1-07-2501\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-2501

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-2501

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vilmar Eelsaar’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Vilmar Eelsaar (isikukood 36710192789; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Vilmar Eelsaar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 01.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vilmar Eelsaar’e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vilmar Eelsaar tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.02.2002.a otsusega KrK § 108 lg 2 p 4 järgi ning karistati 2-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 aastat 1 kuu 20 päeva) osaliselt ning lõplikuks karistuseks 6 aastat ja 10 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 12.02.2002.a ja lõpp 12.12.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 02.09.2006.a.

Vilmar Eelsaar on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Vilmar Eelsaar on vangistuse aja jooksul töötanud 7 aastat vangla majandusosakonnas ehitus-ja remonditöödel, kus on tööülesannete silmapaistvalt hästi täitmise eest avaldatud korduvalt kiitust ja kohaldatud soodustusi. Hagi on tasutud. Suhted teiste kinnipeetavatega ja vanglaametnikega on rahuldavad. On käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Tööst vabal ajal loeb. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht abikaasa juures Jõgevamaal aadressil XXXXXXXX.

Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 4 distsiplinaarkaristust, kuid kehtivaid karistusi ei oma.

Iseloomustuse kohaselt on Vilmar Eelsaar’e poolt vabaduses ohustatud eelkõige tuttavad täiskasvanud isikud. Alkoholijoobes võib muutuda agressiivseks ja tüli tekkimisel võib kasutada vägivalda.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kavatseb V. Eelsaar abikaasa H. Eesaare sõnul vabanedes asuda tööle puidutöökotta MO-Puit Jõgeva AS-i Jõgevamaal. Arvestades Vilmar Eelsaar’e varasemat kuritegelikku eluviisi ja käitumist ning asjaolu, et kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, ei saa kriminaalhooldaja hinnangul uue kuriteo sooritamise riski välistada. Uue kuriteo riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine, millega võib kaasneda agressiivsus ja vägivaldsus.

Vilmar Eelsaar taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kahetseb oma kuritegu ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Väidab, et alkoholi enam kuritarvitama ei hakka. Ei nõustu tema kohtu öelduga, et võib muutuda agressiivseks alkoholi joobes.

Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, isik on varem karistatud kuuel korral, kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei saa välistada uue kuriteo toimepanemist, arvestades V. Eelsaare varasemat kuritegelikku eluviisi ja käitumist ning asjaolu, et kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Kinnipeetava iseloomustavas materjalis on märgitud, et viimane õigusrikkumine seisnes 92-aastase vanaema surnuks peksmises. Alkoholijoobes võib Eelsaar muutuda agressiivseks ja tüli tekkimisel tarvitada vägivalda. Varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kohus, ära kuulanud Vilmar Eelsaar’e ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vilmar Eelsaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vilmar Eelsaar’e ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vilmar Eelsaar’e isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Vilmar Eelsaar kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest. Viimase süüteo pani ta toime vangistuses olles, millest saab järeldada, et V. Eelsaar oma õigusvastasest käitumisest järeldusi ei teinud ning mõistetud karistus tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Olgugi, et Vilmar Eelsaar kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma, ei ole kohus jõudnud veendumusele, et käesoleval ajal vabanedes suudaks Vilmar Eelsaar järgida kehtivat käitumisnormistikku ja üldtunnustatud tavasid ning et ta oleks loobunud oma kuritegelikust käitumisest. Ühtlasi leiab kohus, et V. Eelsaar’e vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud, kuna V. Eelsaar ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks. Ka kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtuvalt viitavad Eelsaare varasem käitumine ja toimepandud õiguserikkumised tema ohtlikkusele ning kriminaalhooldaja hinnangul ei saa uue kuriteo toimepanemise riski välistada.

Kohus leiab, et tööja elukoha olemasolu vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et tal on kandma üle 1,5 aasta vangistust. V. Eelsaar’e ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik