1-06-4367\12 · 1-06-4367\12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-4367 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi M.E süüdistus KarS § 424 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08. jaanuari 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.E

Prokurör Kaito Puusepp

Süüdistatav M.E

sünd 17.02.1952.a. Eesti kodanik, elukoht x , töötas taksojuhina * OÜ-s, varem kolmel korral kohtu poolt karistatud, viimati 09.06.2005.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga KarS § 73 alusel, vahistatud 16.11.2006.a

Kaitsja Adv. Helen Tomberg RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 08. jaanuari 2007.a otsus M.E süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

2

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.E tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta

vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.11.2006.a. KarS § 50 lg 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

M.E tunnistati süüdi selles, et olles 09.06.2005.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS §

424 järgi karistatud, uuesti, kehtiva karistuse ajal juhtis kahel korral sõiduautot Audi 80

joobeseisundis – 09.12.2005.a. Tallinnas Harju tänaval maja nr 6 juures ning 11.02.2006.a Tallinnas Vabaduse väljakul.

APELLATSIOONI SISU

M.E vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse ja leiab, et see on liialt range. 1-aastane vanglas viibimine asetab tema pere raskesse majanduslikku olukorda, mis viiks korteri ja töö

kaotuseni. Tema elukaaslasel on kaks alaealist last. Apellant palub reaalselt kandmisele kuuluvat karistust leevendada ja kohaldada tingimuslikku karistust ning panna talle KarS § 75

alusel kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja läbida ravi. Seoses vanusega on tal võimatu ametit vahetada, mistõttu taotleb lisakaristuse mittekohaldamist.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni, kuid rõhutasid, et eelkõige taotlevad KarS § 50 lg 1 alusel mõistetud lisakaristuse tühistamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.

Maakohus on M.E-le karistust mõistes lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma seisukohti veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse põhiosa asjaolude kordamist vajalikuks.

Kohtukolleegium rõhutab, et M.E vastutus KarS § 424 järgi käesolevas kriminaalasjas ei järgnenud mitte üksnes varasema karistatuse tõttu samasuguse teo eest väärteo korras, vaid

ta oli juba kohtu poolt 09.06.2005.a KarS § 424 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud. Pool aastat pärast kohtuotsusega määratud katseaja algust s.o 09.12.2005.a juhtis ta taas sõiduautot joobeseisundis. 19.01.2006.a toimunud ülekuulamisel tunnistas oma süüd ja avaldas kahetsust

3

/tl 16-17/, kuid mõne nädala pärast, olles keskmises joobes, asus taas sõidukit juhtima.

Analoogsete, paljude inimeste elule ja tervisele ohtu kujutavate tegude toimepanemine M.E

poolt mitmeid kordi vaatamata tema suhtes kohaldatud karistustele välistavad

võimaluse nii mõistetud põhikaristuse kui lisakaristuse leevendamiseks või neist vabastamiseks. Riigikohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et Karistusseadustiku § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 alusel

ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus

kohaldamata jätta (Riigikohtu otsused 3-1-1-10-03 RT III 2003, 5, 53; 3-1-1-69-03 RT III 2003, 20, 190). Apellatsioonis ei viidata ühelegi asjaolule, mida võiks käsitleda erandlikuna

ning mis annaksid aluse M.E-le lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine tühistada. Kohustused eraelus ning mootorsõiduki juhtimise õiguse

vajalikkus töö jätkamiseks olid M.E-le teada ka kuritegu toime pannes, kuid see ei mõjutanud teda joobnuna sõiduki juhtimisest loobuma.

Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonis esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08.01.2007.a otsuse muutmata ja M.E apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Jüri Paap