Samsung SGH-X450 väärtusega 2388,- krooni, järelmaksu perioodiga 12 kuud alates 23.12.2004.a. – 23.12.2005.a. - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 12 - OÜ Y avaldus /I kd tl 37-38/, 24.12.2004.a. osteti V M nimel järelmaksuga muusikakeskus Sharp ja DVD mängija Panasonic kõik kokku hinnaga 5850,- krooni. Ostja tasu sissemakseks 450,- krooni. - V M arveldusarve nr. xxxxxxxxxxxx väljavõtte koopia /I kd tl 39-40/, millest nähtub perioodil 23.06.2004.a. – 23.12.2004.a. V M kontoliikumisi. - võltsitud passi koopia V M nimele /I kd tl 41/, milles vahetati pilt ära ja pandi T.J pilt. - kannatanu V M 15.03.2005 ütlused /I kd tl 46-47, tl 57-60/, 11.03.2005.a. olles tööl, teatas ülemus mulle, et helistati X kauplusest ning öeldi, et mul seal võlg. 15.03.2005.a helistati ja naisterahvas ütles, et miks ma võtan liisingut kui mul on pangakaardil võlg. Läksin X Keskuses olevasse „Y „ poodi, kus selgus, et minu välismaalase passiga on tehtud liisingleping summale 5850,- krooni. Piltidel olid erinevad isikud, kui ma andsin võrdluseks oma pildiga dokumendi. - tunnistaja H T 05.04.2005 ütlused /I kd tl 49-52/, pakume kaupluses „Y“ kaupa liisinguga. Kui klient soovib osta kuni 5000,- kroonis kaupa, siis peab ta meile esitama palgatõendi või 6 kuu kontoväljavõtte, lisaks isikut tõendava dokumendi, millest tehakse koopia. Märtsi keskel

29 pöördus meie poole V M, kes esitas oma pildiga dokumendi. Mees rääkis kirjast, mis tuli talle koju, et ta võlgu on. Mees ütles, et tema pole kaupa saanud ega ühtegi lepingut sõlminud. - järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxxx koopia /I kd tl 53/, mille kohaselt 24.12.2004.a. võeti järelmaksuga V M nimele muusikakeskus Sharp CD – MPS660 ja DVD-mängija Panasonic DVD – S35. - ekspertiisiakt nr DK-0199-05/2848 /I kd tl 104-106/, mille kohaselt ei ole dokumendil nimed ja allkirjad kirjutanud V M poolt. Nimed ja allkirjad on tõenäoliselt kirjutanud T.J. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 13 - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 14 - kannatanu V M 23.06.2005.a. ütlused /I kd tl 70-72/, avasin EGO kaardi 2004.a. detsembris. Selle kaardi ma avasin passi alusel, milline hiljem minult ära varastati. Kuni 31.01.2005.a. ei kahtlustanudki, et mul ei ole passi. Alles siis avastasin ja tegin politseile avalduse. Samuti teatati hiljem mulle, et X pangas on avatud minu nimel arve 9000,- krooni. Mis võeti arvelt. Mina seda arvet ei avanud. Mul ei ole arveid ka teistes pankades. - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - koopia X panga kokkuleppest turvaelementide kohta 24.12.2004 /I kd tl 109/, mille alusel väljastati V M´le arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx kasutamiseks uued internetipanga koodid. Laenulepingu sõlmimine toimub X keskkonnas, sellega seonduvalt e-maili ei saadeta ning elektrooniliselt sõlmitud lepinguga paberdokumente ei kaasne. Väikelaenu lepingu sõlmimise võimalus oli kliendile internetipangas nähtav alates 15.12.2004.a. - teleteenuste lepingu koopia /I kd tl 114/, kus on näha, et xxxxxxxxxxxx konto internetipangas avatakse päevalimiidiga 10 000,- krooni ja kuulimiidiga 50 000,- krooni. - tunnistaja L N 14.07.2005 ütlused/I kd tl 110/, möödunud on pool aastat, kui ma andsin V M´ile kaardi paroolidega. Kaarti xxx paroolidega võib oma nimele saada iga inimene, kellel on arve X pangas. 24.12.2004.a. on V M´ile välja antud kaart paroolidega ja põhiparooliga. Samuti on trükitud leping teleteenustest, ku oli loetud M poolt avatud arved. Lepingute sõlmimiseks või saamiseks peab klient esitama dokumendi, mis kinnitab tema isikut. Isikliku

30 arve avamiseks läbi xxx klient peab omama parooli xxxx sisenemiseks., muidu ta ei saa avada arvet oma nimel. - sularaha väljamakse koopia /I kd tl 115/, millest nähtub, et 27.12.2004.a. on välja võetud V M nimel 8925,- krooni. - tunnistaja M M 14.07.2005 ütlused /I kd tl 116/, kui pangaklient tahab võtta oma arvelt raha, ta peab esitama tellerile isiku dokumendi, mille alusel väljastatakse raha. Antud juhul esitas isik passi nr. xxxxxxxx ja sai selle alusel sularaha väljamakse 8925,- krooni. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. - X panga teatis / IV kd tl 45-54, 56/ , V M on sõlminud Ego järelmaksuleping nr xxxxxxxx, sõlmitud 24.12.2004.a.; Ego järelmaksu müügileping nr xxxxxxxx, sõlmitud 27.12.2004.a.; Ego järelmaksukaardi kasutamise leping nr xxxxxxxxxxxxxxxx; Internetipangas sõlmitud väikelaenu leping. V M on püüdnud sõlmida 28.12.2004.a. D OÜ-st arvuti ostuks järelmaksuga; 28.12.2004.a. A AS-ist televiisori ostuks järelmaksuga; 28.12.2004.a. V OÜ-st kodukinokeskuse ja televiisori ostuks järelmaksuga. V M on teavitanud X panka passi kadumisest 07.04.2005.a. - V M arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxx väljavõte /IV kd tl 49-51/ perioodil 01.06.2004.a. – 07.04.2005.a.. Seisuga 07.04.2005,a, on lõppsaldo 172, 64 krooni. Episoodis 15 - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 16 - AS-i Y maksenõuded /I kd tl 63-64/, mille kohaselt V M võttis vastutuse kõigi AS-i Y ja A S vahel sõlmitud krediidilepingust nr. xxxxxxxxxxkt tulenevate kohustuste täitmise eest. A S rikkus AS-iga Y krediidilepingut. 15.03.2005.a. seisuga tasumata 3922,98 krooni. - X panga arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx lepingu ja kliendiandmete lehe koopia /I kd tl 120-121/, sõlmitud V M nimel 28.12.2004.a. arvelduskonto leping, millele lisandub kliendiandmed ühel A4 lehel, kuhu on märgitud isikuttõendavaks dokumendiks pass numbriga xxxxxxxx, mis on välja antud KMA poolt 08.06.2000.a. - võltsitud passi koopia V M nimele /I kd tl 122/, kus on vahetatud pilt, ning antud passipildil on T.J. - tunnistaja N K 15.07.2005 ütlused /I kd tl 123-124/, 2004.a. detsembris töötades X panga kontoris ning ainult oma allkirja ja templi järgi kinnitan, et V M, pöördus meie panka konto avamise palvega. Nagu igaüks inimene kes pöördub panka sellise palvega, peab esitama isikliku dokumendi, mille alusel avatakse konto. Antud juhul esitas isik passi nr xxxxxxxx V

31 M nimele. Mingeid kahtlusi ei tekkinud seega avasin talle arvelduskonto. Vastavalt meie templile pöördus V M 28.12.2004.a. mitte 28.11.2004.a. meie poole. - AS-is Y sõlmitud käenduslepingu 30.12.2004 koopia /I kd tl 126-127/, millest nähtub, et V M võtab vastutuse AS Y ees, kui A S ei täida lepingut. - tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxxxkt ja maksegraafiku koopia /I kd tl 128-132/, millest nähtub, et krediidisaaja on A S ja V M on käendaja. Krediidi brutosumma oli 40 181,33 krooni. Maksegraafiku periood on 12.01.2005.a. – 12.01.2007.a. - käendaja isikuandmete lehe koopia /I kd tl 133/, käendaja V M isikuandmed on kinnitatud allkirjaga. - avalduse koopia /I kd tl 134/, 30.12.2004.a. on esitanud A S avalduse, et käendajaks on V M. - taotlus krediidi saamiseks /I kd tl 135-136/, taotlejaks on A S. - sularaha väljamakse 31.12.2004 koopia /I kd tl 137/, V M´ile maksti sularahana välja 24 688,- krooni. - X panga arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx väljavõte /I kd tl 138/, nähtub V M´i kontoväljavõttest, et on kandnud summa 24 750,- krooni. - tunnistaja K K 14.07.2005 ütlused /I kd tl 139-140/, 31.12.2004.a. väljastasin V M´ile 24 688,- krooni tema isiklikult arvelt. Väljamakse kviitungile on märgitud passi nr xxxxxxxx. Mingeid kahtlusi ei tekkinud. - äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 181-184/, tundis T.J fotolt nr 1 ära poisi, keda hüüti D kord S. - äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 185-188/, tundis T.J fotolt nr 4 ära poisi, keda tundis kui K.V. - äratundmiseks esitamise protokoll /I kd tl 192-194/, tundis T.J fotolt nr 4 ära noormehe kui A.M’i, kellega käisin firmas Y. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 17 - kahtlustatava T.J puhtsüdamlik ülestunnistus /I kd tl 75-78/, novembris 2004.a. tutvusin baaris noormehega, kes tegi ettepaneku raha teenimiseks. Ütles, et nad teevad mulle passi ja selle alusel ma pean võtma telefonid järelmaksuga. Detsembri keskel kohtumisel palusid teha mul fotod, mis andsin neile. Järgmisel päeval andsid nad mulle võõra passi sisse kleebitud minu pildiga. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, omavahel suhtlus tere tasemel. Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Koos K.V’ga ostsime Balti jaama turult halli passi. Käskisime T.J pildistada. Saadud piltidest lõikasin ühe välja ja kleepisin passi. Pärast pildi kleepimist andsin passi T.J’le. T.J pildi kleepimisel M passi kasutasin liimipulka, liimisin foto ja passi, kokkuliimimise kohta. Episoodis 18

32 - C liitumislepingu nr. xxxxxxxx 01.02.2005 koopia /I kd tl 141/, mis on sõlmitud S V nimele Centre, aadressil XXX 01.02.2005.a. - ettemaksu arve nr xxxxxx koopia /I kd tl 142/, millest nähtub S V poolt makstud liitumistasu 99,- krooni ja 01.02.2005.a. on kaup kätte saadud. - ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele koopia /I kd tl 143/, mis on kehtiv kuni 05.08.2013.a. - Y 2 järelmaksulepingu koopia /I kd tl 144/, S V nimel Y järelmaksuleping, milles märgitud mobiiltelefoni Nokia 5140 ostuhind käibemaksuga 3690,- krooni ning järelmaksu kuude arv on 18 igakuine osamaksena 205,- krooni. - kannatanu S V 28.06.2005.a. ütlused /I kd tl 169-171/, 31.12.2004.a. röövimise käigus varastati kott isiklike asjadega, sealhulgas dokumendid pass ja ID kaart. Mina telefoni Y-st ostnud ei ole. Samuti pole võtnud laenu Y-ist ega ole olnud käendajaks. Ma ei ole mingite mobiilvõrkude klient. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, T.J sai K.V käest ID kaardi V nimel. Vale dokumendiga ostsin mobiiltelefone. K.V väidab, et tema V ID kaarti ei andnud T.J’le. T.J peab võimalikuks, et võib-olla V ID-kaardi andis talle hoopis D. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, T.J sõnade kohaselt S V ID-kaardi sai kätte K.V’lt või S.K’lt, kuid nad mõlemad teadsid selle olemasolust. T.J ostis V ID-kaardiga mobiiltelefonid ja võttis Y-st laenu. Nii telefonid kui laenu andsin K.V ja S.K kätte ja nemad maksid mulle tehtud töö eest. Episoodis 19 - Y liitumislepingu nr. xxxxxxxx 01.02.2005 koopia /I kd tl 145/, sõlmitud Y liitumisleping S V nimel 02.02.2005.a. - ettemaksu arve nr xxxxxx koopia /I kd tl 146/, anti kaup Nokia 5140 kätte ja maksti liitumistasu ja tagatismaks, kokku 899,- krooni. - ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele koopia /I kd tl 147/, pildil keskealine meesterahvas vuntsidega. ID- kaardi kehtivus kuni 05.08.2013.a. - Y järelmaksulepingu koopia /I kd tl 148/, S V nimel Y järelmaksuleping, milles märgitud mobiiltelefoni Nokia 5140 ostuhind käibemaksuga 3690,- krooni ning järelmaksu kuude arv on 18 igakuine osamaksena 205,- krooni. - kannatanu S V 28.06.2005.a. ütlused /I kd tl 169-171/, 31.12.2004.a. röövimise käigus varastati kott isiklike asjadega, sealhulgas dokumendid pass ja ID kaart. Mina telefoni Y-s ostnud ei ole. Samuti pole võtnud laenu Y-ist ega ole olnud käendajaks. Ma ei ole mingite mobiilvõrkude klient. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, T.J sai K.V käest ID kaardi V nimel. Vale dokumendiga ostsin mobiiltelefone. K.V väidab, et tema V ID kaarti ei andnud T.J’le. T.J peab võimalikuks, et võib-olla V ID-kaardi andis talle hoopis D. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, T.J sõnade kohaselt S V ID-kaardi sai kätte K.V’lt või S.K’lt, kuid nad mõlemad teadsid selle olemasolust. T.J ostis V ID-kaardiga mobiiltelefonid ja võttis Y-st laenu. Nii telefonid kui laenu andsin K.V ja S.K kätte ja nemad maksid mulle tehtud töö eest. Episoodis 20 - X panga arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxx avamise lepingu koopa /I kd tl 149/, 02.02.2005.a. sõlmitud S V nimel, ning dokumendina lepingu sõlmimiseks on esitatud ID – kaart nr xxxxxxxx. - ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele koopia /I kd tl 150/, sama ID kaart numbriga xxxxxxxx, millega sõlmiti S V nimel X panga arvelduskonto avamise leping. - tarbijakrediidilepingu nr.xxxxxxxx kt ja maksegraafiku koopia /I kd tl 152-157/, 15.02.2005.a. S V nimel sõlmitud tarbijakrediidileping, milles nähtub krediidisumma 30 000,- krooni, intressimäär 29,17 % krediidisummast, lepingu sõlmimise tasu 300,- krooni, krediidi brutosumma 57 278,30 krooni, ning krediidisumma kantakse summa üle kahe pangapäeva jooksul. Samuti nähtub, et käendajaks on E K. Maksegraafiku makse periood on 10.03.2005.a. – 10.03.2008.a. - 15.02.2005 käenduslepingu koopia /I kd tl 158-159/, AS Y ja E K vahel on 15.02.2005.a. sõlmitud käendusleping, millega käendaja K vastutab kohustust täitmise eest, kui seda rikub S V.

33 - käendaja isikuandmete lehe koopia /I kd tl 160/, käendaja E K andmed, kuhu märgitud isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, mobiiltelefoni nr xxxxxxx, tööandjaks OÜ X, amet ehitaja, töökoha aadress XXX ja telefon tööl xxxxxxxx. - käenduslaenu taotluse koopia /I kd tl 161-162/, 14.02.2005.a. S V nimel esitatud käenduslaenu taotlus. Laenusummaks 30 000,- krooni, laenuperiood 36 kuud ning igakuine maksepäev 10 kuupäev. Käendajaks nimetatud E K. - tunnistaja D S taotlus /I kd tl 165-168/, 14.02.2005.a. pöördus mees taotlusega laenu saamiseks. Tema poolt oli täidetud ankeettaotlus. Arvestades kuupäevi, täitis algul S V taotluse ja pärast 15.02.2005.a. V tuli käendajaga. Käendaja täitis käendaja ankeedi. Laenu vormistamisel kontrollime käendaja ja laenu saja isikut tõendavaid dokumente. S V esitas ID kaardi numbriga xxxxxxxx. A K esitas passi xxxxxxxx. Mingeid kahtlusi laenu vormistamisel ei tekkinud, ka pärast andmete kontrollimist meie firmas. Laen üle kantud avalduses teatatud arvele. - kannatanu S V 28.06.2005.a. ütlused /I kd tl 169-171/, 31.12.2004.a. röövimise käigus varastati kott isiklike asjadega, sealhulgas ka dokumendid – pass ja ID kaart. Tean, et minu dokumentide alusel on ostetud telefon ja Y-st laenu võetud. - sularaha väljamakse 16.02.2005 /I kd tl 172/, S V’le on 16.02.2005.a. sularahana välja makstud 29 300,- krooni. - 09.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja K.V vahel /I kd tl 205-211/, tutvusid omavahel X baaris. K.V pakkus lisa raha teenida, et dokumentide alusel, milliseid tema hakkab mulle andma, pean ostma telefone järelmaksuga. K.V’lt või tema tuttavalt S.K’lt sain ma passi M nimele. Valedokumendiga ostsin nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võtsin laenu. K.V selgitas, et koos tulid mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. - 17.11.2005 vastastamisprotokoll T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, Mina S.K, K.V ja T.J istusime X baaris. Kolmekesi jõudsime arvamusele, et võib teenida raha, kasutades võõraid isiklikke dokumente. Episoodis 21 - kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr Fxxxxxxxxx /III kd tl 61/, 07.02.2005.a. kell 18.10 bussis nr 60 sõitis A S ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Otsusega määrati A S´le rahatrahv 7 trahviühikut, s.o. 420,- krooni. - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /III kd tl 62/, 07.02.2005.a. A S kinnitas, et sõitis bussis nr 60 ilma piletita. Episoodis 22 - EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxxxxxxx koopia /II kd tl 182/, 18.02.2005.a. E K nimel sõlmitud EGO järelmaksu müügileping. Järelmaksuga võeti kodukino SCHT870, fotoaparaat IXUS40 väärtuses 13 904,28 krooni. Järelmaksu perioodiks oli 18.02.2005.a. – 15.02.2007.a.. - EGO järelmaksu müügilepingu taotluse koopia /II kd tl 183/, taotlejaks on E K. Taotlusse märgitud dokumendi nr xxxxxxxx. Taotlus esitatud 18.02.2005.a. - E K nimele väljaantud passi nr. xxxxxxxx koopia /II kd tl 184/, E K passi koopia numbriga xxxxxxxx, mille alusel EGO järelmaksu müügileping ja taotlus täideti. - E K konto nr xxxxxxxxxxxxx väljavõtte koopia /II kd tl 185-189/ perioodi 01.08.2004.a. – 18.02.2005.a. kohta. - kannatanu E K ütlused / II kd tl 234-235/, lisaks 01.03.2005.a. sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksuga ostetud telefoni AS-ist Y , on märtsikuus 2005.a. X Keskuses kauplusest Y ostetud järelmaksuga kodukino ja fotoaparaat. - läbiotsimisprotokoll /III kd tl 183-187/, 16.09.2005.a. läbiotsimisel XXX K.V korteris asusid võõraste dokumentide alusel ostetud televiisor Sony, TV laud ja DVD mängija. Samuti võeti korterist K allkiri ühel lehel, A Z pass xxxxxxxx, A S pangakaart xxxxxxxxxxxxxxxx, kõnekaardid , A Z allkiri ühel lehel. - asitõendite vaatlusprotokoll fototabelitega /III kd tl 188-196, 209-214/, vaadeldi teler Sony, teleri pult, kodukinosüsteem Panasonic, kodukinosüsteemi pult, TV-laud ja juhtmeid. Episoodis 23

34 - OÜ Y avaldus /II kd t 191-192/, 19.02.2005.a. osteti E K nimele järelmaksuga kodukino Sharp hinnaga 4901,- krooni. Ostja maksis sissemaksuks 377,- krooni. Kahju tekitati 4524,- krooni väärtuses. Ostja esitas võltsitud passi. - järelmaksuga müügilepingu nr.xxxxxxxxxx koopia /II kd tl 193/ E K nimele. Müüdud kaubaks kodukino Sharp HT – CN500DV. Maksegraafiku periood 19.02.2005.a. – 19.02.2006.a.. Tasumisele kuulub 4901 .- krooni. - E K nimele väljaantud passi nr. xxxxxxxx koopia /II kd tl 194/, dokument, mille alusel E K nimel võeti järelmaksuga kodukino Sharp. - E K konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõtte koopia /II kd tl 195-199/, perioodi 01.08.2004.a. – 19.02.2005.a. kohta. - kannatanu E K ütlused / II kd tl 234-235/, 19.02.2005.a. oli tehtud OÜ Y, aadressil Tallinn, XXX ning ostetud oli minu dokumendi alusel kodukino Sharp. Episoodis 24 - EGO järelmaksu müügilepingu nr.xxx/xxxxx koopia /II kd tl 202-203/, 21.02.2005.a. E K dokumendi alusel osteti järelmaksuga Sony KV-32CS70 ja TV-alus. Järelmaksuperioodiks oli 21.02.2005.a. – 15.02.2007.a. Kauba maksumuseks 13 996,- krooni. - E K nimele väljaantud passi nr. xxxxxxxx koopia /II kd tl 204/, dokument, mille alusel E K nimel võeti järelmaksuga Sony KV-32CS70 ja TV-alus. - kannatanu E K ütlused / II kd tl 234-235/, 21.02.2005.a. osteti minu dokumendi alusel Y AS-ist aadressil XXX järelmaksuga kaamera Sony ja TV- alus. - läbiotsimisprotokoll /III kd tl 183-187/, 16.09.2005.a. võeti aadressilt XXX K.V korterist võõraste dokumentide alusel ostetud kaup TV-laud klaasist riiuliga ja selle kokkupanemise skeem. - asitõendite vaatlusprotokoll fototabelitega /III kd tl 188-196/, vaadeldi TV – lauda, mis oli ostetud E K nimel järelmaksuga. Episoodis 25 - info väljastamise päring /II kd tl 206/, 26.02.2005.a. on X pank väljastanud E K nimele perioodi 26.08.2004.a. – 26.02.2005.a. kohta paberil konto väljavõtte. - E K konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõtte koopia /II kd tl 195-199/, perioodi 01.08.2004.a. – 19.02.2005.a. kohta. Episoodis 26 - AS Y avaldus /II kd tl 207/, 26.02.2005.a. esitati dokument E K nimele, mille alusel väljastati X kaubamaja krediitkaart. 26.02.2005.a. sooritati antud kaardiga 2 ostu 7130,- krooni väärtuses. 28.02.2005.a. sooritati 2 ostu 780,- krooni väärtuses. Ostude eest pole tasutud ning X kaubamajale tekitati kahju 8350,- krooni ulatuses. - krediitarveleping 26.02.2005 /II kd tl 208/, 26.02.2005.a. sõlmitud E K nimel, krediidilimiidiga 8000,- krooni. - E K konto nr xxxxxxxxxxxx väljavõtte koopia /II kd tl 209-213/, perioodi 26.08.2004.a. – 26.02.2005.a. väljavõte. - E K nimele väljaantud passi nr. xxxxxxxx koopia /II kd tl 214/, antud dokumendi alusel sõlmiti krediitkaardileping. - maksekviitungite koopiad ja väljavõtted /II kd tl 215-217/, nähtub maksekviitungitest, et 26.02.2005.a. on ostetud kaupa 650,- krooni ja 6480,- krooni väärtuses ja 28.02.2005.a. 495,- krooni ja 285,- krooni väärtuses kaupa. Maksekviitungitele on märgitud E K passi nr xxxxxxxx. Episoodis 27 - kannatanu E K ütlused koos lisadega / II kd tl 221-231, 234-235/, 14.01.2005.a. varastati töökohast OÜ C sülearvuti koos arvutikotiga, milles oli ka minu kehtiv pass. Märtsi algul sain X pangast e-maili, et minu pass on nende käes ja 17.märtsil teatati Y-st kõnelimiidi ületamisest. Keegi isik oli minu passi alusel sõlminud liitumislepingu ja ostnud järelmaksuga telefoni summas 7821,09 krooni. Y esinduses samuti oli keegi tundmatu isik minu passi alusel sõlminud liitumislepingu ja ostnud järelmaksuga telefoni. Liitumislepingutes olevad allkirjad pole minu omad. 19.02.2005.a. on minu passiga ostetud OÜ Y kodukino Sharp.

35 21.02.2005.a. on Y A-ist ostetud järelmaksuga kaamera Sony ja TV alus. 2005.a. märtsis oli X keskuse kauplusest Y ostetud järelmaksuga kodukino ja fotoaparaat. - liitumislepingu nr. xxxxxx koopia /III kd tl 3-4/, E K nimel sõlmitud 01.03.2005.a. AS Y-ga liitumisleping, telefoninumber xxxxxxx Delta pakett. - järelmaksuga müügilepingu koopia /III kd tl 5-7/, 01.03.2005.a. järelmaksuga Y-st ostetud mobiiltelefon Samsung SGH – E700 väärtusega 4690,- krooni. Makseperiood 01.03.2005.a. – 01.02.2006.a. - E K nimele väljaantud passi nr. xxxxxxxx koopia /III kd tl 8/, antud passi alusel sõlmiti 01.03.2005.a. AS Y-ga liitumisleping ja järelmaksu müügileping E K nimele. Episoodis 28 - kannatanu E K ütlused koos lisadega / II kd tl 221-231, 234-235/, 14.01.2005.a. varastati töökohast OÜ C sülearvuti koos arvutikotiga, milles oli ka minu kehtiv pass. Märtsi algul sain X pangast e-maili, et minu pass on nende käes ja 17.märtsil teatati Y-st kõnelimiidi ületamisest. Keegi isik oli minu passi alusel sõlminud liitumislepingu ja ostnud järelmaksuga telefoni summas 7821,09 krooni. Y esinduses samuti oli keegi tundmatu isik minu passi alusel sõlminud liitumislepingu ja ostnud järelmaksuga telefoni. Liitumislepingutes olevad allkirjad pole minu omad. 19.02.2005.a. on minu passiga ostetud OÜ Y kodukino Sharp. 21.02.2005.a. on Y A-ist ostetud järelmaksuga kaamera Sony ja TV alus. 2005.a. märtsis oli X keskuse kauplusest Y ostetud järelmaksuga kodukino ja fotoaparaat. - liitumislepingu nr. xxxxxxx koopia lisadega /III kd tl 19-22/, 01.03.2005.a. E K nimel Y AS-iga sõlmitud liitumisleping, dokumendi nr xxxxxxxx alusel. Mobiiltelefoni Nokia 3220 järelmaksu leping E K nimel, maksumusega 2529,- krooni. Makseperiood 18.04.2005.a. – 18.09.2006.a. - E K nimele väljaantud passi nr. xxxxxxxx koopia /III kd tl 23/, mille alusel sõlmiti 01.03.2005.a.Y AS-iga E K nimel lepingud. Episoodis 29 - kannatanu E K ütlused / II kd tl 234-235/, 14.01.2005.a. varastati töökohast OÜ C sülearvuti koos arvutikotiga, milles oli ka minu kehtiv pass. Märtsi algul sain X pangast e-maili, et minu pass on nende käes ja 17.märtsil teatati Y-st kõnelimiidi ületamisest. Keegi isik oli minu passi alusel sõlminud liitumislepingu ja ostnud järelmaksuga telefoni summas 7821,09 krooni. Y esinduses samuti oli keegi tundmatu isik minu passi alusel sõlminud liitumislepingu ja ostnud järelmaksuga telefoni. Liitumislepingutes olevad allkirjad pole minu omad. 19.02.2005.a. on minu passiga ostetud OÜ Y kodukino Sharp. 21.02.2005.a. on Y AS-ist ostetud järelmaksuga kaamera Sony ja TV alus. 2005.a. märtsis oli X keskuse kauplusest Y ostetud järelmaksuga kodukino ja fotoaparaat. - X panga turvakaamerate videosalvestuse väljavõtted /III kd tl 25-27/, E K passiga käidi X kontoris. Salvestilt nähtub isik, kes esitas X panga kontoris E K passi. - tehnilise uuringu akt nr IK-0039-05/724 koos fotodega /III kd tl 29-33/, pangas käinud isiku kaadrite väljatrükk videosalvestisest. - tunnistaja M I 08.04.2005 ütlused /III kd tl 34-37/: töötan X panga X kontoris tellerina. Andsin üle politseile Eesti kodaniku passi xxxxxxxx E K nimele. Antud pass asus kontoris alates 04.03.2005.a. Seda passi kasutades soovis mingi meesterahvas saada E K arvelduskonto internetpanga paroole. Kuna teenindajal tekkis kahtlus, et pass ei kuulu selle esitanud isikule, siis ta küsis mingi teise dokumendi. Isik läks selle järgi aga tagasi ei tulnud. - asitõendite- Eesti Vabariigi kodaniku pass nr xxxxxxxx E K nimele ja X panga klienditugi visiitkaardivaatlus /III kd tl 38-40/, passi nr xxxxxxxx, välja antud 21.01.2004.a., kehtiv kuni 21.01.2014, väljaandja KMA. Passi kasutaja andmed E K, isikukood xxxxxxxxxxx, kodakondsus EST, sünnikoht P, sugu M. X panga klienditugi visiitkaart leitud passikaante vahelt. Visiitkaardil märgitud kontonumber xxxxxxxxxxxx. - tunnistaja L V 17.05.2005 ütlused /III kd tl 42-45/: märtsi kuu alguses olles tööl X panga tellerina, tuli laua juurde meesterahvas umbes 25 – 30 aastane. Mees hakkas rääkima minuga eesti keeles, kuid mul tekkis kahtlus, et see ei ole ta emakeel. Mees soovis sõlmida internetipanga lepingut. Ütlesin, et temal on juba olemas selline leping. Ta täpsustas, et soovib uued interneti pangaparoolid. Hakkasin vormistama vajalike dokumente, ning sel ajal vaadates

36 tema poolt esitatud passi pilti, tekkis tunne, et midagi on valesti (passipildil olid suuremad kõrvad). Kutsusin appi D S, et tema ka vaataks passi ja selle kasutajat. D vaatas passi esitanud isikut, ning sel momendil meesterahvas ütles, et tema autos on temale kuuluvad juhiload, et toob selle. Isik väljus kontorist ja tagasi ei tulnud. Pass jäi panga hoiule. - tunnistaja D S 20.05.2005 ütlused /III kd 46-49/: märtsikuu alguses olles tööl X panga kontoris, kutsus kolleeg L V. L teenindas klienti, kelle vastu temal tekkis kahtlus dokumendi võltsimises. Vaadates klienti ma ei osanud täpselt öelda, kas tõesti pass mida ta esitas kuulus temale või mitte. Peale seda klient ütles, et ta kohe toob juhiload ja tõestab oma õigust kasutada passi. Peale lahkumist klient tagasi ei tulnud, ning pass E K nimele jäi meie pangakontorisse. Antud isik oli umbes 21 – 25 aastat vana, tumedate mitte sirgete juustega, umbes 180 cm pikk. Antud isik on ennemgi meie kontoris käinud ja võin ta pildilt ära tunda. - äratundmiseks esitamise protokoll /III kd tl 50-54/, D S tundis fotolt nr 3 ära A. M´i, olles isik kes esitas E K passi. Episoodis 30 - väljavõte väärteoteate nr xxxx,xx,xxxxxx kohta /III kd tl 65/, 23.01.2005.a. kell 13.30 varastati A M´lt salaja pingilt õlakott koos rahakotiga milles oli 200,- krooni, EV pass, X panga kaart ja X panga deebetja krediitkaardid. - koopia A M suulise süüteoteate protokollist /III kd 66/, 23.01.2005.a. ajavahemikul 13.30 – 13.45 X Keskuse juures trollipeatuse kõrval pingi pealt oli salaja varastatud minu õlakotta koos rahakotiga sularaha 200,- krooni, võtmetega ja dokumentidega (EV pass, X pangakaart, X panga deebetja krediitkaardid, haigekassakaart, kaks telefonikaarti). - asitõendi- EV passi nr xxxxxxxx A M nimelevaatlusprotokoll /III kd tl 74-75/, EV pass sinist värvi kaantega. Leheküljel 2 musta templit, millel punast värvi kuupäevad 01.05.2003.a. ja 01.05.2003.a. ning must kiri Helsinki. Lehekülg 32 allkirjalahtris kirjutatud allkiri. Passi tagakaas kaetud kilega. Kile all foto, millel valget värvi taustal musta värvi pluusis pruunide juustega meesterahvas. Kirjas andmed – EST; M A, xx.xx.xxxx, xxxxxxxxxxx, K, M, 25.07.2001.a., 25.07.2011.a. KMA. Passi nr xxxxxxxx. Vapp passi esikaanel tugevate kulumistunnustega. - ekspertiisiakt nr DM-o174-05/2531 /III kd tl 92/, ekspertiisist selgus, et esitatud EV passis xxxxxxxx A M nimele on vahetatud foto. - D K puhtsüdamlik ülestunnistus /III kd tl 120/: 2005.a. märtsi lõpus hüüdnimega „B“ pakkus mulle tehingu. Ta kleebib minu foto, kellegi passi. Sõitsime X Keskusse X panka. Võtsin minu fotoga ja võõra isikute andmetega (sinine pass A M nimel) väljavõtte. Pärast sõitsime X kauplusse, kus B palus võtta muusikakeskuse. Poes andsin passi ja tegin esimese makse. Kui tuli turvamees, sain aru, et mind võivad kinni pidada ja läksin ära, pass jäi kauplusetöötajate kätte. - D K kahtlustatavana antud ütlused /III kd tl 122-124, 145-149/: 28.03.2005.a. tuli minu poole B, kes ütles, et vajab minu fotosid, et need passi kleepida ning ümbertehtud passiga on minul vaja võtta järelmaksuga muusikakeskus. X turul tegin fotod, mis andsin B’le. Samal päeval kell 15.00 tuli B koos K.V’ga ja T.J’ga minule järele. Sõitsime X Keskusesse, et ma võtaksin välja kontoväljavõtte, selle inimese nimel, kelle passi B mulle andis ja kuhu oli kleebitud minu foto. Läksin üksinda X panga kontorisse. X pangast sain kontoväljavõtte, pangatöötajal mingeid kahtlusi ei tekkinud. Sõitsime edasi X keskusse. Keskusse tuli minuga kaasa T.J. K.V või B ütles, millist muusikakeskust valida. Mina andsin müüja kätte passi ja maksin esimese sissemakse muusikakeskuse eest. 451,- krooni sissemaksu raha andis K.V. Müüja läks passist koopiat tegema. Seejärel nägin tulemas turvameest ja lahkusin kauplusest. - äratundmiseks esitamise protokoll /III kd tl 153-155/, D K tundis fotolt nr 2 ära noormehe hüüdnimega B (A.M), kellega koos 28.03.2005.a. käis kaupluses X. T.J, A.M, Z.B, B.N on tunnistanud end eeluurimisel ja kohtus täielikult süüdi ning nende poolt antud ütlused seonduvad muude asjas kogutud tõenditega. S.K ja K.V tunnistasid eeluurimisel oma süüd osaliselt, eitades osalust S V ID kaardiga nr xxxxxxxx toimepandud kelmustes 01.02.2005.a ja 02.02.2005.a Y AS esinduses ning 14.02.2005 AS Y esinduses (episoodid 18, 19, 20). S.K ja K.V tunnistasid kohtus oma süüd täielikult. K.V ja S.K kinnitasid (episoodid 18, 19), et V ID-kaardist ei tea nad midagi. S.K eitab raha saamist, kinnitab, et V dokumente ei ole ta kasutanud (III kd. lk 220, 251, 257). Kaaskohtualune

37 T.J on kinnitanud (I kd, lk 180, 201), et iga arve avamisel ta esitas dokumendid ja ostis Y esinduses mitu telefoni M ja V nimelt. X panga arvet ta ei avanud, vaid K.V palvel avas X pangas internetipanga. Paroolide saamisel ta ümbrikuid lahti ei teinud, andis kinnisel kujul K.V kätte. Raha ja telefonid andis ta K.V kätte. Kui K.V ja S.K temaga ühendust võtsid, siis kui midagi läbi surusid, siis S.K ja K.V olid alati koos. K.V oli grupis peamine, mitte S.K. Kannatanu S V kinnitas (I kd, lk 171), et tema dokumentidega oli ostetud Y-st telefon. Ta kinnitas, et ta ei ole klient mingites mobiilvõrkudes. Liitumislepingud Y (I kd, lk 141, 145) kliendiga nr xxxxxxxx on sõlmitud 01.02. ja 02.02.2004.a. Vastastamisprotokollide kohaselt T.J, K.V ja S.K vahel ( I kd, lk 205-211; 214-221) kinnitas K.V, et tema T.J’ile V ID kaarti ei andnud, samas ta ei eita episoode V’ga, ta kinnitab, et ta sai neist oma osa. T.J möönab, et ID kaardi V nimele võis anda ka S.K. Oli juhuseid kui nad mööda kauplusi sõitsid koos S.K’ga, aga üksi ei sõitnud ta kuhugi. Kuid nad mõlemad teadsid selle olemasolust. V ID kaardiga ostis ta telefoni ja võttis laenu. Nii telefoni kui laenu andis ta nende kätte ja nemad maksid tehtud töö eest. Tema ise ilma S.K ja K.V loata ei ole kunagi võõraid dokumente kasutanud. Y järelmaksu lepingute kohaselt (I kd, lk 144, 148) on 01. ja 02. veebruaril 2005.a klient nr xxxxxxxx ostnud telefonid 18 kuuks võetud järelmaksuga. Ettemaksu arvete (I kd, lk 142, 146) kohaselt on S V telefonid kätte saanud 1.02. ja 2.02.2005.a. S V ID kaardi koopia, mida tehingutes kasutati (I kd, lk 143, 147). K.V (episood 20) kinnitas, et kuritegude suhtes, mille A.M pani E K passiga toime, temal seost ei ole, kuna raha ta nende eest ei saanud. Ainus mis ta tegi on see, et ta ostis A.M’ilt asju. Eeluurimisel A.M kinnitas, (II köide lk 43 – 50, 117 – 124; III köide lk 9 – 11, 224 – 237), et 2005.a. alguses kohtus ta tuttavaga K.V’ga, kes näitas võõrast passi E K nimele ja viis teda oma autoga kaubanduskeskusesse X. Kauplusest Y ostis ta võõra passi alusel järelmaksuga kodukino Sharp. Ettemaksuks maksis 377,- krooni. K.V’le maksis ta kodukino kasutamise eest 1200,- krooni. E K passi alusel omandas ta kaupluses X kliendikaardi. X kaubanduskeskuses omandas ta E K passi alusel Y ja Y1 esindustes mobiiltelefonid Nokia 3220 + 2 kõnekaarti ja Samsung E700+1 kõnekaardi. Y-ist laenu saamiseks suuruses 28 000,- krooni oli ta käendajaks, kui laenu võttis T.J. X keskusest kauplusest Y võttis ta E K passi alusel kodukino Panasonic ja fotoaparaadi Canon. S.K kinnitas, et S V nimel ei ole ta dokumente kasutanud ega kellelegi üle andnud. T.J ja K.V vahelisest 09.11.2005 vastastamisprotokollist /I kd tl 205-211/, nähtub, et nad tutvusid X baaris. K.V pakkus T.J’ile lisa raha teenida, et K.V poolt antud dokumentide alusel ostaks T.J telefone järelmaksuga. K.V’lt või S.K’lt sai T.J passi M nimele. Valedokumendiga ostis nende jaoks mobiiltelefone, muusikalist aparatuuri ja võttis laenu. Dokumendid anti talle üle vahetult enne ostu läbiviimist kas K.V või S.K poolt. K.V selgitas, et nad tulid koos mõttele võõraid dokumente esitada. T.J sai raha K.V käest. 17.11.2005 vastastamisprotokollist T.J ja S.K vahel /I kd tl 214-221/, nähtub, et S.K kinnitas samuti, et X baaris koos K.V ja T.J’iga nad kolmekesi jõudsid sellele, kuidas võõraid isiklikke dokumente kasutades on võimalik teenida raha. T.J kinnitas, et ID kaardi S V nimele sai ta kätte K.V või S.K käest. V ID kaardiga ostis ta mobiiltelefonid ja võttis laenu. X laenu dokumentide vormistamiseks S.K nendega ei käinud, kuid käis pangas, kui nad võtsid kontolt välja antud laenu. S.K kinnitas, et ta ei tea ID kaardist V nimele midagi. Pärast seda kui ostetud kaup oli nende käes, helistas tema või K.V S’le, kes käis nendega kohtumas ja makstes raha võttis kauba kaasa. X panga arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxx avamise lepingu koopia /I kd tl 149/, kohaselt on 02.02.2005.a leping sõlmitud S V nimel, ning dokumendina lepingu sõlmimiseks on esitatud ID – kaart nr xxxxxxxx. ID-kaardi nr. xxxxxxxx S V nimele koopia /I kd tl 150/, on sama ID kaart numbriga xxxxxxxx, millega sõlmiti S V nimel X panga arvelduskonto avamise leping. Tarbijakrediidilepingust nr.xxxxxxx kt ja maksegraafiku koopiast /I kd tl 152-157/ 15.02.2005.a., mis on S V nimel sõlmitud nähtub krediidisumma 30 000,- krooni, intressimäär 29,17 % krediidisummast, lepingu sõlmimise tasu 300,- krooni, krediidi brutosumma 57 278,30 krooni, ning see, et krediidisumma kantakse üle kahe pangapäeva jooksul. Samuti nähtub, et käendajaks on E K. Maksegraafiku makse periood on 10.03.2005.a. – 10.03.2008.a. 15.02.2005 käenduslepingu koopiast /I kd tl 158-159/, AS Y ja E K vahel nähtub, et 15.02.2005.a on sõlmitud käendusleping, millega käendaja K vastutab kohustust täitmise eest, kui seda rikub S V.

38 Käendaja isikuandmete lehe koopiast /I kd tl 160/ nähtuvad käendaja E K andmed, kuhu on märgitud isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht XXX, mobiiltelefoni nr xxxxxxxx, tööandjaks OÜ C, amet ehitaja, töökoha aadress XXX ja telefon tööl xxxxxxxx. Käenduslaenu taotluse koopia /I kd tl 161-162/ kohaselt 14.02.2005.a on S V nimel esitatud käenduslaenu taotlus. Laenusummaks 30 000,- krooni, laenuperiood 36 kuud ning igakuine maksepäev 10 kuupäev. Käendajaks nimetatud E K. Tunnistaja D S ütlused /I kd tl 165-168/, mille kohaselt 14.02.2005.a. pöördus mees taotlusega laenu saamiseks. Tema poolt oli täidetud ankeettaotlus. Arvestades kuupäevi, täitis algul S V taotluse ja pärast 15.02.2005.a. V tuli käendajaga. Käendaja täitis käendaja ankeedi. Laenu vormistamisel kontrolliti käendaja ja laenu saaja isikut tõendavaid dokumente. S V esitas ID kaardi numbriga xxxxxxxx. E K esitas passi xxxxxxxx. Mingeid kahtlusi laenu vormistamisel ei tekkinud, ka pärast andmete kontrollimist nende firmas. Laen kanti üle avalduses teatatud arvele. Kannatanu S V 28.06.2005.a. ütluste /I kd tl 169-171/ kohaselt 31.12.2004.a. röövimise käigus varastati temalt kott isiklike asjadega, sealhulgas ka dokumendid – pass ja ID kaart. Ta teab, et tema dokumentide alusel on ostetud telefon ja Y-st laenu võetud. Sularaha väljamakse 16.02.2005 /I kd tl 172/ kohaselt on S V’le 16.02.2005.a. sularahana välja makstud 29 300,- krooni. Kohus leiab, et S.K ja K.V on andnud kuriteo kohta isiklike huvidega kohandatud ütlusi, mis on ajendatud soovist kergendada oma süüd. K.V (episood 20) kinnitus ja järeldus selle kohta, et kuritegudes, kus A.M pani E K passiga toime, temal seost ei ole, kuna raha ta nende eest ei saanud, on kohtu arvates ainetu ja ennast õigustav. Kuigi S.K oma süüd V ID kaardi kasutamises eitas, on T.J kinnitanud, et ID kaardi S V nimele sai ta kätte K.V või S.K käest. V ID kaardiga ostis ta mobiiltelefonid ja võttis laenu. Y laenu dokumentide vormistamiseks S.K nendega ei käinud, kuid käis pangas, kui nad võtsid kontolt välja antud laenu. Kohtul puudub põhjus kahelda kaaskohtualuse T.J ütlustes, kannatanu S V ja tunnistaja D S poolt antud ütlustes ning loeb need usaldusväärseks. Hinnates nende poolt antud selgitusi muude tõenditega jõuab kohus veendumusele, et neis puuduvad vastuolud. Kohtul puuduvad tõendid, mida saaks kahtluse korral kohtualuste kasuks tõlgendada. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kannatanute A S, A A, A B, V M ütlused on usaldusväärsed. Samuti loeb kohus usaldusväärseks tunnistajate J P, J T, N M, H T, L N, M M, N K, K K, S V, E K, M I, L V ning D S ütlused. Kohtualuste, kannatanute ja tunnistajate ütlused seonduvad episoodides 1-17 ja 21-30 muude asjas kogutud tõenditega. Kohtualuste poolt toimepandud kuriteod on toime pandud tahtlikult. Kohus, kuulanud ära kohtualused, kannatanud ja tunnistajad ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V ja S.K süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuste käitumine õigesti kvalifitseeritud: T.J’il KarS § 22 lg 3- § 347 lg 1, § 344 lg 1, § 349, § 348, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi, A.M’il KarS § 344 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1, 3, § 347 lg 1 järgi, Z.B’l KarS § 334 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 3 järgi, B.N’l KarS § 344 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi, K.V’l KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 348 järgi ja S.K’l KarS § 347 lg 1, § 348, § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteona. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuste isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V ja S.K karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualuseid T.J, A.M, K.V ja S.K karistada reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et kuritegudega raskeid tagajärgi ei saabunud.

39 Vastavalt toimepandule tuleb kohtualuseid karistada. T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V ja S.K karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestab, et T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V ja S.K iseloomustavaid andmeid, et T.J, A.M, B.N, K.V ja S.K on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, T.J ja K.V’d on ka väärtegude korras karistatud, et nad panid toime uue kuriteo, s.t. nad jätkavad kuritegude toimepanemist, nad ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, varasemad karistused ei ole neid mõjutanud paranemise teele. Z.B on varem karistamata isik. T.J, A.M, K.V ja S.K olid võrreldes Z.B ja B.N’ga aktiivsemad kuritegude toimepanijad. Kohus arvestab, et perioodil 08.10.2004 kuni 04.03.2005.a pandi kohtualuste poolt toime mitukümmend kuriteo episoodi. T.J ei oma alalist töökohta, A.M, Z.B, B.N ja S.K omavad töökohta. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et T.J, A.M, K.V ja S.K on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkujate suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. KrMS § 179 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha 5400 krooni riigituludesse, hüvitamisele kuulub kaitsjatasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4; § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 310; § 311; § 312 ja § 313, kohus O t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi T.J KarS § 22 lg 3- § 347 lg 1 järgi ja karistada teda 2 kuulise vangistusega; KarS § 344 lg 1, KarS § 349, KarS § 348 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 3 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga mõista liitkaristus 3 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o. 1 aasta võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 2 sätteid jätta T.J’ile mõistetud karistus tingimuslikult kohaldamata, jättes mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata tingimusel, et T.J ei pane katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui T.J ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab aadressil XXX; 2. ilmub Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele T.J’ile mõistetud 2 aastasest tähtajalisest vangistusest 5 kuud ja T.J kuulub tingimuslikult vabastamisele 1 aasta ja 7 kuulisest tähtajalisest vangistusest pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmist. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.04.2005.a, s.o. 3 päeva lugeda karistusaja sisse ning koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 4 kuud ja 27 päeva.

40 Karistusaja alguseks lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendelukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada 2. Tunnistada süüdi A.M KarS § 347 lg 1 järgi ja karistada teda 4 kuulise vangistusega; KarS § 344 lg 1, KarS § 349, KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 3 aastase vangistusega. KarS § 349, KarS § 344 lg 1 (07.02.05a episood), kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 5 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga mõista liitkaristus 3 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o. 1 aasta võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 2 sätteid jätta A.M’ile mõistetud karistus tingimuslikult kohaldamata, jättes mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata tingimusel, et A.M ei pane katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.M ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab aadressil XXX; 2. ilmub Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele A.M’ile mõistetud 2 aastasest tähtajalisest vangistusest 5 kuud ja A.M kuulub tingimuslikult vabastamisele 1 aasta ja 7 kuulisest tähtajalisest vangistusest pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmist. Karistusaja alguseks lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendelukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada 3. Tunnistada süüdi Z.B KarS § 334 lg 1; KarS § 349 ja KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 1 aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o. 4 kuud võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud vangistust. KarS § 74 lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus 8 kuud süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 12.02.2007.a. Tõkendelukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

41 4. Tunnistada süüdi B.N KarS § 344 lg 1, KarS § 349 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 74 lõigetest 1 ja 3 jätta vangistus 10 kuud ja 20 päeva süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 12.02.2007.a. Tõkendelukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 5. Tunnistada süüdi K.V KarS § 209 lg 2 p 1, 3, KarS § 348 järgi ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 3 aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada Harju Maakohtu 28.08.2006.a otsusega mõistetud 4 aastat 5 kuud vangistust kui raskemat osaliselt käesoleva mõistetava karistusega ja liitkaristuseks mõista 5 aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 19.12.2005.a. 6. Tunnistada süüdi S.K KarS § 347 lg 1 järgi ja karistada teda 4 kuulise vangistusega; KarS § 348, KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda 2 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga mõista liitkaristus 2 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 4 kuud vangistust. Episoodides peale 05.01.2005.a: Tunnistada süüdi S.K KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda 1 aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 05.01.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud vangistust. Kandmisele kuulub mõistetud karistustest raskem, s.o. 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Lugeda mõistetud karistused kulgema paralleelselt. Karistusaja alguseks lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendelukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada Välja mõista T.J’ilt isikukood xxxxxxxxxxx, A.M’lt isikukood xxxxxxxxxxx, Z.B’lt isikukood xxxxxxxxxxx, B.N’lt isikukood xxxxxxxxxxx, K.V’lt, isikukood xxxxxxxxxxx ja S.K’lt, ik xxxxxxxxxxx, sundraha 5400,-krooni riigituludesse. T.J’il, A.M’l, Z.B’l, B.N’il, K.V’l ja S.K’l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V, S.K 1-06-14757, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

42 nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohustada tasuma Z.B, isikukood xxxxxxxxxxx kaitsjatasu 637.20 krooni ja ekspertiisikulu 60 krooni; S.K, ik xxxxxxxxxxx kaitsjatasu 722.16, ekspertiisikulu 360 krooni; T.J isikukood xxxxxxxxxxx kaitsjatasu 849.60, ekspertiisikulu 1332 krooni; A.M isikukood xxxxxxxxxxx ekspertiisikulu 4472 krooni; B.N isikukood xxxxxxxxxxx ekspertiisikulu 9260 krooni; K.V, isikukood xxxxxxxxxxx ekspertiisikulu 360 krooni. Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „T.J, A.M, Z.B, B.N, K.V, S.K 1-06-14757, kaitsjatasu, ekspertiisikulu“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata: 07.05.2007.a. 1. Välja mõista solidaarselt T.J’lt, B.N’lt, Z.B’lt 4517.05 krooni; solidaarselt K.V’lt, T.J’lt ja S.K’lt 4974.70 krooni; solidaarselt A.M’lt, K.V’lt 7347.00 krooni AS Y1, a/k xxxx kasuks, s.o. tsiviilhagi summas 16838,75 krooni ; 2. Välja mõista solidaarselt S.K’lt, K.V’lt, T.J’lt 4538.35 krooni Y2 AS a/a-le nr xxx viitenumber xxx selgitus „Kahju hüvitamine V M“ solidaarselt A.M’lt, K.V’lt 8416.30 krooni Y2 AS a/a-le nr xxxx viitenumber xxx selgitus „Kahju hüvitamine E K“. 3. Välja mõista solidaarselt A.M’lt, B.N’lt 5124.00 krooni; A.M’lt 9096 krooni; solidaarselt A.M’lt ja K.V’lt 4524.00 krooni; solidaarselt K.V’lt T.J’lt ja S.K’lt 5400 krooni OÜ Y3, XXX a/a xxxx kasuks, s.o. tsiviilhagi summas 24144.-krooni. 4. Välja mõista solidaarselt S.K’lt, K.V’lt, T.J’lt AS Y4 kontole nr xxxxx X pangas, viitenumbriga xxxx, müügilepingust nr xxx/xxxxx põhiosa võlgnevus 11 999.- Eesti krooni (teler Sony KV32CS70) ja müügilepingust nr xxx/xxxxx põhiosa võlgnevus 11 998.- Eesti krooni (Sony KV-32CS70), kokku ASi Y4 otsene kahju 23 997.- Eesti krooni, selgitusse märkida xxx/xxxxx ja xxx/xxxxx. 5. Välja mõista solidaarselt S.K’lt, K.V’lt, T.J’lt AS Y5 kontole nr xxxxx, laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenev põhiosa võlgnevus (ehk laenusumma) 9 000.- Eesti krooni, selgitusega V M xx-xxxxxx-xx. 6. Välja mõista solidaarselt S.K’lt, K.V’lt, T.J’lt ja A.M’lt AS Y6, asuk XXX a/a xxxxx, kasuks kuriteoga põhjustatud varaline kahju 54 050 krooni. 7. Välja mõista A.M’lt AS Y7, asuk XXX, a/a xxxxx X pank, kasuks kuriteoga põhjustatud varaline kahju 7910 krooni. 8. Välja mõista solidaarselt S.K’lt,K.V’lt, T.J’lt AS Y8, asuk XXX, reg. nr. xxxxxxxx, kasuks kuriteoga põhjustatud varaline kahju summas 17 734. 25 krooni. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kohtunik Merike Allikmäe