Legislator Case Law & Legislation
1-07-1169\2 AI generated

1-07-1169\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-07-1169\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-07-1169\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
delayed notice of claim denial of victim compensation unsubstantiated violation grievance unsubstantiated hardship case compensation for employee overtime prolonged inaction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-1169 (kohtueelses menetluses nr 06260102695) riik I.N versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav I.N (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; juhutööd; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 169 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada I.N süüdi (KarS) § 169 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 69 alusel asendada I.N-ile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 07.september

2007; üldkasuliku töö tegemisel allutada I.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx, xxx-xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx

xxxxxxx; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.jaanuari 2007 otsusega I.N-ile mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada I.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista I.N-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja

tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib

2 kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile

ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on

kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu

jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874);

3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede

kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on I.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 169 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 69 alusel asendada

karistuseks mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse

päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (2 kuud vangistust = 60 päeva x 2), s.o üldkasuliku

tööga 120 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 6 kuu jooksul; KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb

üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.01.2007. a otsusega I.N-ile mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.

I.N-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema alates 2005. a veebruarist kuni 2006. a märtsini ning 2006. a augustist kuni 2007. a jaanaarini hoidub kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele A-le ning B.-le Viljandi Maakohtu 21. veebruari 2005 otsusega väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest. Viljandi kohtutäitur Rita Lohu andmetel on Viljandi Maakohtu 21. veebruari 2005. a otsusega I.N-ilt väljamõistetud elatusraha võlgnevus 01.01.2007 seisuga 134 560 krooni.

I.N-i tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 169 järgi vanema poolt kuritahtliku

kõrvalehoidumisena oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

3 KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 56 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb I.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja

muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik