1-06-15199\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-15199

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märtsil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-15199 (06231401478)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi G.P süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Helen Kiviloo

Süüdistatav G.P , Eesti - isikukood XXX

kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXX; ei tööta;

varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud;

väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasutud);

Kaitsja

vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON 1. G.P KarS § 424

3 Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel kohus määrab, et mõistetud vangistust (2 kuud) ei pöörata täielikult

täitmisele, kui G.P kestel ei pane toime uut tahtlikku 3(kolme)-aastase katseaja kuritegu.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki juhtimise alusel ära võtta G.P-lt õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista G.P-lt

(mida on võimalik

vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat 1 221,30 kr kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ja sundraha (viis tuhat nelisada) krooni. 5 400

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

G.P isikuna, keda 22.12.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 9 000 krooni, uuesti kehtiva karistatuse

ajal, 07. oktoobril 2006.a. kella 23.38 ajal Harjumaal Kiisa alevikus Kiisa ja Kurtna tee ristmiku juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit VAZ 2105 registrimärgiga 843 MAM.

Sellega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. G.P KarS § 424 mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav G.P tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et G.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteoprotokolli (tl.10) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 07.10.06.a. (tl. 11 – alkoholijoove 0,98 mg/l);

- ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 22.12.2005.a. (tl. 4), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on G.P karistatud rahatrahviga 9 000 krooni; - väljavõttega karistusregistrist (tl. 21-23) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl. 20) varasemate karistuste ja nende täitmise kohta; - kahtlustatava G.P enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 12, 14-16). Esimesel

ülekuulamisel on ta väitnud, et oli joonud õlut ja vaja oli sõita sõbra juurde. Teisel ülekuulamisel väidab, et oli eelmisel õhtul abikaasa sünnipäeval joonud viina-kokteile ning 7.oktoobri õhtul pidi poodi minema, kuid pood oli juba kinni. Ta oli nõus olnud joobe tuvastamisega alkomeetri abil, meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et G.P süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna lähtub kohus G.P arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et G.P pole võimalik karistada rahalise karistusega. Viimased aastad on ta olnud kodune, tegelenud vaid majapidamisega ning tal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Eelnevad rahatrahvid on tasutud abikaasa teenistusest ja kasutatud selleks ka pangalaenu. Rahatrahv pole olnud piisavaks vahendiks, et ära hoida uue liiklusalase süüteo toimepanemist.

Mõistes G.P-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid, s.o. vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga, nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvesse võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda

vähemalt 3 kuuks. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid

üleastumisi ning suure ühiskonnaohtlikkusega. Lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lisakaristuse mõistmisel alammäära lähedaselt, väiksemas määras kui taotles prokurör, arvestab kohus süüdlase elamist ja halba transpordikorraldust selles piirkonnas.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära (5 400 krooni).

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 – 313.

Kohtunik