1-07-3392\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-07-3392

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2007.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-07-3392 (07260200040) Prokurör Liane Peets Kriminaalasi Andrus Sareali süüdistus KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav Andrus Sareal

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata väärteomenetluses karistatud Lõuna Politseiprefektuuri otsusega

3 korral: 1) 11.11.2004.a. LS § 7419 järgi rahatrahviga 7800 krooni; 2) 28.07.2006.a. LS § 747 järgi rahatrahviga 600 krooni; 3) 06.09.2006.a. LS § 7422 lg. 1 järgi rahatrahviga 600 krooni Kaitsja Vandeadvokaat Dagmar Saks RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p. 1 ja § 254 Süüdi tunnistada Andrus Sareal KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.o. 15000 (viisteist tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta ära Andrus Sarealilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Välja mõista Andrus Sarealilt 5929 (viis tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 90 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

- 2 - Edasikaebamise kord

Süüdistataval Andrus Sarealil on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

Kuriteo asjaolud: Andrus Sareal on 11.11.2004.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 7800 krooni. 31.12.2006.a. kella 19:50 ajal Tartu linnas Tähe tänaval juhtis Andrus Sareal mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 854 TDJ, olles alkoholijoobes.

Andrus Sareali süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 11.11.2004.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 7800 krooni, juhtis 31.12.2006.a. kella 19:50 ajal Tartu linnas Tähe tänaval mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 854 TDJ, olles alkoholijoobes.

Seega pani Andrus Sareal toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Asitõendid puuduvad.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Andrus Sareali KarS § 424 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära, üks päevamäär on 50 krooni, s. o. 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigituludesse. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Andrus Sarealilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. KarS § 50 lg. 1 järgi mootor-, õhuvõi veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; 2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. KarS § 50 lg. 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

- 3 -

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 järgi kaitstav õigushüve on liiklusohutus mootorsõidukite liiklemises. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.01.2007.a. tunnistas Andrus Sareal enda süüd ja kahetses juhtunut puhtsüdamlikult. Karistust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 lg. 1 p. 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteomenetluses on teda karistatud kolmel korral liiklusseaduse alusel seoses liikluseeskirjade rikkumisega. Karistustest – rahatrahvidest on makstud kaks viimast 600-kroonist trahvi (tl. 8). 11.11.2004.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 järgi määratud rahatrahv 7800 krooni on tasumata täies ulatuses (tl. 9). Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Maksuja Tolliameti teatis keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kinnitab sissetuleku olemasolu. Sellest järeldub rahalise karistuse kandmise võimalikkus. Esimesel korral on võimalik süüdistatavat kriminaalkorras karistada kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Kuna keskmise päevasissetuleku suurus on alla miinimumpäevamäära, tuleb KarS § 44 lg. 2 järgi päevamääraks võtta miinimumpäevamäära suurus 50.- krooni. Seega prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikule alusele ja arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid nii põhikui ka lisakaristuse osas.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p.

2 järgi 5400 krooni. KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelsel eeluurimisel makstud advokaaditasu on 495 krooni. KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 20.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 14.90 krooni.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik