4-07-599\4 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-07-599

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007 Tartu Väärteoasja number 4-07-599 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. veebruari 2007 määrus konfiskeerimistaotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Linnavalitsuse määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2007 määrus ja saata Tartu Linnavalitsuse taotlus väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks Tartu Maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Tartu Linnavalitsus esitas Tartu Maakohtule taotluse konfiskeerimise kohaldamiseks. Taotluse kohaselt on Tartu Linnavalitsus alustanud 11.05.2004 väärteomenetluse alkoholiseaduse (AS) § 67 tunnustel selle kohta, et 06.05.2004 kella 16.05 ajal ostis 16- aastane poiss OÜ-le X kuuluvast kauplusest ühe 0,5-liitrise pudeli alkohoolset jooki Viru Valge 40%. Tartu Linnavalitsus taotles nimetatud alkoholi kui tahtliku süüteo toimepanemise vahetu objekti KarS § 83 alusel konfiskeerimist.

Tartu Maakohus jättis 11.02.2007 määrusega taotluse väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks läbi vaatamata, kuna kohtul puudub nimetatud seadusesätetest tulenevalt pädevus konfiskeerimise otsustamiseks, sest tulenevalt KarS §-st 83 lg 6, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 66 ning AS §-dest 49 lg 1 p 9; 73 lg 1; 73 lg 2 p 9 on Tartu Linnavalitsusel endal kohtuvälise menetlejana olemas pädevus konfiskeerimise otsustamiseks. Määruse kohaselt on kohtuvälisel menetlejal endal seadusest tulenevalt olemas õigus taotletud toimingut – konfiskeerimist – teostada. Tartu Linnavalitsus ei ole oma taotluses põhjendanud, miks ta ise ei ole konfiskeerimist otsustanud ja miks ta esitas konfiskeerimistaotluse kohtule menetlemiseks. Hetkel kehtiva ja 01.02.2007 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt võib KarS § 83 lg 6 alusel väärteo toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme KarS § 83 lõigetes 1, 2, 4 sätestatu alusel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. AS § 49 lg 1 p 9 alusel teostavad alkoholiseadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle järelevalvet linnavalitsuse ametnikud. AS § 73 lg 2 p 9 kohaselt on AS §-des 53-72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja linnavalitsus. AS §

73 lg 1 kohaselt kohaldatakse AS §-des 53-72 sätestatud väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse sätteid. Konfiskeerimist käsitlev KarS § 83 lg 6 kuulub karistusseadustiku üldossa. Ka kuni 31.01.2007 kehtinud KarS § 83 lg 6 alusel oli kohtuvälisel menetlejal endal õigus väärteo toimepanemise vahendit ning väärteo vahetuks objektiks olnud ainet või eset konfiskeerida. VTMS § 66 alusel on kohtuvälisel menetlejal õigus esitada kohtule taotlus konfiskeerimise otsustamiseks juhul kui kohtuvälise menetleja pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine. Käesoleval juhul on AS §-de 49 lg 1 p 9; 73 lg 1 ja 73 lg 2 p 9 ning KarS § 83 lg 6 kohaselt kohtuvälisel menetlejal endal õigus konfiskeerimist otsustada, mistõttu pole põhjendatud kohtule konfiskeerimistaotluse esitamine.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Tartu Linnavalitsus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 11.02.2007 määruse ning teha uue määruse, millega võtta väärteoasi menetlusse, kuna konfiskeerimise kohaldamine on antud väärteoasjas maakohtu ainupädevuses. Määruskaebuse kohaselt on KarS § 83 lg 6 sisuks anda konfiskeerimise õigus kohtuvälisele menetlejale ainult juhtudel, kui väärteokoosseisu ettenägevas eriseaduses on sõnaselgelt kohtuvälisele menetlejale väärteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise õigus ette nähtud. Väärtegusid sätestavates seadustes on nimetatud need kohtuvälised menetlejad, kellele on antud väärtegude menetlemise pädevus.

Eraldi sätted on kehtestatud konfiskeerimise kohta, sealjuures ei ole seadusega antud konfiskeerimise õigust kõikidele menetluspädevust omavatele kohtuvälistele menetlejatele. Kuigi paljude väärtegude menetlemise õigus on antud kohalikule omavalitsusele, ei ole ühegi seadusega neile antud konfiskeerimise õigust. AS § 73 lg 2 järgi on kohtuvälise menetleja õigustes üheksa ametkonda, kuid neist vaid kolmele on antud konfiskeerimise õigus. Kui seadusandja oleks soovinud anda konfiskeerimise õiguse kõigile väärteo menetlemise pädevust omavatele kohtuvälistele menetlejatele, siis oleks see vastavas väärtegusid sätestavas seaduses ka otseselt kehtestatud.

VTMS § 66 sätestab, et kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, teeb kohtuväline menetleja, kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne sisaldab seisukohta, mille kohaselt kujutab konfiskeerimine endast omandiõiguste riivet, mistõttu annab KarS § 83 selle kohaldamise õiguse üldjuhul kohtu pädevusse. KarS § 83 lg 6 lubab erandjuhtudel konfiskeerimist kohaldada ka kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses, kui viimasele on vastav pädevus otseselt seadusega antud.

Seega laieneb väärteomenetluses konfiskeerimise õigus kohtuvälisele menetlejale ainult juhtudel, kui sellise võimaluse annavad vastavad eriseadused. AS § 72 konfiskeerimise õigust kohtuvälisele menetlejale ette ei näe. AS §-des 53 lg 3; 54 lg 2 ja §-s 55 lg 3 sätestatud juhtudel nähakse ette konfiskeerimine ja antakse ammendav loetelu kohtuvälistest menetlejatest, kes omavad pädevust kohaldada konfiskeerimist. AS §-s 55 lg 1 on viide, et AS-s sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja VTMS sätteid. Konfiskeerimise üldsätted on ette nähtud KarS §-s 83 ja väärteomenetluse erisusi silmas pidades VTMS §-des 66 ja 67.

Seega kuulub antud väärteoasja arutamine VTMS § 83 p 1 alusel maakohtu pädevusse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 11.02.2007 määrus tuleb tühistada ja Tartu Linnavalitsuse taotlus väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks kuulub maakohtus sisulisele läbivaatamisele. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 66 kohaselt kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, teeb kohtuväline menetleja, kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine, maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks. KarS § 83 lg 6 kohaselt väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Nagu eeltoodust nähtub, võib konfiskeerimise otsustada ainult see kohtuväline menetleja, kellele selline õigus on vastava seadusega antud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud seisukohaga, et konfiskeerimise õigus on kohtuvälisel menetlejal ainult juhtudel, kui väärteokoosseisu ettenägevas eriseaduses on sõnaselgelt kohtuvälisele menetlejale väärteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise õigus ette nähtud. Alkoholiseaduses vallavõi linnavalitsusele sellist õigust pole antud, sest Alkoholiseaduse § 73 lg 2 kohaselt on kohtuvälise menetleja õigustes ametkonda, kuid neist vaid Piirivalveametile, Keskkriminaalpolitseile, Julgestuspolitseile ja politseiprefektuuridele on antud konfiskeerimise õigus (§-d 53 lg 3, 54 lg 2, 55 lg 3). Antud juhul tuleb lähtuda VTMS § 66 sätetest ja konfiskeerimise küsimuse peab VTMS § 83 p 1 alusel otsustama maakohus.

Kohtunik Mati Kartau