1-06-15567\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-15567 (05231606253) Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA LIPSON Kohtuistungi sekretär ANU-MAI ANDEVEI Kriminaalasi V.O süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, § 201 lg 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi ILLE MARDO Süüdistatav V.O

- isikukood: xxx;

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni

peetud 27.10.2005-28.10.2005, so 2 päeva, 10.11.2005-11.11.2005, so 2 päeva Kaitsja URMAS SIMON RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada V.O KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega

1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

2. Süüdi tunnistada V.O KarS § 201 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 5

(viis) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat.

Liitkaristuseks mõista V.O-le 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

4. Vähendada mõistetud karistust 1/3, so 7 (seitsme) kuu võrra. Kandmisele kuulub 1

(üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse hulka V.O poolt eelvangistuses

viibitud aeg 27.10.2005-28.10.2005 ja 10.11.2005-11.11.2005, so 4 (neli) päeva. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

2

6. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata 2

(kahe) aastase katseaja jooksul kui V.O ei pane selle aja kestel toime uut,

tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrollinõudeid KarS § 75 lg 1 alusel Harju

Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

7. Määrata V.O alaliseks elukohaks

8. V.O suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

9. R. H. AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt R. H. AS kasuks

22 245,35 krooni.

10. T. H. OÜ tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt T. H. OÜ kasuks 20 484,00 krooni.

11. AS S. tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt AS S. kasuks 3 495,00 krooni.

12. L. AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt L. AS kasuks 4 734,00 krooni. 13. AS A. H tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt AS A. H. kasuks 9 792,00 krooni.

14. AS M. H. tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt AS M. H. kasuks 18 669,80 krooni.

15. OÜ V. T. tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt OÜ V. T. kasuks 4 134,80 krooni.

16. O. R tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista V.O-lt O. R kasuks 10 000,00 krooni. 17. A. K tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

18. Välja mõista V.O-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 400,00 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. 19. Välja mõista menetluskuludena V.O-lt riigi tuludesse 2 716,95 (kaks tuhat seitsesada kuusteist) krooni riigi õigusabi kasutamise eest.

20.

Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049764. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult

apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Kohtuotsus on tutvumiseks tervikuna kättesaadav 13.märtsist 2007.

Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 19.märts 2007.

Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada

3 määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Selgitada, et Asja Kirss’il on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras.

Esitatud süüdistus: V.O süüdistatakse selles, et tema kasutas ajavahemikul 14.05.-16.05.2005.a. G. O. S. Hotelli teenuseid, kuid jättis arve kogusummas 4734.- krooni tasumata ja lahkus. V.O süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

ööbis ajavahemikul 11.10.-16.10.2005.a. R. H. O-s, kus kasutas hotelliteenuseid kogusummas 20 206,35.- krooni, kuid lahkus hotellist jättes nimetatud arve tasumata.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kasutas ajavahemikul 16.10.-

18.10.2005.a. asuva R. S. H teenuseid, kuid jättis arve kogusummas 9792.- krooni tasumata ja lahkus.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kasutas ajavahemikul 17.10.- 20.10.2005.a. asuva V. T. S. H. teenuseid, kuid jättis arve kogusummas 4134,80.- krooni tasumata ja lahkus.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, viibis ajavahemikul 18.10.-

22.10.2005.a. asuvas hotellis T., kus kasutas hotelliteenuseid kogusummas 20 484.- krooni, kuid lahkus hotellist jättes nimetatud arve tasumata.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kasutas ajavahemikul 22.10.-

27.10.2005.a. asuva M. G. H. T. teenuseid, kuid jättis arve kogusummas 18 669,80.- krooni tasumata ning lahkus hotellist.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, ööbis ajavahemikul 26.10.- 27.10.2005.a. asuvas S. V. H-s ja kasutas hotelliteenuseid summas 3570.- krooni ning lahkus

hotellist tasudes tarbitud hotelliteenuste eest vaid 75.- krooni, tekitades kahju summas 3495.- krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, viibis 10.11.2005.a. asuvas R. H. O-s,

kus kasutas erinevaid hotelliteenuseid kogusummas 2039.- krooni, kuid jättis nimetatud arve tasumata ja lahkus.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kasutas ajavahemikul 23.02.-

26.02.2006.a. asuva hotelli O. R. hotelliteenuseid kogusummas 10 000.- krooni, kuid jättis nimetatud arve tasumata ja lahkus. Lisaks oli tema poolt veeuputusega põhjustatud hotellile kahju summas 52 000.- krooni. Seega V.O isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 06.06.-21.09.2005.a. omastas V.O

tema valduses olnud A. K-le kuuluvast üürikorterist televiisori “Finlux” maksumusega 12 000.-

krooni; “Bergot” terasnõud maksumusega 5000.- krooni; kristalse puuvilja vaagna “Bohemia”

maksumusega 6000.- krooni; kolm kristallvaasi “Bohemia” maksumusega 2200.- krooni;

pesumasina “Candy” maksumusega 9000.- krooni; audiokassetid ja videoplaadid

4 kogumaksumusega 700.- krooni; raadiotelefoni “Panasonic” maksumusega 1700.- krooni; DVD- ja videomaki “Sony” maksumusega 6500.- krooni; köögikombaini “Moulinex” maksumusega 1500.- krooni; pruuni värvi pleedi “Cemel” maksumusega 5600.- krooni; serviisist “Madonna” supitaldriku ja suure vaagna kogumaksumusega 600.- krooni, s.o esemeid kogusummas 50 800.- krooni. Seega V.O pani toime tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Prokuröri abi leiab, et süüdistatava V.O süü on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209

lg 2 p 1 ja §201 lg 1 järgi. Prokuröri abi taotles peale süüdistusakti avaldamist järgmiste kriminaaltoimikus asuvate tõendite avaldamist ja uurimist:

1. V.O-le esitatud süüdisus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi -

G. O. S. hotelli episood 14.05.-16.05.2005.a.

- G. O. S. H. avaldus koos V.O hotelliarvega (tl 45-46);

- registreerimiskaart (tl 48);

- kannatanu M. V ütlused (tl 50-51);

- tunnistaja E. R ütlused (tl 52-53);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 104-106).

R. H. O episood 11.10.-16.10.2005.a. ja 10.11.2005.a.

- R. H. AS-i avaldus koos registreerimiskaardi koopiaga (tl 3-4; 79);

- V.O puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 36);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 91-94; 104-106);

- kannatanu A. A ütlused (tl 80-81);

- V.O hotelliarve (tl 82-85);

- tunnistaja R. G ütlused (tl 86).

R. S. H episood 16.10.-18.10.2005.a.

- A. H. AS-i avaldus, registreerimiskaart ja arve (tl 57-60);

- V.O puhtsüdamlik ületunnistus (tl 36);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 104-106);

- kannatanu A. L ütlused (tl 63):

V. T. S. H episood 17.10.-20.10.2005.a.

- V. T. S. H. avaldus (tl 99);

- kannatanu M. M ütlused (tl 101-102);

- V.O hotelliarve (tl 103);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 104-106).

H. T. episood 18.10.-22.10.2005.a.

- OÜ T. H. avaldus koos registreerimiskaardi koopiaga (tl 10-11);

- fototabel (tl 13-14);

- kannatanu J. K ütlused (tl 15-16);

- tunnistaja J. J ütlused (tl 19-20);

- V.O hotelliarve (tl 21-23);

- V.O puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 36);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 104-106).

M. G. H. T episood 22.10.-27.10.2005.a.

- M. G. H avaldus ja registreerimiskaart (tl 68; 71);

5

- V.O puhtsüdamlik ületunnistus (tl 36);

- kannatanu R. P ütlused (tl 69-70);

- V.O hotelliarve (tl 72-75);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 104-106).

S. V. H episood 26.10.-27.10.2005.a.

- S. V. H avaldus (tl 25);

- AS Falck Eesti avaldus (tl 26);

- kannatanu M. P ütlused (tl 27-28);

- V.O hotelliarve (tl 30);

- tunnistaja M. L ütlused (tl 31);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 104-106).

O. R. episood 23.02.-26.02.2006.a.

- kannatanu A.V ütlused (tl 166-167);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 171-172);

- tunnistaja V. S ütlused (tl 174-175);

- äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (tl 176-177).

2. V.O süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi -

korteri episood ajavahemikul 06.06.2005.a. – 21.09.2005.a.

- A. K suulise kuriteoteate protokoll (tl 109-110);

- eluruumi üürileping ja lepingu lisa (tl 111-114; 127-128);

- Kesklinna PO politseiinspektori ettekanne (tl 115);

- A. K avaldus (tl 117-119);

- tunnistaja A. K ütlused (tl 120-124);

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 129-132);

- A. K avaldus koos tõlkega (tl 138-140; 143-145);

- O. G avaldus koos tõlkega (tl 141-142; 146-148);

- tunnistaja Ž. K-B ütlused (tl 149-150);

- tunnistaja K. L ütlused (tl 153-156);

- tunnistaja O. H ütlused (tl 157-158);

- tunnistaja B. I ütlused (tl 162-163).

Prokuröri abi hinnangul on süüdistatava süü tõendatud kohtulikul uurimisel esitatud ja avaldatud

tõenditega. Prokuröri abi palus süüdistatav süüdi mõista KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 4 kuud; süüdi mõista V.O KarS § 201 lg 1 järgi ja karistada

vangistusega 5 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada üksikkaristustest raskemat, liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada karistust 1/3 võrra ja lugeda

lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mis jätta vastavalt KarS § 74 lg 1 tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrata 2 aastat. Tsiviilhagid rahuldada.

Süüdistatav V.O avaldas kohtuistungil, et esitatud süüdistus on talle arusaadav. V.O tunnistas ennast talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi täielikult süüdi ning võttis õigeks esitatud tsiviilhagid. Süüdistatava selgituste kohaselt pani ta kelmuse toime põhjusel, et ta tõsteti

korterist välja ja tal ei olnud kusagile minna, ta ei arvanud, et selline käitumine on kuritegu; kahetseb puhtsüdamlikult. KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistuses V.O ennast süüdi

ei tunnistanud ja väitis, et ei ole A. K-le kuuluvaid asju omastanud. Süüdistatav väitis, et korteriomanik vahetas välja korteri võtmed, korterisse jäid tema isiklikud asjad. Korterist kadunud, A. K asjadest ta midagi ei tea. A. K poolt esitatud tsiviilhagi ei tunnista.

6 Kaitsja hinnangul on süüdistus osaliselt põhjendatud. V.O tunnistas end KarS § 209 lg

2 p 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja kahetseb. Kaitsja leidis, et V.O-le esitatud süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi ei ole põhjendatud. Sündmuse kohta on ütlusi andnud korteriomanik

A. K ja tema lähikondsed, samuti tegi A. K avalduse politseile alles 6 kuud peale sündmuse toimumist. Toimiku lehel nr 115 olevast politseikomissari ettekandest nähtuvalt on politsei leidnud,

et tegemist oli tsiviilvaidlusega, sündmuskohta ei vaadeldud. Seega oli A. K-l piisav aeg asjad

korterist ära viia. A. K poolt esitatud tsiviilhagi ei ole tõendatud. Kaitsja palus kohtul mõista

V.O-le kergem karistus, juhul kui kohus leiab, et süüdistatava süü on täielikult tõendatud. Kaitsja hinnangul on süüdistatavat kohane karistada vangistusega 1 aasta, millest maha

arvestada 1/3, mõistetud karistus 8 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrata 18 kuud.

Kohtu seisukoht: kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. V.O-le esitatud süüdisus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi -

G. O. S. hotelli episood 14.05.-16.05.2005.a.

- G. O. S. H avaldus koos V.O hotelliarvega (tl 45-46) mille kohaselt

ööbis V.O

G. O. S. hotellis ajavahemikul 14.-16.05.2005, maksmata jäi arve nr 3083 summas 4 734,00 krooni. G. O. S. hotelli arvest nr 00003083 nähtub, et V.O-le on esitatud tasumiseks arve summas 4 734,00 krooni;

- registreerimiskaart (tl 48) mille kohaselt

on V.O saabunud 14.05.2005 G. O. S. hotelli, lahkumiskuupäevaks on märgitud 15.05.2005;

- kannatanu esindaja M. V ütlused (tl 50-51) mille kohaselt

tuli juulis 2005 raamatupidamise andmetest välja, et V.O on kasutanud hotelli majutusteenust ja erinevaid teenuseid

kogusummas 4 734,00 krooni ja arve on maksmata. Isiku registreeris välja E. R, kellele anti ülesanne isikuga kontakteeruda;

- tunnistaja E. R ütlused (tl 52-53) mille kohaselt

saabus 14.05.2005 G.O. S. hotelli eelnevalt majutuse broneerinud V.O koos abikaasaga. 16.05.2005 soovisid isikud lahkuda ja

tagastasid toa võtmed, neile esitati arve summas 4 734,00 krooni. Tunnistaja ei mäleta, miks arve tasumata jäi. Juulis-augustis selgus, et V.O oli arve jätnud tasumata. Esimest korda helistades oli V.O üllatunud, et arve on maksmata, väitis et on välismaal ja

kontrollib asja. Isik lubas tagasi helistada, aga ei teinud seda. Paari päeva möödudes uuesti

helistades ütles V.O , et ei saa rääkida ja lubas tagasi helistada, tagasi isik ei helistanud. Kolmandal korral helistades ei võetud telefoni vastu;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 104-106) mille kohaselt

läks ta 2005 suvel abikaasaga G. O. S. hotelli, nad viibisid seal ühe päeva ja kasutasid erinevaid spa teenuseid. Arve saadeti umbes 2-3 päeva pärast elektrooniliselt. Ta saatis arve edasi OÜ G. põhjusel, et tal oli ühingu

mänedžeriga kokkuleppe, mille kohaselt pidi teenuste eest maksma ettevõte. Politseis sai ta teada, et arve on tasumata.

R. H. O episood 11.10.-16.10.2005.a. ja 10.11.2005.a.

- R. H. AS-i avaldus koos registreerimiskaardi koopiaga (tl 3-4; 79) mille kohaselt

majutus

ajavahemikul 11.10.2005-16.10.2005 R. H. O. V.O , kes jättis tasumata hotelliteenuste eest summas 20 206,35 krooni. Registreerimiskaardilt nähtub, et V.O

saabus R. H. O-sse 11.oktoobril, lahkumiskuupäevaks on märgitud 16.oktoober. R. H. O. 10.11.2005 avalduse kohaselt pidas turvateenistus 10.11.2005 kell 22:20 hotelli kohvikus kinni

V.O , kes üritas panna 480,00 krooni väärtuses oste toa nr 1713 arvele. Samal

päeval oli isikul õnnestunud petta ka hotelli ilusalongi Desiree 944,00 krooniga, öeldes vale

nime ja toa numbri. Samuti külastas isik päeval hotelli tervisekeskust Club 26, kus isik käis

kolmel erineval ajal ja ütles samuti toa numbriks 1713, kokku oli summa 615,00 krooni.

7 10.11.2005 tekitas V.O hotellile kahju 2 039,00 krooni väärtuses. Eelnevalt on sama

isik jätnud maksmata arve summas 20 206,00 krooni. Kokku on V.O hotellile tekitanud kahju 22 245,00 krooni;

- V.O puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 36) mille kohaselt

tunnistab V.O, et

on teinud tegusid, mille kohta sai hiljem teada, et need on ebaseaduslikud. Ta töötas Soome

firmas G. OY, kus 6 kuu jooksul olid probleemid palga tasumisega. Üks töötaja soovitas tal saada raha tagasi hotellides elades. Ta käituski nii, vormistamisel andis ta enda andmed. Ta on elanud hotellides T., R. S., O. ja M. Kahetseb oma tegu, soovib tekitatud kahju heastada;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 91-94; 104-106) mille kohaselt

ei saanud ta ettevõttest, kus ta töötas lubatud tasu ja kompensatsioone ning üks G. OY töötaja tal kasutada erinevaid teenuseid, näiteks hotelliteenuseid ja kirjutada arve ettevõtte nimele. Ta läks oktoobris O. hotelli, kus ööbis 4-5 päeva. Toa broneeris interneti vahendusel, broneeringus esitas enda

andmed. Kahetseb oma tegu. 10.11.2005 sai ta kella 15:00 paiku Stockmanni kaubamajas tuttavaks ühe välismaalase, G. A-ga, kes ütles, et elab O. hotellis toas nr 1713. Ta aitas isikul

valida ja osta videokaamerat, isik küsis, mida ta tahab. Ta vastas, et käiks heameelega O.

tervisekeskuses. Selle eest pidi maksma G. Umbes kella 17:00 paiku läks ta hotelli, fuajees

kohtus G-ga, kes kinnitas, et ta läheks tervisekompleksi, arved lubas tasuda G. Ta läks 26 korrusele, kasutas ujulat, solaariumit ja sauna. Seejärel läks ta 4 korrusele ilukeskusesse, siis

uuesti ujulasse. Umbes kella 22:00 ajal läks ta fuajeesse, et kohtuda G-ga. Kohtumine oli planeeritud. G. ei olnud. Ta läks kohvikusse ja tahtis osta kohvi, kuid ta peeti kinni. Ta sai teada, et 1713 G. A-i ei ela. Ta tahtis G-le tuppa helistada, kuid keegi ei võtnud toru. Hotelli puhul tegi broneeringu interneti vahendusel, tasumine pidi toimuma samuti interneti teel, G. OY arvelt;

- kannatanu esindaja A. A ütlused (tl 80-81) mille kohaselt

majutus ajavahemikul 11.10.2005-

16.10.2005 R. H. O-s V.O , kes lahkus 16.10.2005 hotellist ja jättis teenuste eest

tasumata arve summas 20 206,35 krooni. 10.11.2005 kasutas sama isik O. hotelli teenuseid summas 2 039,00 krooni ning jättis samuti teenuste eest tasumata. Kokku on V.O R. H. AS-le tekitanud kahju 22 245,00 krooni;

- V.O hotelliarve (tl 82-85) mille kohaselt

on V.O-le R. H. O. poolt esitatud arve summas 20 206,35 krooni;

- tunnistaja R.G ütlused (tl 86) mille kohaselt

oli tunnistaja 10.11.2005 kella 22:30 paiku tööl R. H. O kohvikus. Kohvikusse tuli inglise keelt rääkiv mees, kes võttis 480,00 krooni eest kaupa. Kui ta küsis mehelt toanumbrit, siis ütles mees toa numbriks 1713 ja oma perekonnanimeks A.

Tunnistaja ütles, et selles toas on teine nimi, seejärel pani mees asjad leti peale ja hakkas jooksma teisele korrusele. Tunnistaja jooksis mehele järele palus dokumenti, mees ei näidanud. Mehel oli uksekaart ka, mida mees ei näidanud. Tunnistaja kutsus turvatöötajad.

R.S.H. episood 16.10.-18.10.2005.a.

- A. H. AS-i avaldus, registreerimiskaart ja arve (tl 57-60) mille kohaselt

majutus ajavahemikul 16.10.2005-18.10.2005 R. S. hotellis V.O, kes jättis lahkudes tasumata hotelliarve

summas 9 792,00 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole isik arvet tasunud.

Registreerimiskaardilt nähtub, et V.O saabus R. S. hotelli 16.10.2005,

lahkumiskuupäevaks on märgitud 18.10.2005. V.O-le on esitatud hotelliarve summas 9 792,00 krooni;

- V.O puhtsüdamlik ületunnistus (tl 36) mille kohaselt

tunnistab V.O, et

on teinud tegusid, mille kohta sai hiljem teada, et need on ebaseaduslikud. Ta töötas Soome

firmas G. OY, kus 6 kuu jooksul olid probleemid palga tasumisega. Üks töötaja soovitas tal saada raha tagasi hotellides elades. Ta käituski nii, vormistamisel andis ta enda andmed. Ta on elanud hotellides T., R. S., O. ja M. Kahetseb oma tegu, soovib tekitatud kahju heastada;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 104-106) mille kohaselt

läks ta peale R. H. O-s

viibimist edasi R. S. hotelli, kus oli kaks ööpäeva. Hotelli puhul tegi broneeringu interneti vahendusel, tasumine pidi toimuma samuti interneti teel, G. OY arvelt;

- kannatanu esindaja A. L ütlused (tl 63) mille kohaselt

majutus ajavahemikul 16.10.2005-

8 18.10.2005 R.S. hotellis V.O, kes kasutas erinevaid hotelliteenuseid 9 792,00 krooni eest. Lahkudes jättis isik arve tasumata, tekitades seega A.H. AS-le varalise kahju.

V. T. S. H episood 17.10.-20.10.2005.a.

- V. T. S.H avaldus (tl 99) mille kohaselt

viibis 17.10.2005-20.10.2005 V. T. S. hotellis V.O , kes jättis teenuste eest tasumata arve summas 4 134,80 krooni;

- kannatanu esindaja M. M ütlused (tl 101-102) mille kohaselt

viibis ajavahemikul 17.10.2005- 20.10.2005 hotellis V. T. S. V.O, kes võis lahkuda juba 19.10.2005. Kuni 19.10.2005

kasutas V.O erinevaid hotelliteenuseid. Hotelli sissekirjutamisel lubas V.O

tasuda lahkumisel. 20.10.2005 V.O arvet maksma ei tulnud, teda mindi hotellituppa otsima, isik oli lahkunud. V.O jättis arve tasumata, millega tekitas V. T. OÜ-le varalise kahju 4 134,80 krooni;

- V.O hotelliarve (tl 103) mille kohaselt

on V. T. esitanud V.O-le arve summas 4 134,86 krooni;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 104-106) mille kohaselt

läks ta peale hotellis R. S. ööbimist järgmisena V. T. S. hotelli, kus ööbis ühe öö ja kasutas mõned korrad ka ujulat. Hotelli puhul tegi broneeringu interneti vahendusel, tasumine pidi toimuma samuti interneti teel, G. OY arvelt.

H. T. episood 18.10.-22.10.2005.a.

- OÜ T. H avaldus koos registreerimiskaardi koopiaga (tl 10-11) mille kohaselt

jättis OÜ T.

hotellis ajavahemikul 18.10.2005-22.10.2005 viibinud klient, V.O tasumata arve

hotelliteenuste eest. Kliendi poolt esitatud krediitkaardi number oli vale. Pärast kliendi teavitamist, et tuleb tasuda vahearve, lahkus isik hotellist. OÜ T. H-le on V.O poolt

tekitatud varaline kahju 20 484,00 krooni. Registreerimiskaardi kohaselt on V.O saabumiskuupäevana märgitud 18 kuupäev ja lahkumiskuupäevana märgitud 23 kuupäev;

- fototabel (tl 13-14) millelt nähtub, et V.O on 22.10.2005 kell 10:54:49 ja kell

11:44:36 viibinud hotelli koridoris;

- kannatanu J. K ütlused (tl 15-16) mille kohaselt

kasutas 18.10.2005-20.10.2005 V.O hotell T. teenuseid, isik kasutas hotellituba ja lisateenuseid. 22.10.2005 paluti isikul arve tasuda, kuid isik lahkus hotellist teenuste eest tasumata. Kokku kasutas V.O hotelli teenuseid summas 20 484,00 krooni, tekitades arve tasumata jätmisega T. H. OÜ-le varalise kahju;

- tunnistaja J. J ütlused (tl 19-20) mille kohaselt

oli tunnistaja 22.10.2005 tööl hotellis T.

Hommikul teatas toateenindus, et V.O on kahtlane – isik tellis hommikul tuppa

kaupa üle 2 000,00 krooni eest ning pani kõik toa arvele. Sarnaselt oli isik käitunud ka

eelnevatel päevadel alates 18.10.2005. Turvamees helistas V.O-le tuppa ja palus

tasuda vahearve. Isik lubas poole tunni pärast alla tulla ja arve tasuda. Isik vastuvõtulaua

juurde ei läinud vaid lahkus hotellist peaukse kaudu. Broneering oli V.O tehtud kuni 23.10.2005, peale lahkumist isik tagasi ei tulnud;

- V.O hotelliarve (tl 21-23) mille kohaselt

on OÜ T.H. esitanud V.O-le arve summas 20 484,00 krooni;

- V.O puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 36) mille kohaselt

tunnistab V.O, et

on teinud tegusid, mille kohta sai hiljem teada, et need on ebaseaduslikud. Ta töötas Soome

firmas G. OY, kus 6 kuu jooksul olid probleemid palga tasumisega. Üks töötaja soovitas tal saada raha tagasi hotellides elades. Ta käituski nii, vormistamisel andis ta enda andmed. Ta on elanud hotellides T., R. S., O. ja M. Kahetseb oma tegu, soovib tekitatud kahju heastada;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 104-106) mille kohaselt

läks ta peale R. S. hotellis viibimist kas järgmisel või ülejärgmisel päeval hotelli T., kus elas mitu, umbes 4 päeva. Hotelli puhul tegi broneeringu interneti vahendusel, tasumine pidi toimuma samuti interneti teel, G. OY arvelt.

M.G. H. T episood 22.10.-27.10.2005.a.

9

- M. G. H avaldus ja registreerimiskaart (tl 68; 71) mille kohaselt

elas ajavahemikul 22.10.2005-

27.10.2005 hotellis M. G.H.l T V.O . 27.10.2005 lahkus isik hotellist arvet maksmata, isiku poolt antud krediitkaardi number osutus kehtetuks. Maksmata jäi arve summas 18 669,80 krooni. Registreerimiskaardil on V.O saabumiskuupäevaks märgitud 22.oktoober ja lahkumiskuupäevaks on märgitud 27 oktoober;

- V.O puhtsüdamlik ületunnistus (tl 36) mille kohaselt

tunnistab V.O, et

on teinud tegusid, mille kohta sai hiljem teada, et need on ebaseaduslikud. Ta töötas Soome

firmas G. OY, kus 6 kuu jooksul olid probleemid palga tasumisega. Üks töötaja soovitas tal saada raha tagasi hotellides elades. Ta käituski nii, vormistamisel andis ta enda andmed. Ta on elanud hotellides T., R. S., O. ja M. Kahetseb oma tegu, soovib tekitatud kahju heastada;

- kannatanu R.P ütlused (tl 69-70) mille kohaselt

elas V.O ajavahemikul 22.10.2005-

27.10.2005 M. H. hotellis. Isik kasutas võimalikult palju hotelliteenuseid. Kui isik pidi ennast hotellist välja registreerima, läks toateenindus talle numbrituppa järele, kuid isik oli lahkunud.

Tunnistaja helistas V. hotelli M. P-le, selgus, et V.O oli ennast jõudnud juba V. hotelli registreerida. V.O jättis tasumata arve summas 18 669,80 krooni, tekitades seega varalise kahju;

- V.O hotelliarve (tl 72-75) mille kohaselt

on V.O-le M. G. H. T. esitanud arve summas 18 669,80 krooni;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 104-106) mille kohaselt

läks ta peale V-it M. G. H-i T. ja ööbis seal 4-5 päeva, täpselt ei tea, võimalik et 5 päeva. Sealt edasi läks ta V. hotelli. Hotelli puhul tegi broneeringu interneti vahendusel, tasumine pidi toimuma samuti interneti teel, G. OY arvelt.

S. V. H episood 26.10.-27.10.2005.a.

- S. V. H avaldus (tl 25) mille kohaselt

ööbis V.O ajavahemikul 26.10.2005-

27.10.2005 AS S-is. Isik tarbis hotelliteenuseid kokku 3 570,00 krooni eest. Tasus isik 75,00 krooni, ülejäänud summa – 3 495,00 krooni maksmiseks ei olnud V.O raha;

- AS Falck Eesti avaldus (tl 26) mille kohaselt

kasutas V.O AS S. ruumides erinevaid

teenuseid ning tal puudusid vahendid nende teenuste eest tasumiseks. Teenuseid tarbis isik summas 3 570,00 krooni. V.O isik tuvastati - ID kaart A1189712;

- kannatanu M. P ütlused (tl 27-28) mille kohaselt

26.10.2005-27.10.2005 kasutas V.O

AS S. S. V. hotellis erinevaid teenuseid kokku 3 570,00 krooni väärtuses. 27.10.2005 päeval läks ta V.O tuppa, et isik tasuks vahearve – M. hotellist tuli info, et sama isik oli jätnud seal arve tasumata. Isik selgitas, et tal on tunni aja pärast kohtumine, saab siis raha ning seejärel tasub arve. Isik tahtis lahkuda koos asjadega, tal ei lastud seda teha. Tunnistaja

pakkus välja võimaluse, et isik jätab oma asjad seniks hotelli, kuid see isikule ei sobinud. V.O toimetati turvaruumi, tal oli 75,00 krooni sularaha, mille ta maksis hotellile.

AS-le S. tekitatud kahju on 3 495,00 krooni;

- V.O hotelliarve (tl 30) mille kohaselt

on V.O-le S. H. V. esitanud arve summas 3 495,00 krooni;

- tunnistaja M. L ütlused (tl 31) mille kohaselt

ööbis V.O AS S. ajavahemikul

26.10.2005-27.10.2005 ning tarbis erinevaid hotelliteenuseid kokku 3 570,00 krooni eest. Vahendid arve tasumiseks isikul puudusid;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 37-38; 104-106) mille kohaselt

läks ta peale hotellis M. G. H. T. ööbimist edasi hotelli V., kus oli ühe ööpäeva. Hotelli puhul tegi broneeringu interneti vahendusel, tasumine pidi toimuma samuti interneti teel, G. OY arvelt.

O. R episood 23.02.-26.02.2006.a.

- kannatanu A. V ütlused (tl 166-167) mille kohaselt

saabus O. R-i 23.02.2006 kell 15:27 kodulehekülje kaudu tehtud broneering 23.02.2006-26.02.2006 M. A nimele. Klient esitas firma nime A. P. G., maksekaardi nr, telefoni nr, e-maili aadressi. Isik saabus 23.02.2006 õhtul, ta

soovis maksta lahkudes. Administraator andis kliendile toa nr 41 numbri. 25.02 öösel vastu

10 26.02 umbes kella 24:00 ja 00:30 vahel teatas toas nr 31 elav klient, et tema toa laest tilgub vesi. Administraator läks asja uurima tuppa nr 41, kus elas M. A. Koputusele ei reageeritud ja administraator sisenes oma võtmega. Purjus M. A magas duširuumis, veekraan oli lahti ja vesi ulatus toapõrandal juba 10 cm-ni. Administraator ajas kliendi üles, klient tunnistas ennast süüdi

ja lubas kahju järgmisel päeval heastada kui ta välja kirjutab ennast. Vesi põhjustas kolmel

korrusel materiaalse kahju kuni 52 000,00 krooni. 26.02.2006 tuli M. M registratuuri arvet maksma, tema arve oli ca 3 000,00 krooni, millele lisandus telefoniarve ja restoraniarve. Kõik kokku umbes 10 000,00 krooni. Klient ütles, et tema maksekaart on autos ja ta toob selle ära. Administraator V. S ei saanud kliendiga kaasa minna ja usaldas klienti. Klient tagasi ei tulnud. Kaardi number, mille M. A oli esitanud, oli kehtetu;

- kahtlustatava V.O ütlused (tl 171-172) mille kohaselt

läks tema äri, kus ta töötas 2005 põhja, tal ei olnud kusagil elada. Siis ta hakkas elama erinevates hotellides, arveid ta ei suutnud maksta. Ta leidis uue töökoha, sealt ta vallandati mõne aja pärast. Peale vallandamist tahtis ta natukene eemal olla ja ta läks O. R. Kogemata tekkis O. R-is uputus;

- tunnistaja V. S ütlused (tl 174-175) mille kohaselt

läks tunnistaja 26.02.2006 tööle O. R-i, tunnistaja töötab seal administraatorina. Hommikul sai ta teada, et öösel oli olnud uputus, mille

tagajärjel said kannatada toad nr 31 ja 41. Uputuses oli süüdi M. A, kes pidi samal päeval hotellist lahkuma. Kella 11:00-12:30 ajal tuli M. A, kes suhtles inglise keeles, ja pani toa võtme lauale. Isik hakkas lahkuma ja tunnistaja palus isikul tasuda arve. Isik ütles, et jääb veel hotelli ja lahkus. Tunnistaja oli sel hetkel üksi;

- äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (tl 176-177) mille kohaselt

esitati V. S-le

äratundmiseks V.O foto (tabel nr 1) koos kahe sellega sarnase objektiga. V. S avaldas, et tundis ära fototabelis fotol nr 1 kujutatud isikuga, tegemist oli M. A-ga, kes lahkus 26.02.2006 O. R-st arvet maksmata. Äratuntuks osutus V.O.

2. V.O süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi -

korteri episood ajavahemikul 06.06.2005.a. – 21.09.2005.a.

- A. K suulise kuriteoteate protokoll (tl 109-110) mille kohaselt

anti A. K-le omandiõiguse alusel

kuuluv eluruum 4-6 06.06.2005 sõlmitud üürilepingu alusel kasutada V.O-le .

21.09.2005 avastas A. K, et V.O-le kasutada antud korterist on V.O varastanud A. K-le kuuluvad järgmised esemed: televiisor, nõud „Bergot“, vaasid, pesumasin Candi, audioja raadioaparatuur, videokaamera ja muud asjad kogusummas 48 800,00 krooni. Politseisse pöörduti hiljem kuivõrd A.K arvas, et V.O hüvitab asjade maksumuse või

tagastab asjad. 21.09.2005 õhtul pöördus A. K ka politsei poole, V.O põgenes korterist;

- eluruumi üürileping ja lepingu lisa (tl 111-114; 127-128) mille kohaselt

on A. K ja V.O

06.06.2005 sõlminud eluruumi üürilepingu nr 17. V.O poolt allkirjastatud

üürilepingu lisa kohaselt on korter möbleeritud, korteris olid järgmised esemed: televiisor „Finlux“, muusikakeskus ja karaoke LG, metallnõud, lauanõud, teekann, 4 keedupotti, 1 pann,

metalltaldrik, riiv, kristall – kristallvaasid, puuviljavaagen, 3 kommivaagnat, 6 šampanjapokaali, 12 viinapitsi, 6 konjakipitsi, võõrastetoa pehmemööbel: diivanvoodi, tugitool

ja tumba – kõik heas sisukorras, metallesemed kamina jaoks, kaljaan ehk pärsia vesipiip,

pesumasin Candy, mikrolaineahi Moulinex, pähklipuust diivanilaud heas seisukorras,

audiokassetid, videoplaadid, videokassetid, seinakell, söögilaud ja 3 tooli, kabinettugitool,

laualamp, maal, uus raadiomakk Panasonic, uus DVD Sony ja video, voodipesu, käterätikud, röster Moulinex, 2 köögikombaini Moulinex, nõud – 5 tassi ja 5 metallist alustassi, lauaserviis

Madonna, supitirin, 2 suurt vaagnat, 7 supitaldrikut, 7 suurt taldrikut, 14 väikest taldrikut, 1 koorekann, triikimislaud, kuivati, tekk, 3 patja, 1 väike padi, pleed, kahepoolne voodikate;

- Kesklinna PO politseiinspektori ettekanne (tl 115) mille kohaselt

tuli 21.09.2005 kell 19:45 väljakutse korterisse, kus olevat toimunud vargus. Sündmuskohal selgus, et korteriomaniku A. K-

i volitatud esindaja A. K oli omaniku nõusolekul sõlminud eluruumi üürilepingu Vjatšeslav

11 V.O-ga, mille kohaselt kohustus üürnik eluruumi kasutamise eest tasuma üüri 7 000,00 krooni

kuus. Üürileandja väitel ei täitnud V.O lepingujärgset maksekohustust ja tekkis võlgnevus. Samuti väitis A. K, et V.O ei ole suhtunud tema kasutada antud varasse

heaperemehelikult: kadunud on DVD/VHS mängija Sony, ära on vahetatud pesumasin.

Politseiinspektor vestles V.O-ga telefonitsi, isik lubas asjad tagastada ja tasuda võlgnevuse. Politseiinspektori hinnangul oli tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. A. K politseisse avaldust teha ei soovinud;

- A. K avaldus (tl 117-119) mille kohaselt

sõlmis tema volitatud esindaja A. K 2005 aastal talle

omandiõiguse alusel kuuluva eluruumi üürilepingu V.O-ga . V.O ei tasunud üüri, septembris saabus ta Tallinnasse ja külastas oma ema O. G-ga korterit. V.O

avas ukse. Korteri ülevaatusel avastas ta, et tema asjad on kadunud, uued asjad on

vahetatud vanade vastu. Kadunud oli DVD, videomagnetofon, kombain, mikser, käsitöövaas,

kallis pesumasin ja televiisor olid vahetatud vanade vastu, sööginõudest olid osad esemed kadunud. Korter oli halvas seisukorras. V.O lubas kõik asjad tagastada, V.O

sõnade kohaselt oli ta asjad andnud oma õele Ž-le ajutiselt kasutada. Asjad lubas V.O tagastada ja võlguoleva üüri tagastada õhtul. Õhtul V.O ei tulnud,

telefonikõnedele ei vastanud. Ta leidis V.O sugulaste telefoninumbri, helistas

sugulastele ja rääkis toimunust. V.O ema, õde ja õemees ütlesid, et nad ei tea midagi, V.O oli ütelnud, et ostis selle korteri;

- tunnistaja A. K ütlused (tl 120-124) mille kohaselt

sõlmis ta 06.06.2005 korteri üürilepingu V.O-ga. Üürnik ei täitnud lepingutingimusi. Kui ta proovis V.O-ga ühendust võtta, vastas isik, et viibib Soomes komandeeringus ja ei saa kohtuda. Septembris sõitis

kohale korteri omanik A. K ja helistas V.O-le , et kohtuda. Isik vastas, et viibib komandeeringus. 21.09.2005 avas A. K oma võtmega korteri ukse, korteris oli V.O. Korteri ülevaatusel võrreldi korteris olevaid esemeid üürilepingu lisas fikseeritud esemetega ja

avastati, et esemeid on puudu. Enne politsei kohalejõudmist pages V.O minema.

Kohale kutsuti politsei, politsei helistas 19:30 paiku ja isik lubas kohale tulla. Isikut oodati

umbes tund aega, politsei lahkus. korterist oli varastatud järgmised esemed: televiisor Finlux

maksumusega 12 000,00 krooni, metallist-terasest firma Bergot nõud maksumusega 5 000,00

krooni, kristallist puuviljavaagen Bohemia maksumusega 6 000,00 krooni,3 kristallvaasi

Bohemia maksumusega 2 200 krooni, pesumasin Candi maksumusega 9 000,00 krooni, audiokassetid (videoplaadid) maksumusega 700,00 krooni, halli värvi raadiotelefon Panasonic

maksumusega 1 700,00 krooni, DVD Sony + video maksumusega 6 500,00 krooni,

köögikombain Moulinex maksumusega 1 500,00 krooni, pruun pleed Cemel maksumusega

5 600,00 krooni, serviisist Madona puudub väike supitaldrik ja suur vaagen maksumusega 600,00 krooni. V.O-ga rohkem kontakti ei olnud, temaga rääkis V.O õde Ž., kes lubas, et V.O maksab kõige eest;

- V.O kahtlustatavana antud ütlused (tl 129-132) mille kohaselt

üüris ta 06.06.2005 eluruumi. Korteri omanikuks oli A. K, lepingu sõlmis A. K. Korter oli sisustatud. Paar päeva

peale lepingu sõlmimist koostati akt, milles fikseeriti korteris olevate asjade loetelu. Korteris

elas ta koos ema ja pojaga. Üüri tasumine toimus ettemaksuna, kaks korda tasus sularahas, dokumenti tasumise kohta ei saanud. 21.09.2005 tuli A. K ja käskis välja kolida. Ta keeldus, kuna oli üüri ette tasunud. A. K ütles samuti, et tasumata on arved telefoni, interneti ja elektri eest kokku 4 100,00 krooni. Tal oli kiire ja nad leppisid kokku, et kohtutakse õhtul. A. K helistas ja ütles, et viskab tema ema korterist välja ja vahetab lukud. Mingil ajal helistas talle üks mees, kes ütles, et on politseist ja et ta peab sinna minema vaidlust lahendama. Tal olid läbirääkimised ja ta ei saanud minna, 4 tunni pärast helistas tema ema ja ütles, et ei pääse korterisse. Järgmisel päeval läks ta korterisse, A.K ja A. K teda korterisse ei lasknud. Korterisse jäid tema isiklikud

asjad: riided, kollane diivan, televiisor Panasonic, Moulinex röster, mahlapress, juurviljapurustaja, Krupps kohvimasin, poja mänguasjad, dokumendid, arvuti ja monitor – asju pole ta siiani kätte saanud. Esemed, mis on kahtlustuses loetletud jäid kõik peale tema lahkumist korterisse;

12

- A. K avaldus koos tõlkega (tl 138-140; 143-145) mille kohaselt

sõlmis ta 06.06.2005 V.O-ga

eluruumi üürilepingu. V.O lubas, et korteris hakkab ta elama üksi.

Tagatisraha pidi V.O tasuma 14.06.2005. Nimetatud kuupäeval helistas ta

V.O-le, kes ütles, et ei saa rääkida. 5-6 päeva jooksul ei saanud ta V.O-ga

ühendust, korterisse helistades võttis seal toru tundmatu naisterahvas, kes ütles, et

korteri ostsid nad Hansa Liisingust. Tagatisraha V.O tasus, kuid lepingujärgseid makseid mitte. Kõikidele kõnedele vastas V.O, et on komandeeringus ja tagasi tulles maksab kõik ära. V.O-ga ei olnud võimalik kontakteeruda, ta määras aja, ent

korterisse saabudes teda ei olnud, helistades keegi ust ei avanud. Telefonikõnedele vastas V.O, et teda kutsuti kiiresti tööle. Septembris saabus korteri omanik A.K. V.O vastas helistamisele, et ta on komandeeringus. A. K avas oma võtmega korteri, korteris oli V.O. Korteri esmase vaatluse tulemusel avastati, et korteris olid puudu järgmised asjad: televiisor Finlux oli vahetatud sama marki vana mudeli vastu (V.O seletas, et

televiisor on paranduses, see vahetati ümber), pesumasin Candy, VHS + DVD Sony, köögikombain Moulinex, Bohemia kristallnõud, tassid ja suur serviisitaldrik serviisist Madonna, pleed Camel, kataloog ja karaoke plaat. Korter oli halvas seisukorras. V.O ütles, et

toob tunni aja jooksul raha, võttis oma kohvri ja lahkus. Politsei telefonikõnedele vastas V.O, et tuleb 20 minuti jooksul, politsei ootas umbes tund aega. Kahju on tekitatud

220 000,00 krooni. Avaldus on esitatud hiljem põhjusel, et V.O lubas omal kulul hüvitada remondikulud ja tagastada kadunud asjad, mis ta andis kasutamiseks oma õele Ž-le;

- O. G avaldus koos tõlkega (tl 141-142; 146-148) mille kohaselt

helistas 2005 septembris talle tema tütar A.K ja palus, et ta lendaks Tallinnasse, põhjusel et korteri üürnik V.O on

jäänud võlgu ning ütles naabritele, et ostis selle korteri. Korterivõtmed on ainult temal ja

V.O . Nad läksid koos tütre, A. K ning A. K mehega, helistasid mitu korda. V.O korteri ust ei avanud, naabrid ütlesid, et ta on kodus. Ta avas ukse, V.O

oli korteris ja hakkas rääkima, et maksab arved kinni. Tütar hakkas kontrollima nimekirjast, kas kõik asjad on kohal ja nägi, et mõned asjad on puudu. Pesumasina kohta ütles V.O, et andis selle ajutiselt oma õele ja emale kasutada – tema ise pesumasinat ei vaja. Siis haara V.O kohvri ja ütles, et toob raha. Määratud ajal V.O ei

tulnud, tema telefon ei vastanud. Tütar leidis laua pealt V.O õe telefoni ja kutsus

nad välja. Samal õhtul tulid V.O õde koos mehe ja emaga. V.O ema ütles, et mingit nimekirja järgi kadunud asjadest tema midagi ei tea, poeg rääkis, et ostis korteri

Hansa Liisingust. V.O sugulased ei hakanud teda ootama ja lahkusid. Seejärel kutsus A. K välja politsei, kohalesaabunud politseinik võttis ühendust V.O-ga, kes lubas tulla, aga ei tulnud. Politsei ootas üle poole tunni ja lahkus. Korteri lukud nad vahetasid ära. Järgmisel päeval tuli V.O kella 14:00 paiku, ütles, et toob õhtul raha ja tagastab kõik kadunud asjad. V.O ütles, et jätab pandiks kasutatud nahkdiivani ja

öökapi ning lähemal ajal tasub kõik arved ning tagastab asjad. Politseisse nad avaldust ei kirjutanud põhjusel kuna lootsid, et V.O tagastab asjad ning teeb remondi;

- tunnistaja Ž. K-B ütlused (tl 149-150) mille kohaselt

aitas ta 2005 suve lõpul V.O

kolida korterisse. Vend ütles, et müüs Pae tänaval oleva korteri maha ja ostis selle asemele korteri. kolis V.O koos emaga. Korter ei olnud tühi, see oli möbleeritud. V.O ei ole talle mingeid esemeid kasutada andnud. Septembris-oktoobris helistas talle tädi ja ütles, et emaga on halvasti, ja on vaja kiiresti rääkida. Kohale jõudes rääkis ema, et ta visati korterist välja. Nad sõitsid tänavale, kus oli keegi A. oma emaga ja A., kes ütlesid, et nad on korteri omanikud. V.O üüris korterit ja oli selle eest võlgu. Ta küsis ema asju tagasi,

neid ei antud. Pesumasin oli korteris olemas, kuid selle peale üteldi, et see ei ole see, mis korteris oli. Asjad, sh ema dokumendid lubasid nad tagastada, kui võlg on makstud;

- tunnistaja K.L ütlused (tl 153-156) mille kohaselt

helistas 21.09.2005 talle tema õde A. K ja kutsus ta korterisse, mille ta oli välja üürinud V.O-le. A. K ütles, et V.O oli lahkunud ning lubanud mõne tunni pärast tuua võlasumma, korter olevat halvas olukorras ja sealt on kadunud mõned asjad. Ta sõitis, korteis olid koos A. K-ga A. K ja ema O. A. K rääkis

13 juhtunust ja näitas, et asjad on kadunud. Ta nägi ja teab, et uus pesumasin oli vahetatud vana vastu, DVD plaate oli kadunud, DVD mängija, magnetofon, televiisor oli kadunud, telefon oli vahetatud vana vastu, nõud olid kadunud, samuti suur kristallkauss, vaas, padjad, köögitehnika oli puudu. V.O tagasi ei tulnud, nad helistasid V.O sugulastele, emale.

Selgitasid olukorda, kohale tuli V.O ema koos V.O õe ja õemehega.

V.O ema väitel oli V.O talle ütelnud, et on selle korteri omanik.

V.O ema võttis korterist mõned asjad, mis olid tema omad. Neile üteldi, et nad

ootaks ära politsei, kuid nad teatasid, et nad klaarivad asja politseita. Korter oli halvas olukorras, V.O sai korteri heas olukorras;

- tunnistaja O.H ütlused (tl 157-158) mille kohaselt

elas ta 2005 suvel Ukrainas. Suvel helistas talle tütar A. ja ütles, et tema korteri üürinud V.O on tekitanud võlad, telefonile ei vasta ja korteri ust lahti ei tee. A. kutsus ta Eestisse. Ta käis alguses üksi korteri ukse taga, kuid keegi teda sisse ei lasknud. Ta vaatas õues ja nägi, et korteri aknakardinad liikusid. Järgmisel päeval läks ta uuesti, korteri ukse taha ja ütles, et on Eesti Energiast. V.O lasi ta korterisse, seejärel ta ütles, kes ta tegelikult on. V.O ütles, et tal oli korralik leping,

aga rahasid ta veel ei ole kätte saanud. Järgmisel päeval läks ta koos A, A. K ja A. K abikaasaga uuesti korterisse. Nad helistasid V.O-le, kuid keegi ei vastanud. A-l oli oma võti, ta hakkas ust avama, samal ajal tuli V.O, avas ukse ja lasi nad korterisse.

V.O pani mõned oma asjad kotti, võttis koti ja hakkas lahkuma, üteldes, et tuleb poole tunni pärast ja toob raha. Järgmisel päeval lubas tuua puuduvad asjad. Siis avastas A, et

korteris on uus pesumasin vahetatud vana vastu ning palju muid asju on kadunud. A. leidis

V.O märkmikust V.O ema telefoninumbri ja helistas. V.O

ema tuli koos V.O õe ja õemehega ning ütles, et tema ei tea midagi, asju tuleb klaarida V.O-ga. V.O ema läks tagumisse tuppa, tuli sealt välja kahe kotiga, millega lahkus. Lahkudes võttis ta kaasa ka maki, mis ei kuulunud A-le. V.O

sugulased lahkusid, kuigi neile üteldi, et oodaku politsei ära. Kohalesaabunud politsei vestles V.O-ga telefoni teel, isik lubas tulla aga ei tulnud. Politseinikud ootasid 40 minutit,

kauem neil aega ei olnud. Korter oli halvas seisukorras. A. K ja A. K kirjutasid üürilepingu

lisasse, millised asjad olid puudu. Telefoni teel ütles A. K V.O õele, et juhul kui

V.O võlgu ära ei maksa, siis ta teeb politseisse avalduse. V.O õde helistas mõned korrad ja küsis, ega politseisse avaldust ei ole tehtud. V.O oli kõigile rääkinud, et tema oli korteri omanik, mitte üürnik. Korteriühistu esimees oli V.O-le andnud ka keldri võtme, ei tea, kas V.O on selle tagastanud;

- tunnistaja B. I ütlused (tl 162-163) mille kohaselt

21.09.2005 sisenes ta koos A. K-iga

korterisse. Korteris oli ta mõned minutid, A. K rääkis, et korterist on asju kadunud. Korteris elasid umbes 35 aastane meesterahvas ühe naisterahvaga, siis oli üks vanem naine ja kaks last.

Korteris oli pidevalt kära. V.O olevat seotud ühe Läti firmaga ja ta tahtis keldri pinda välja üürida. Ta andis V.O-le keldri võtme, mille sai tagasi 3-4 päeva pärast. Pesumasina äraviimist ta ei näinud, nägi karpide tassimist. V.O rääkis, et hakkab korterit ära ostma. Korteril tekkisid üürivõlad;

I. Kohtu hinnangul on V.O tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

V.O näol on tegemist isikuga, keda on eelnevalt kohtulikult kelmuse toimepanemise

eest karistatud; isikule inkrimineeritavad kuriteoepisoodid on tõendatud prokuröri abi esitatud ja kohtu poolt uuritud tõenditega.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 14.05.-16.05.2005 kelmuse episoodis (G. O.

S.) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo motiivi osas on

lahknevad. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja seega ööbis ta

erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud

õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma nimele.

14

Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad, kuid oma süüd toimunus on

süüdistatav kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. V.O süüd 14.05.-16.05.2005 kelmuse episoodis kinnitavad lisaks registreerimiskaart, kannatanu esindaja M.V ning tunnistaja E. R ütlustega millest nähtub, et 14.05.-16.05.2005 viibis V.O G. O. S. hotellis, kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes arve maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 11.10.-16.10.2005 ja 10.11.2005 kelmuse

episoodides (R. H. O) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo

motiivi osas on lahknevad. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja

seega ööbis ta erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma

nimele. Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad. Oma süüd 11.10.-

16.10.2005 episoodis on süüdistatav kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. Süüdistatava süü

omaksvõtuga riimuvad registreerimiskaardi koopia, kannatanu esindaja A. A ütlused ja

hotelliarvega millest nähtub, et 11.10.-16.10.2005 viibis V.O R. H. O-s, kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes arve maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul

ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. 10.11.2005 episoodi osas on süüdistatav eeluurimisel andnud ütlusi, mille kohaselt tutvus ta O. hotellis viibinud G. A-ga, kes lubas tal vastutasuks teenete

eest kasutada enda arvel hotelli hüvesid. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused tõesed; tunnistaja R. G ütluste kohaselt üritas süüdistatav hotell O. kohvikust kaupa ostes ja hotellitoa arvele pannes, suhelda teenindajaga inglise keeles. Samuti andis tunnistaja ütlusi, et süüdistatav üritas koheselt põgeneda, kui talle selgitati, et tema poolt nimetatud toas elab teine

inimene. Kohtu hinnangul püüdis süüdistatav käituda tavalise hotellikülalisena. Ei ole usutav süüdistatava versioon hotellis elavast välismaalasest, põhjusel et süüdistatava ütlusi ei saa käsitleda usaldusväärsena. Kohtuistungil tunnistas V.O ennast süüdi ka nimetatud episoodis.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 16.10.-18.10.2005 kelmuse episoodis (R. SAS hotell) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo motiivi osas on lahknevad. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja seega ööbis ta

erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud

õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma nimele.

Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad. Oma süüd 16.10.-18.10.2005 episoodis on süüdistatav kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. Süüdistatava süü omaksvõtt riimub A. hotell AS registreerimiskaardiga, kannatanu esindaja A. L ütlustega, millest nähtub, et 16.10.-

18.10.2005 viibis V.O R. S. hotellis, kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes arve maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. Vastuolusid ei ole.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 17.10.-20.10.2005 kelmuse episoodis (V. T.

S. H.) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo motiivi osas on

lahknevad. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja seega ööbis ta

erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud

õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma nimele.

Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad. Oma süüd 17.10.-20.10.2005 episoodis on süüdistatav kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. Süüdistatava süü omaksvõtt riimub kannatanu esindaja M. M ütlustega, millest nähtub, et 17.10.-20.10.2005 viibis V.O V. T. S. H-s, kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes arve maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. Vastuolusid ei ole.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 18.10.-22.10.2005 kelmuse episoodis (H. T.) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo motiivi osas on lahknevad.

15 Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja seega ööbis ta erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma nimele. Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad. Oma süüd 18.10.-22.10.2005 episoodis on süüdistatav

kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. Süüdistatava süü omaksvõtt riimub registreerimiskaardi

koopiaga, kannatanu esindaja J. K, tunnistaja J. J ütlustega, millest nähtub, et 18.10.-22.10.2005

viibis V.O hotellis T., kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes arve

maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. Vastuolusid ei ole.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 22.10.-27.10.2005 kelmuse episoodis (M. G.

H) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo motiivi osas on

lahknevad. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja seega ööbis ta

erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud

õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma nimele.

Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad. Oma süüd 22.10.-27.10.2005 episoodis on süüdistatav kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. Süüdistatava süü omaksvõtt riimub

registreerimiskaardi koopiaga, kannatanu esindaja R. P ütlustega, millest nähtub, et 22.10.- 27.10.2005 viibis V.O M.G. H-s, kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes

arve maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. Vastuolusid ei ole.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 26.10.-27.10.2005 kelmuse episoodis (S.V.

H.) süüdi. Süüdistatava poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütlused teo motiivi osas on

lahknevad. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal ei olnud kusagile minna ja seega ööbis ta

erinevates hotellides. Eeluurimisel väitis süüdistatav, et ettevõte, kus ta töötas, ei maksnud

õigeaegselt töötasu ning talle soovitati ööbida erinevates hotellides ja esitada arve firma nimele.

Süüdistatava ütlused on seega vastuolulised ja ennastõigustavad. Oma süüd 26.10.-27.10.2005 episoodis on süüdistatav kinnitanud nii eeluurimisel kui kohtus. Süüdistatava süü omaksvõtt riimub AS Falck Eesti avaldusega, kannatanu M. P ja tunnistaja M. L ütlustega, millest nähtub, et 26.10.- 27.10.2005 viibis V.O S. V. H-s, kasutas erinevaid hotelliteenuseid ja jättis lahkudes

arve maksmata. Süüdistatava ütlustest nähtub, et isikul ei olnud saabudes kavatsust arvet tasuda. Vastuolusid ei ole.

V.O tunnistas ennast talle süüksarvatavas 23.02.-26.02.2006 kelmuse episoodis (O. R.) süüdi. Teo toimepanemist põhjendas süüdistatav asjaoluga, et tema äri läks halvasti, uuest töökohast ta vallandati ja seega tahtis ta pisut eemal olla. Kannatanu esindaja A. V ja tunnistaja V. S ütlustest

nähtuvalt esitas V.O

hotelli registreerimisel valeandmeid ning proovis

hotellipersonaliga suheldes jätta endast muljet kui välismaalasest hotellikülastajast. Seega oli

V.O tegu kavatsetud. Kannatanu esindaja A. V ja tunnistaja V. S ütlustega on

tõendatud, et 23.02.2006-26.02.2006 viibis O. R-is end M. A-ks nimetav isik, kes kasutas

hotelliteenuseid, kuid jättis lahkudes arve tasumata. Süüdistatav selgitas, et põhjustas hotellis viibides ka uputuse. Kannatanu A. V ja tunnistaja V. S ütlused kinnitavad asjaolu, et end M. A-ks

nimetav mees oli süüdi hotellis toimunud uputuses. Kohus ei arvesta tõendina äratundmiseks

esitamise protokolli põhjusel, et KrMS § 82 p 5 järgi märgitakse äratundmiseks esitamise

protokollis ka tunnused, mille järgi äratundja objekti ära tundis; 21.06.2006 äratundmiseks esitamise protokollis on nimetatud asjaolu märkimata, tunnistaja V. S on üksnes osundanud fotol nr

1 kujutatud isikule ning nentinud, et tegemist oli isikuga, kes esitles ennast M. A-na. Samas on kohtu hinnangul süüdistatava süü tõendatud V.O enda, kannatanu esindaja ja tunnistaja ütlustega.

II. Kohtu hinnangul on V.O tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi.

16 Isikule inkrimineeritavad kuriteoepisoodid on tõendatud prokuröri abi esitatud ja kohtu poolt uuritud tõenditega.

V.O ei tunnistanud ennast talle süüksarvatavas kuriteos süüdi ei eeluurimisel ega

kohtuistungil. Eeluurimisel kahtlustatavana antud ütluste kohaselt jäid süüdistuses nimetatud esemed korterisse, ta ei tea mis esemetest peale tema lahkumist sai.

Kohus ei arvesta tõendina V.O enda ütlusi põhjusel, et tema poolt antud ütlused ei riimu

kriminaalasjas kogutud ja uuritud teiste tõenditega. V.O poolt antud ütlused on

vastuolulised, ennastõigustavad ja valelikud (näiteks väitis V.O oma lähedastele, et

ostis korteri) isik on oma ütlusi enda kasuks muutnud (kannatanu ja tunnistajate ning politseiinspektori ettekande kohaselt tunnistas V.O kõigepealt, et tema kasutusse antud asjad on puudu, kuid hiljem hakkas asjaolu eitama). Tunnistaja Ž. K-B ütlusi arvestab kohus osas, mis need riimuvad teiste tõenditega; tunnistaja Ž. K-B näol on tegemist V.O õega.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate A. K, O. G, K. L ütlustes vaatamata asjaolule, et tunnistajate O. G ja K. L näol on tegemist kannatanu lähisugulastega. Kannatanu ja tunnistajate ütlused riimuvad, ütlused on olnud järjekindlad.

Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust konflikti allikas – V.O väidetavad võlgnevused üürileandja ja kolmandate, erinevaid teenuseid osutavate isikute ees. Lepingust ja lepinguvälistest suhetest tekkinud nõuete arutamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse, kuid isiku valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine on KarS järgi käsitletav kuriteona ja karistatav.

Eluruumi üürilepingu, kannatanu A. K, tunnistajate A. K, K. L, O. H, B. I ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et V.O sõlmis 06.06.2005 üürilepingu eluruumi kasutamiseks. V.O poolt allkirjastatud üürilepingu lisaga, kannatanu A. K, tunnistajate A. K, Ž. K-B

ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et V.O-le kasutada antud eluruum oli

möbleeritud. Seega sai V.O koos eluruumiga enda valdusesse ka A. K-le kuuluvad vallasasjad.

Üürilepingu lisas on loetletud esemed, millised anti V.O-le kasutada koos talle üüritud eluruumiga. Üürilepingu lisa on V.O allkirjastanud. Kannatanu A. K ja tunnistaja A. K on andnud ütlusi korterist kadunud asjade kohta. 21.09.2005 kutsuti korterisse politsei põhjusel, et

korterist on kadunud asjad. Kesklinna Politseiosakonna politseiinspektori ettekandest nähtuvalt kõneles kohale kutsutud politseinik V.O-ga, kes lubas kadunud asjad tagastada, asjad

lubas V.O üürileandjale tagastada ka kannatanu A. K ja tunnistajate A. K ja O.G ütlustest nähtuvalt. Politseiinspektori ettekandest nähtuvalt ei teostatud sündmuskoha vaatlust, kuid kohalesaabunud politseile selgitas kannatanu, et kadunud on asjad, ära on vahetatud pesumasin jne.

Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt läks V.O korterist minema, korterisse

süüdistatav vaatamata omapoolsetele lubadustele, tagasi ei tulnud. Seega loobus süüdistatav

vabatahtlikult õigusest viibida loetelu fikseerimise juures. Kadunud asjade loetelu koostas

kannatanu, tuginedes üürilepingu lisale, kannatanu ja tunnistaja A. K poolt nimetatud kadunud

asjade loetelu on järjekindel, seda ei ole oluliselt täiendatud. Kohtu hinnangul ei ole tõesena

käsitletavad V.O väited, mille kohaselt jäid kõik üürileandjale kuulunud ja talle kasutada antud esemed peale tema lahkumist korterisse. Ei ole õige kaitsja väide, mille kohaselt on V.O algusest peale ütelnud, et tema ei ole asju ära viinud – on tõendatud, et V.O esmalt tunnistas fakti, et korteris ei ole enam kõiki asju, mis olid seal korterit üürile võttes. Asjaolu, et kannatanu esitas avalduse politseisse paar kuud peale juhtunut, ei viita kohtu hinnangul sellele, et kannatanu kõrvaldas suhete teravnemisel ise esemed korterist. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest, samuti politseiinspektori ettekandest nähtuvalt jättis V.O endast esmalt mulje,

et lahendab kõik tekkinud probleemid koheselt ning seega ei ole politseisse pöördumine

17 põhjendatud, mida kannatanu ka uskus. Kohtu hinnangul on tõendatud, et V.O pööras enda kasuks A. K-le kuuluvad vallasasjad.

Karistus:

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid; V.O on täisealine, süüvõimeline isik, seega tuleb V.O karistada toimepandud teo eest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust

kergendavana asjaoluna võtab kohus mööndustega arvesse V.O puhtsüdamlikku

kahetsust. Kohtuistungil süüdistatava poolt avaldatud kahetsus ei tundunud siiras, samas on

süüdistatav oma tegusid kahetsenud ja aidanud oma süü tunnistamisega kaasa enamuse kuriteoepisoodide uurimisele. Raskendavaid asjaolusid ei ole.

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud karistus 1-5 aastat vangistust.

Kohtu hinnangul tuleb V.O karistada vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, so alla

sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav tunnistas ennast kuriteoepisoodides süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult ning avaldas, et soovib asuda kannatanutele tekitatud kahju heastama.

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus

või vangistus kuni 1 aasta. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik mõjutada rahalise

karistusega: V.O kuritarvitas üürileandja usaldust ja omastas võõraid vallasasju märkimisväärses koguses, süüdi isik ennast ei tunnistanud, oma tegu ei kahetsenud. Süüdistatava väitel on tal küll olemas töökoht ja regulaarne sissetulek, samas nähtub süüdistatava ütlustest, et tal

on eelmistes töökohtades olnud probleeme (palk ei laekunud, ta vallandati). Samuti tuleb süüdistataval tasuda lisaks menetluskuludele ja sundrahale ka märkimisväärne summa tsiviilhagide katteks. Kohtu hinnangul pole välistatud, et liiga suur rahaline kohustus võib panna süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda või suunata isikut uute kuritegude toimepanemisele. Kohus leiab, et V.O-le tuleb karistuseks mõista 5 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi tuleb mõistetud karistustest suurendada raskemat ja mõista V.O-le 1 aasta ja 9 kuud vangistust, millest tuleb maha arvestada 1/3. Mõistetud karistus tuleb jätta

tingimisi täitmisele pööramata, allutades V.O käitumiskontrolli nõuetele. Katseaja pikkuseks tuleb määrata 2 aastat. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine on põhjendatud asjaoluga, et V.O oma väidete kohaselt töötab ja omab kindlat elukohta. Ei ole mõistlik katkestada isiku sotsiaalseid suhteid, V.O saab vabaduses viibides hakata eelduslikult kohe oma tegudega põhjustatud kahju hüvitama. Karistuse määramisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid: isik peab tegema talle määratavast karistusest kohased järeldused, mis mõjutaks teda edaspidi käituma õiguskuulekalt, so karistus peab vastama teole ja olema piisav, et mõjuda.

Tsiviilhagid: L. AS (G. O. S. hotell) esitas tsiviilhagi 4 734,00 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei vaielnud ja võttis selle õigeks. L. AS tsiviilhagi on tõendatud V.O-le esitatud arvega. Seega tuleb L. AS tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 4 734,00 krooni.

R. H. AS (hotell O.) esitas tsiviilhagi 22 245,35 krooni põhjendusega, et V.O jättis

tasumata esitatud hotelliarve, kasutas tasu maksmata hotelli poolt pakutavaid hüvesid ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei vaielnud ja võttis selle õigeks.

R. H. AS tsiviilhagi on tõendatud V.O-le esitatud arvetega. Seega tuleb R. H. AS tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 22 245,35 krooni.

18 A. H. AS (R. S. hotell) esitas tsiviilhagi 9 792,00 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile

vastu ei vaielnud ja võttis selle õigeks. A. H. AS tsiviilhagi on tõendatud V.O-le

esitatud arvetega. Seega tuleb A. H. AS tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 9 792,00 krooni.

OÜ V. T esitas tsiviilhagi 4 134,80 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei vaielnud ja võttis selle õigeks. OÜ V. T. tsiviilhagi on tõendatud V.O-le esitatud arvetega. Seega tuleb OÜ V. T. tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 4 134,80 krooni.

T. H. OÜ esitas tsiviilhagi 20 484,00 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei

vaielnud ja võttis selle õigeks. T.H. OÜ tsiviilhagi on tõendatud V.O-le esitatud arvetega. Seega tuleb T. H. OÜ tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 20 484,00 krooni.

AS M. H esitas tsiviilhagi 18 669,80 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei vaielnud ja võttis selle õigeks. AS M. H tsiviilhagi on tõendatud V.O-le esitatud arvetega. Seega tuleb AS M. H tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 18 669,80 krooni.

AS S. esitas tsiviilhagi 3 495,00 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei vaielnud ja võttis selle õigeks. AS S. tsiviilhagi on tõendatud V.O-le esitatud arvetega. Seega tuleb AS S. tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 3 495,00 krooni.

O.R esitas tsiviilhagi 10 000,00 krooni põhjendusega, et V.O jättis tasumata esitatud hotelliarve ja tekitas aktsiaseltsile varalist kahju. V.O esitatud hagile vastu ei vaielnud

ja võttis selle õigeks. Seega tuleb O. R. tsiviilhagi rahuldada ja V.O-lt välja mõista 10 000,00 krooni.

A.K esitas tsiviilhagi 50 800,00 krooni põhjendusega, et V.O omastas eluruumist

kannatanule kuulunud esemeid, esemeid ei ole süüdistatav tagastanud või nende maksumust hüvitanud. V.O tsiviilhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu põhjendusega, et ta ei

ole esemeid omastanud, esemed jäid korterisse. Kohus leiab, et A. K tsiviilhagi tuleb jätta läbi

vaatamata tõendamatuse tõttu. Kannatanu ei esitanud ei eeluurimisel ega kohtulikul arutamisel tõendeid, mis kinnitaksid omastatu väärtust. Tsiviilhagi tõendamine on kannatanu kohustus. Kohus ei saa tsiviilhagi rahuldada kannatanu paljasõnaliste väidete pinnalt.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 273 alusel on kuupalga

alammäär 3 600,00 krooni. V.O pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 5 400,00 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu; V.O-le on kaitsja määratud riigi poolt. Käesoleva kriminaalasja menetluskulud on 2 716,95 krooni, so tasu

riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb V.O-lt välja mõista riigi õigusabi kasutamise eest hüvitis riigi tuludesse.

19

Kohtunik: