1-07-1987\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

Viljandi linn

19 märts 2007 toimik nr 1-07-1987 Menetleja: täitmiskohtuniku ülesandeid täitev kohtunik Helle Tamm. Kriminaalasjas: Artur Serobjan karistamises karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4,7; 65 lg 1; 68 lg 1 järgi järgi. Kohtuotsuse täitmisel lahendatav küsimus: Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine. Prokurör: Maiken Mardim Süüdimõistetu: Artur Serobjan

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kriminaalasja menetluse asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused

Kohtumääruse otsustused

Jätta KarS § 76 lg 1 alusel süüdimõistetu Artur Serobjan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes saata käesoleva määruse koopia Viljandi Vanglale, kriminaalhooldajale ja prokurörile.

Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolude kirjeldus ja määruse tegemise põhjendused

Asjaolud

Artur Serobjan on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 09 jaanuari 2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistatud 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Artur Serobjanile mõistetav karsitus kaetuks Harju Maakohtu 13 detsembri 2004 a otsusega mõistetud lõpliku karistusega, milleks oli 3 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja hulka lugeda eelvangistuse aeg 10 06 2004 kuni 12 12 2004 s.o. 6 kuud ja 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 2 aastat 11 kuud ja 15 päeva. Karistuse alguseks lugeda 13 detsember 2004.

Artur Serobjan viibib karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 28.11.2007 ning kandmata vangistus 30 märtsi 2007 a seisuga 7 kuud ja 28 päeva.

KrMS § 426 kohaselt karistuse täitmise asukoha järgse maavõi linnakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt KarS § - des 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

Süüdimõistetu asja arutamise juurde kaitsjat ei soovinud.

Süüdimõistetu arvamusest nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ja ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega elada alalises elukohas xxxxxxxxxxx.

Prokuröri arvamusest nähtus, et taotlus Artur Serobjan tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Artur Serobjan on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Teda on eelnevalt karistatud kriminaalkorras neljal korral.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud : 1) vähemalt ühe kolmandiku karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p – s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2 ) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

KarS § 76 lg 3 ja 4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel leidis, et esinevad asjaolud, mis ei võimalda Artur Serobjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Need asjaolud nähtuvad süüdimõistetu Artur Serobjani isiklikust toimikust, tema iseloomustustest ning kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest süüdimõistetu kohta.

Süüdimõistetu on vanglas oleku ajal kahel korral karistatud distsiplinaarkaristusega. Eelnevalt karistatud kriminaalkorras neljal korral. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt sobiks süüdimõistetu kriminaalhooldusele, kuid kohus leiab, et kui süüdimõistetu ei allu vangla distsipliinile ja teda on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, siis on alust arvata, et vabaduses viibides on oht uute kuritegude toimepanemiseks.

Põhjendatud ei ole süüdimõistetud Artur Serobjan KarS § 76 lg 1 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada .

Kriminaalhooldusseaduse § 25 lg 1 kohaselt nimetab kriminaalhooldaja kohus kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul. Kriminaalhooldusosakonna juhataja on teinud ettepaneku nimetada

Artur Serobjani hooldajaks Livia Silvet ning vastavalt ettepanekule tuleb nimetada ka kriminaalhooldaja.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Helle Tamm

Kohtunik