4-07-388\54-07-388\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-07-388

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2007. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-388 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg 09. märtsil 2007.a. Väärteoasi Igor Besstšotnovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr.2314, 06,027597 02.01.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Igor Besstšotnov kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.1 – Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2314, 06,027597 02.01.2007.a. Igor Besstšotnov’i karistamises LS § 7419 järgi jätta muutmata

Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 16. märtsist 2007.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebus on esitatud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Ma- rianne Heinmäe 02.01.2007.a. otsusele väärteoasjas 2314, 06,027597 , millega karistati Igor Besstšotnov’it liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku suuruses sum- mas s.o 9000 krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimis- õigus 3-ks kuuks. Rikkumine leidis aset 09.12.2006.a. Tallinnas Lasnamäe linnaosas, Narva maanteel , kus Igor Besstšotnov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p.1 nõudeid.

Igor Besstšotnov esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 02.01.2007.a. otsusele selle muutmiseks ja seda lisakaristuse kohaldamata jätmises ning ka rahatrahvi vähendamises, kuna sellise raha- trahvi maksmine seaks perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Juhtimisõiguse olemas- olu on vajalik selleks, et mitte kaotada tööd, kaebuse esitajal on kolm alaealist last. Kohtuväline menetleja -Põhja PP esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisot- suse tegemise aluseks joobeseisundi tuvastamise protokoll, ning menetlusaluse isiku ütlused , mille kohaselt ta tunnistab alkoholi tarvitamist ja ka auto juhtimist.Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistuse kergendamisega . Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Põhja PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Igor Besstšotnov’i kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllalda- selt tõendeid Igor Besstšotnov’i poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muu-hulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused . Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 järgi on otsuse teinud ameti- isik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgi- tada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Igor Besstšotnov’i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ) piires, keskmises sanktsioonis, samuti on lisaka- ristusena võimalik juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada 3 kuust kuni 9 kuuni. Igor Besstšot- nov’lt on juhtimisõigus ära võetud karistusaja minimaalses pikkuses ( 3 kuud) Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud KarS § 57 ja § 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asja- olusid. KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahet- suse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asja- olusid .Isik, kes enda väitel tegeleb probleemsete lastega ja juhendab Jüri Gümnaasiumi noor- teansamblit , peab olema ka oma seaduskuuleka käitumisega noortele eeskujuks . Seda sätet arvestades leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele karistuse kergendamise osas. Kohus leiab, et kõiki teo toimepanemise asjaolusid ja menetlusalust isikut iseloomusta- vaid andmeid arvestades - varasemad liiklusalased õigusrikkumised , isik ei saa sisuliselt aru oma rikkumise raskusest , seletades, et ei ole süüdi toimunus ning see karistamisotsus peab olema tühistatud. Väidab, et tarvitas veel sõidu ajal taruvaigu tinktuuri, kuigi teadis, et see sisaldab alkoholi.Rooli pidi istuma seetõttu, et matuserong sõitis eest ära ja ta ei saanud kui- dagi teisi surnuaiale, kui pidi istuma ise autorooli. Samas oleks olnud isikul võimalus võtta takso või paluda pojal ennast surnuaiale sõidutada, samuti kokku leppida ,et matuserong ilma temata ära ei sõidaks.. Need menetlusaluse isiku väited näitavad isiku vastutustundetut ja ükskõikset suhtumist seaduste täitmisesse. Kohtuväline menetleja on õigesti karistamisotsuses märkinud, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tege- mist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Kohtunik