1-06-5255\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

19.02.2007.a. Harju Maakohus koosseisus:

kohtunik

JULIA VERNIKOVA rahvakohtunikud ANNE ÄÄREMAA ja JAAK KRIIVA sekretär

SILVI VÄIKMERI, TIIU VARM prokurör

JÜRI KASESALU kaitsjad

ANDRES SIMSON ja JANEK VALDMA tõlgi

ANNELI HELMANN, ANN TAMME, EPP EHASALU, TIINA MASING osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja

MARKUS PASI PÖNKA, elukoht xxx, isikukood 38312260029, Soome Vabariigi kodakondsus, keskharidus, töökoht OK OÜ, varem kriminaalkorras karistamata

Tõkend – vahistamine alates 12.12.2005.a.

süüdistuses KarS § 114 p.1,5 järgi.

Markus Pasi Pönka’t süüdistatakse selles, et tema 12.12.2005.a. kella 01.00-02.00 paiku Tallinnas Xxx asuvas korteris Soome firmadelt väljapetetud raha jaotamisest tekkinud tüli käigus omakasu motiivil ja julmal viisil pani toime KPMS mõrva, tulistades 9 mm püstolist tema pihta ühe lasu, mille tulemusel kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 1070 kohaselt tekitas KPMS eluohtliku tervisekahjustuse ja nimelt paremat rindkerepoolt läbistava kuulilaskevigastuse sisenemisavaga seljal ja väljumisavaga paremal pool rinnal koos kopsutüve, südame parema koja ja parema kopsu vigastusega ning massiivse verejooksuga rindkereõõnde, mille tagajärjel kannatanu suri ajavahemikul, mis on mõõdetav minutitega. Peale kannatanu KPMS surma Markus Pasi Pönka, ilmutades julmust, erilist hoolimatust inimkeha suhtes ja rüvetades seda, tükeldas mehhaaniliselt, kasutades selleks ketaslõikurit, kannatanu KPMS surnukeha, eemaldades surnukehalt pea, õlavarte ülaosad, säärte ülaja alaosad ning varbad. Peale kannatanu surnukeha tükeldamist pakkis ta laibalt äralõigatud kehaosad eraldi kilekottidesse.

Seega pani Markus Pasi Pönka toime mõrva omakasu motiivil ja julmal viisil, s.o. KarS § 114 p.1,5 ettenähtud koosseisutunnusega kuriteo.

Kohtuistungil ülekuulatuna ei tunnistanud Markus Pasi Pönka ennast süüdi ning seletas, et kannatanu oli tema sõber, kellega oli neil ühine äri ja nad veetsid koos vaba aega. 11.12.2005.a. algul viibisid nad kannatanu korteris, aadressil Tallinn XXX, seejärel läksid Scotland Yardi pubisse, kust tulid välja kella 00.00 ajal ja tulid taas kannatanu koju. Kannatanu oli tarvitanud rohkelt alkoholi. Kannatanu korteris hakkas tema, KPMS, süüdistama Markus Pasi Pönka’t selles, et viimane väidetavalt tahab K sõbrannat K temalt üle lüüa, Pasi Pönka püüdis vastu Kriminaalasi nr. 1-06-5255

vaielda. Kannatanu K läks närvi ja ründas süüdistatavat noaga, püüdis mitmel korral teda noaga lüüa, kuid see talle ei õnnestunud. Seejärel võttis Markus Pasi Pönka tal kaasas olnud püstoli Glock välja ja tegi ühe lasu, mille tagajärjel kukkus K maha ning süüdistatav veendus, et ta on surnud. Tükk aega ei teadnud Markus Pasi Pönka, mida teha, seejärel võttis korteris olnud rauasae ja tükeldas sellega K laiba, seejärel pani laiba osad prügikilekottidesse, lukustas korteriukse ja lahkus korterist. Sõitis oma autoga Tallinnas ringi, käis oma kodus XXXja mingil hetkel jõudis Magdaleena haigla juurde. Tema auto juurde tulid politseinikud ja ta peeti kinni.

Kannatanu JSIS– tapetu isa - andis ütlusi, et poeg tuli elama Eestisse Pasi Pönka ettepanekul, Pasi Pönka organiseeris ka talle töö ja elamise ja rahastas teda. Poeg rääkis talle, et rahaküsimustes pöördus ta alati Pasi Pönka juurde, Pasi Pönka helistas K le ja kontrollis tema tegevust. Nad käisid hästi läbi ning tülisid nende vahel ei olnud. K oli iseloomult rahulik ja heatahtlik. Viimane kord rääkis pojaga telefoni teel vahetult enne toimunut. Poja suhtes oli Soomes alustatud kriminaalmenetlust seoses majanduskuriteo toimepanemisega.

Kannatanu KMTS– tapetu ema - andis ütlusi, et nad pidid koos pojaga veetma jõule Tallinnas, rääkisid sellest oma viimase telefonikõne käigus. K tegi koos Markusega ebaseaduslikku äri ja viimase soovitusel rikkus talle Soome politsei poolt pandud keeldu ja lahkus Soome Vabariigist. Samuti K oli palunud võtta laenu, mida oleks väidetavalt pidanud maksma Pasi Pönka. K oli rahuliku ja rõõmsa iseloomuga.

Tunnistaja Alo Aulik andis ütlusi, et Soome politsei informatsiooni alusel kontrollida Markus Pasi Pönka võimalikke elukohti, hakkas tunnistaja kontrollima süüdistatava viibimist Eestis. 12.12.2005.a. Magdaleena haigla juures nägi Soome numbriga sõiduautot, mida kasutas Pasi Pönka. Tunnistaja kutsus ekipaaži välja. Pasi Pönka auto läbiotsimisel leiti võtmekimp, ümbrik, milles oli ID kaart K S nimele ja võtmed, Pasi Pönka püksivärvli vahelt leiti püstol Glock. Pasi Pönka püüdis põgeneda, sõitis vastu äärekive, keeldus autost välja tulemast, osutas vastupanu.

Tunnistaja KZ andis ütlusi, et käis mitmel korral koos K ja Pasi Pönkaga Scotland Yardi pubis, K S ja Markus Pasi Pönka vahelised suhted olid algul sõbralikud, kuid viimasel ajal hakkasid nende vahel tekkima konfliktid, K ei tahtnud suhelda ja keeldus Markus Pasi Pönkat puudutavatele küsimustele vastamast. K S laenas Markus Pasi Pönkalt raha ning baarides maksis Pasi Pönka ka K arved kinni. Kui tunnistaja külastas K St tema korteris XXX, viskas ta võtmed talle alla.

Tunnistaja KP andis ütlusi, et tema, KZ, K S ja Markus Pasi Pönka olid sõbrad, käisid koos baarides, K l külas, temal ei olnud K ga lähedasi suhteid, kuid K rääkis, et tunnistaja talle meeldib. Kuna tunnistajal ei olnud Markusega suhteid, ei tekkinud ka armukadedust K ja Markuse vahel. Tunnistaja käis K korterit koristamas. Viimasel ajal vältis K suhtlemist sõpradega, ei vastanud telefonikõnedele, viimati nägi tunnistaja K t juhuslikult 9.detsembril baaris.

Tunnistaja ES andis ütlusi, et suhtles nii K kui ka Markusega, koos käisid baarides, armukadedust K ja Markuse vahel polnud. K tarbis alkoholi palju, iseloomult oli rahulik, Markusega ei tülitsenud.

Tunnistaja HS andis ütlusi, et oli kahel korral näinud Markus Pasi Pönkat K S korteris. Iseloomustab K St rahuliku ja mitteagressiivse inimesena.

Tunnistaja MS andis ütlusi, et tunneb K St ja Markus Pasi Pönkat, kellega käis koos baarides ja K S korteris külas. Iseloomustab K St rahuliku inimesena, oma ärategevusest palju ei rääkinud, kuid mainis, et tal on Soomes probleeme.

Tunnistaja OT andis ütlusi, et suhtles tihtipeale K Sga, 5 korda käis tema juures külas korteris XXX, võtsid koos napsu, iseloomult oli K S rahulik, tüli ei norinud.

Tunnistaja VK andis ütlusi, et Markus Pasi Pönka käis tihti Scotland Yardi pubis koos oma tuttavatega ja kõige rohkem käis inimesega, kes on tapetud, suhtlesid nad rahulikult, ka viimasel korral, pühapäeva õhtul istusid nad pubi sulgemiseni, koos lahkusid, agressiivsust nende vahel ei olnud.

Tunnistaja EA andis ütlusi, et töötab XXX, süüdistatav oli nende firmast teenuseid ostnud, esitledes ennast K Sna. Kuna pärast tekkisid süüdistataval probleemid EP, ei osanud tunnistaja firma tellitud teenust osutada.

Tunnistaja RV andis ütlusi, et K S üüris korterit aadressil Xxx ning 2005.aasta detsembris, kui üürimakset tehtud ei olnud, ei tulnud üürnik kokkusaamisele ega võtnud tunnistajaga ühendust, läks tunnistaja korterisse ja avastas, et korter oli täis pakke, kotte, seljakotte ja tundus, et üürnik tahtis korteriomanikku teavitamata korterist välja kolida. Kui tunnistaja puudutas ühte pakki ja avastas, et see on pehme, kutsus ta välja politsei.

Kohtuistungil kuulati üle ka anonüümne tunnistaja „Sergei“, kes andis ütlusi, et XXX Vangla haiglas toimunud vestluse käigus rääkis Markus Pasi Pönka talle, et tappis K S tekkinud rahaliste probleemide pärast, et K ga koos olid nad saanud 2,5 miljonit eurot ning K ei tahtnud raha Pasi Pönkale tagasi anda. Samuti rääkis Pasi Pönka tunnistajale, et tükeldas K S laiba terariistaga selleks, et kuuli kätte saada.

Uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis ja oma siseveendumise kohaselt, asub kohus seisukohale, et Markus Pasi Pönka süü KPMStapmises omakasu motiivil on tõendamist leidnud.

Süüdistatav sisuliselt ei eita seda, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tulistas kannatanut kaasas olnud püstolist Glock, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja suri sündmuskohal. Kuid süüdistatava ütlustest järeldub, et nende vahel tekkis tüli armukadeduse pinnal, kannatanu ründas teda selja tagant noaga, mistõttu oli Pasi Pönka sunnitud enesekaitseks püstoli välja võtma ja tulistama. Selliseid süüdistatava ütlusi ei kinnita kriminaalasja arutamisel tuvastatud asjaolud. Kannatanute JSISja KMTSütlustest, samuti tunnistajate KZi, KP, ES, HS, M S , O T ütlustest nähtuvalt oli kannatanu iseloomult rahulik, heatahtlik inimene, ei olnud agressiivne ega konfliktne. Siinjuures seletasid tunnistajad KZja K P , kes suhtlesid kannatanu ja süüdistatavaga kõige rohkem ning kelle pärast väidetavalt tekkis kannatanul armukadedus Pasi Pönka vastu, et KPja K S vahel polnud lähedasi suhteid, samuti puudusid Karin Pärnal igasugused suhted Pasi Pönkaga ning neljakesi baaride külastamisel suhtles Markus Pasi Pönka rohkem KZiga. Samuti tunnistajate ütlustest on näha, et mõni aeg enne toimunut ei kohtunud nad K S ja Markus Pasi Pönkaga nii tihti, kui varem, kuna kannatanu vältis nendega suhtlemist. Tunnistaja V K , kes viimasena nägi süüdistatavat ja kannatanut Scotland Yardi pubis, seletas kohtule, et konflikti nende vahel ei olnud ja nad lahkusid koos baarist. Ei kinnitanud võimaliku armukadeduse olemasolu ka kannatanu vanemad, kellega K S rääkis telefoni teel üle päeva ja kellega ta oli avameelne.

Vastavalt eksperdi arvamusele surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 1070 (1 kd., t.l.148-183) oli K S surma põhjuseks paremat rindkerepoolt läbistav kuulilaskevigastus sisenemisavaga seljal ja väljumisavaga paremal pool rinnal koos kopsutüve, südame parema koja ja parema kopsu vigastusega ning massiivse verejooksuga rindkereõõnde. Surmav laskehaav võis olla saadud tulistamisest tugevajõulisest 9 mm püstolist. Eksperdi arvamuse kohaselt K S püstine asend on vähetõenäoline, pole välistatud seejuures istuv asend, veel enam kõhuli lamamine põrandal. Vastavalt eksperdi arvamusele ballistika ekspertiisiaktis nr. TB-004-06/94 (1 kd., t.l.226-227) on vähe tõenäoline, et eeldatav lasuvigastus sündmuskohalt äravõetud parketitükil on tekitatud rikošeti tulemusena tulirelvast tulistamisel, samas ei ole välistatud võimalus, et lasuvigastus põrandas võis olla tekitatud tulistamisel läbi kannatanu põrandal lebava keha.

Eelpool mainitud ekspertide arvamused on kokkulangevad selles osas, et tulistamise hetkel oli kannatanu lamavas asendis põrandal, sellega on ümber lükatud süüdistatava Markus Pasi Pönka ütlused selle kohta, et tulistamise hetkel oli kannatanu talle selja tagant kallale tulnud. Samuti ei leia süüdistatava versioon toimunu kohta kinnitust tunnistaja HT ütlustes. Süüdistatava ütluste kohaselt ründas K S teda 10-15 cm pikkuse teraga noaga korduvalt. Tunnistaja aga, kelle ütlused said avaldatud vastavalt KrMS § 291 lg.3, seletas, et Markus Pasi Pönka kehal lõikevõi torkevahenditest põhjustatud vigastusi läbivaatusel ei tuvastatud, ka ei olnud haiglas tuvastatud selliseid vigastusi, süüdistatav oli kontakne inimene ja rääkis ainult peksmisest politseinike poolt (1 kd., t.l.142-143).

Ei ole tõendamist leidnud Markus Pasi Pönka ütlused ka selles osas, et kannatanuga tekkinud konflikt ja sellega kaasnenud tulistamine oli tema jaoks ootamatu ja ettenägematu. Selline süüdistatava väide on ümberlükatav süüdistatava käitumisega pärast kannatanut tulistamist. Kuigi Markus Pasi Pönka väitis, et, saades aru, et kannatanu on surnud, sattus ta šokiseisundisse, tema edaspidine käitumine viitab vastupidisele. Vastavalt temapoolsele seletusele, leidis ta korterist kummikindad, prügikotid, rauasae ja lõikas K laiba tükkidesse. K S laibalt olid eemaldatud pea, õlavarte ülaosad, säärte ülaja alaosad ning varbad. Kohus ei saa nõustuda, et selline külmavereline käitumine võiks anda tunnistust inimese šokiseisundis olekust. Peale selle, kohtuarstliku ekspertiisi tegemisel tuvastas ekspert, et keha surmajärgsel mehhaanilisel tükeldamisel tekkinud vigastustele on kõikjal iseloomulik nende range paiknemine ühes tasapinnas ja läbi lõigatud luuotste siledus, samuti saevigastustele iseloomulike nahakriimustuste puudumine naha servadel neis kohtades, kus lõikevahend on mõnevõrra suunda muutnud. Loetletud morfoloogilised iseärasused annavad alust arvata, et tükeldamisvahendina võis olla kasutatud ketaslõikurit, seda kinnitavad ka trassoloogilised jäljed kehatüvel ja lõua all ning marrastused, mis võivad olla tekitatud kokkupuutel pöörleva lõikuriketta küljega (1 kd, t.l.154. Ülekuulatud tunnistajad ega kriminaalasjas sisalduvad kirjalikud tõendid ei kinnita asjaolu, et ketaslõikurit oleks võinud leida kannatanu korterist.

Samuti on tuvastatud, et sama päeva hommikul, s.o. 12.12.2005.a. viis Markus Pasi Pönka laiba tükeldamise käigus määrdunud viigipüksid keemilisse puhastusse, mida tõendab koos teiste esemetega süüdistatavalt äravõetud keemilise puhastuse kviitung (3 kd, t.l.72) ja õiend esitatud kviitungi alusel viigipükste väljastamise kohta (1 kd, t.l.127). Vastavalt eksperdi arvamusele DNA ekspertiisiaktis nr. GE-3867-05/8964 (1 kd, t.l.209-210) viigipükste vasakult säärelt eestpoolt, paremalt säärelt eestpoolt võetud proovis sisalduv bioloogiline materjal sisaldab kannatanult pärinevat bioloogilist materjali, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes on esindatud temal esinevad DNA alleelid. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolliga (1 kd, t.l.2-8) tuvastatud, ja seda kinnitavad ka tunnistaja RV ütlused, et kannatanu asjad olid pakitud kilekottidesse, seljakotti ja kohvritesse. Sellega kohtu arvates püüdis Markus Pasi Pönka tekitada mulje, et K S on korterist välja kolinud ja ära kadunud. Sellele viitab ka see asjaolu, et Markus Pasi Pönka võttis korterist ära kannatanu isiklikud dokumendid, lukustas korteri ukse ja võttis korteri võtmed kaasa, mida kinnitavad tunnistaja Alo Auliku ütlused ja süüdistatavale kuuluva sõiduauto XXX reg. numbriga XXX läbiotsimise protokoll (1 kd, t.l.75-77). Seega eelpooltoodut kogumis arvestades, järeldab kohus, et pärast kannatanule surma põhjustamist tegutses Markus Pasi Pönka aktiivselt, mõtestatult ning adekvaatselt, mis omakorda lükkab ümber süüdistatava väite ootamatult tekkinud tüli iseloomust ja sellega seonduvalt tapmise motiivina enesekaitse vajaduse olemasolust.

Eraldi peab kohus vajalikuks analüüsida anonüümse tunnistaja leppenimega „Sergei“ ütlusi. Anonüümse tunnistaja ütluste kohaselt, viibides koos süüdistatavaga XXXVangla haiglas, rääkis viimane talle enda poolt toimepandud tapmisest, rõhutades seejuures, et tapmise motiiviks oli jagamisele kuulunud 2,5 miljoni eurot kohta tekkinud lahkarvamused. Kuulanud anonüümse tunnistaja üle, leiab kohus, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed järgnevatel põhjustel. KrMS §

68 lg.5 sätestab, et tunnistaja ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetult tõendiallikat ei saa üle kuulata. Antud juhul on tegemist tunnistajaga, kes sai kuriteo toimepanemise asjaoludest teada süüdistatava vahendusel ning asjaolu, et süüdistatav, kasutades oma õigust, ei andnud selle kohta ütlusi, ei anna alust kasutada tunnistaja ütlusi tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on teada saanud süüdistatava vahendusel. Peale selle, anonüümse tunnistaja ütlusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Tunnistaja poolt kohtule teatatud faktid ei leia kinnitust kohtulikul uurimisel tuvastatud objektiivsete asjaoludega ja tema ütlused on ka sisemiselt vastuolulised. Nimelt, anonüümne tunnistaja seletas kohtule, et Pasi Pönka tükeldas kannatanu laipa selleks, et võtta välja kuuli selle edaspidise peitmise eesmärgil, mis ei vasta tegelikkusele, kuna on ümber lükatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Samas seletas tunnistaja, et Pasi Pönka tükeldas laiba, kuna tal oli viha tapetu vastu. Anonüümse tunnistaja ütluste kohaselt kestis vestlus tema ja Pasi Pönka vahel 2-3 tundi. On teada, et Markus Pasi Pönka on rahvuselt soomlane, valdab küll eesti keelt, kuid tema jutust on vahel raske aru saada. Anonüümne tunnistaja on rahvuselt venelane ning eesti keelt ei valda, kuna ei saanud talle eesti keeles esitatud küsimustest aru. Sellises olukorras peab kohus võimalust pidada pikkaajalist jutuajamist kahe erinevat keelt valdava inimese vahel väheusutavaks, arvestades ka siinjuures Markus Pasi Pönka iseloomu iseärasusi. Anonüümse tunnistaja ütluste mitteusaldusväärsusele viitab ka tema alusetu keeldumine vastata küsimustele, mis ei puudutanud Pasi Pönka poolt väidetavalt teatatud kuriteo asjaolusid, näiteks millise nime all tutvustas ennast süüdistatav, korrates vaid, et kardab oma anonüümsuse pärast.

Kohus leiab, et on tõendamist leidnud Markus Pasi Pönka poolt K S tapmise toimepanemine omakasu motiivil. Kannatanu vanemate ütlustest järeldub, et K S oli kahtlustatav majanduskuritegude toimepanemises, tal oli Markus Pasi Pönkaga ühine tegevus, Pasi Pönka kutsus ta elama Eestisse, rikkudes sellega Soomest lahkumise keeldu, rahastas teda, laenas raha, Pasi Pönka korraldusel palus K S vanematel võtta pangalaenu, mille tagastamist pidi tagama Pasi Pönka. Tunnistaja KZ kinnitas ka, et Pasi Pönka maksis K S arveid, K laenas talt raha. Süüdistatava ja kannatanu ühist seadusevastast tegevust kinnitavad Soome politsei andmed: avaldus (1 kd, t.l.66-73), teised Eestisse saabunud andmed (2 kd, t.l.129-164, 165-172), nimelt osutatakse K S poolt Suomen Invalidiliitto suhtes toimepandud kelmusele, milles, kaasa arvatud teised kuriteod, kahtlustatakse ka Markus Pasi Pönkat. Tunnistaja EA on andnud ütlusi, et Markus Pasi Pönka, esitledes ennast K S ostis AS-lt EP teenuseid, tunnistaja on Markus Pasi Pönka ära tundnud, kes SES OÜ esindajana esitles ennast K S ning tundis ära K S kui isiku, kes käis kohal koos süüdistatavaga (2 kd, t.l.196-203). AS EP avaldusest nähtuvalt (2 kd, t.l.175- 176) oli SES OÜ, kelle nimelt süüdistatav K S tegutses, saatnud 190 158 lihtkirja, mille eest tekkis võlg AS EP ees 1 139 893 krooni ja milline on käesoleva ajani tasumata. Omakasu motiivil tegutsemine võib väljenduda mitte ainult süüdlase varalise kasu suurenemises, vaid ka varaliste kohustuste vähenemises, siinjuures ei ole oluline, et süüdlane saaks kasu ka tegelikkuses, piisab, kui temal on vastav kavatsus. Seega leiab kohus, et kuivõrd kannatanu ei vallanud ega käsutanud ühise võimaliku kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahalisi vahendeid, kuigi kriminaalasja arutamisel tuvastatud asjaolud viitavad nende olemasolule, samuti tekkinud rahaliste kohustuste täitmise vajadusele, on tõendamist leidnud, et Markus Pasi Pönka on toime pannud K S tapmise omakasu motiivil.

Samas leiab kohus, et süüdistusest tuleb välja jätta tapmise toimepanemine julmal viisil. On tuvastatud, et K S surma põhjuseks oli läbistav kuulilaskevigastus, ka süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu suri ühe lasu tagajärjel. Laiba tükeldamine on julmusena käsitletav vaid juhul, kui laiba hävitamise eesmärk ei ole kuriteo varjamine. Arutatavas asjas, arvestades, et süüdistatav võttis kaasa kannatanu isiklikud dokumendid, korterivõtmed, pani surnukeha osad erinevatesse kilekottidesse, on kohus leidnud, et kannatanu surnukeha tükeldamise eesmärgiks oli süüdistatava soov varjata enda poolt toimepandud kuritegu, luua ebaõige ettekujutust kannatanu kadumisest või laiba avastamise juhul muuta laiba äratundmine võimatuks. Seega on kohus seisukohal, et Markus Pasi Pönka tegevus tuleb kvalifitseerida karS § 114 p.5 järgi.

Kohus leiab, et kannatanute JSIS ja KMTS poolt esitatud tsiviilhagi neile tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks summas 70 000 EUR (1 095 262 EEK) ei kuulu arutatava kriminaalasja raames rahuldamisele. Tegemist on mittevaralise nõudega, millest ei nähtu, milliste konkreetsete asjaolude alusel on hagi esitatud ülalnimetatud summas. Vastavalt Eesti Vabariigi kohtupraktikas kujunenud põhimõtetele tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks, iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata ka tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Esitatud hagiavalduse alusel ei ole võimalik hinnata igale hagejale tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu. Asjaolu, et nii süüdistatav kui ka kannatanud on pärit Soome Vabariigist, seega tuleks lähtuda Soome kohtupraktikast, ei pea kohus moraalse kahju hüvitamise lahendamisel asjakohaseks. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1- 51-05 asunud seisukohale, et mittevaralise kahjuna ei ole käsitatavad õnnetuse järel tekkinud majanduslikud probleemid eraelus ja äritegevuses. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel ei saa arvestada kannatanu rahvuse ega tema elukohariigi elatustasemega, kuna see on vastuolus mittevaralise kahju hüvitamise põhimõtetega, varasema kohtupraktikaga ja PS §-ga 12, mille järgi on kõik isikud seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Eeltoodu alusel tuleb kannatanute tsiviilhagi tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks summas

70 000 EUR jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Samuti tuleb jätta läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras ka tsiviilhagi ravimikulude ja õigusabikulude osas üldsummas 640 EUR. Lähtudes KrMS § 37 lg-s.1 sätestatud kannatanu mõistest, on kannatanu õigustatud esitama tsiviilhagi talle kuriteoga vahetult tekitatud kahju osas. Seega kõnealuse süüdistuse puhul saab varalise nõude esitada vaid matusekulude kohta. Õigusabikulude hüvitamise nõude osas märgib kohus, et kannatanute taotlusel oli neile kannatanu esindajana kaitsja osavõtt kohtulikust arutamisest tagatud ning kohtule ei ole esitatud põhjendusi, millistel asjaoludel olid kannatanud sunnitud täiendavalt pöörduma õigusabi saamiseks Soome Vabariigis. Kannatanute poolt esitatud varaline nõue sõiduja ööbimiskulude osas kuuluvad kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulude hulka ning kuuluvad rahuldamisele KrMS § 178 sätestatud korras.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü astet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Markus Pasi Pönka on toime pannud isikuvastase kõige rängema kuriteo, mis kuulub esimese astme kuritegude hulka ja oli suunatud kõige tähtsama individuaalse õigushüve vastu – inimese elu vastu, mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st 16. Ta on küll varem karistamata isik, kuid karistuse mõistmisel arvestab kohus tema karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava kuriteo toimepanemise järgset käitumist inimkeha suhtes ning leiab, et karistusena tuleb mõista vangistus, lähtudes selle eest karistusseaduse sanktsiooniga ettenähtud keskmisest karistusmäärast.

Juhindudes KrMS § 306, § 315 lg.4, § 313, kohus

O t s u s t a s :

Tunnistada süüdi MARKUS PASI PÖNKA KarS § 114 p.5 järgi ja mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 12.12.2005.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista Markus Pasi Pönka’lt JSISkasuks (või KMT S kasuks) tsiviilhagi summas 150

382.40 EEK matusekulude katteks. JSIS tsiviilhagi summas 70 000 EUR ja KMTS tsiviilhagi summas 70 000 EUR jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. JSISj a K M T S tsiviilhagi summas 640 EUR jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

KrMS § 179 alusel välja mõista Markus Pasi Pönka’ilt sundraha summas 9000 krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg.1 p.1 alusel välja mõista Markus Pasi Pönka’ilt menetluskuludena kannatanute esindajale vandeadvokaat Jugans Grossmannile makstud tasu summas 13 772.96 EEK ja OÜ Lukuabi tasu summas 3280 EEK riigituludesse. KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel välja mõista Markus Pasi Pönka’ilt menetluskuludena ekspertiisi tasu üldsummas 135 208.25 EEK riigituludesse. KrMS § 175 lg.1 p.2 alusel välja mõista Markus Pasi Pönka’ilt menetluskuludena tõlgi tasu üldsummas 28 657.80 EEK riigituludesse.

Sundraha ja nimetatud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

KrMS § 175 lg.1 p.2 alusel välja mõista Markus Pasi Pönka’lt JSISkasuks (või Kirsi Maarit Tavisalmi S kasuks) menetluskuludena sõiduja ööbimiskulud summas 10 991.77 EEK.

Tallinna Linnakohtu 28.12.2005.a. kohtumäärusega arestitud sularaha summas 28 486 EEK ja Tallinna Linnakohtu 03.04.2006.a. kohtumäärusega arestitud SEB Ühispanga kontol nr. 10010378862015 olevad rahalised vahendid summas 49 094.45 EEK kanda üle tsiviilhagi katteks.

Ülejäänud süüdistatava Markus Pasi Pönka elukohas läbiotsimisel äravõetud raha summas 381

017 EEK ja 55 455 EUR, mis on hoiul Keskkriminaalpolitsei deposiitarvel – jätta sinna kuni Soome Vabariigi õigusabi palve alusel teostatavate toimingute läbiviimiseni.

Asitõendid: -

- mobiiltelefon NOKIA 1100 IMEI kood XXX koos TELE2 SIM-kaardiga - asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist; - mobiiltelefon NOKIA 6100 IMEI kood XXX koos EMT SIM-kaardiga kaardiga - asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist;

- mobiiltelefon NOKIA 1101 IMEI kood XXX koos TELE2 SIM-kaardigaasub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist; - mobiiltelefon NOKIA 1100 IMEI kood XXXkoos EMT SIM-kaardiga - asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist; - mobiiltelefon NOKIA 6310 IMEI kood XXX koos EMT SIM-kaardigaasub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist; - mobiiltelefon NOKIA 1100 IMEI kood XXX koos EMT SIM-kaardiga - asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist; - mobiiltelefon SAMSUNG SHG-E300 IMEI kood XXX koos TELE2 SIM-kaardiga - asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada Markus Pasi Pönka’le pärast kohtuotsuse jõustumist; - purustatud CD, kiletamismasin, tekk, hall särk, saunalina, padjapüür, valge T-särk, pusa, suitsupakk, Coca-Cola tops, suitsukonid - asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – hävitada; - lukusüdamik „Valnes“, lukk „Boda 428“, vasturaud „Boda“, kaks võtmeavakatet „Boda“

- asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – hävitada; - reisikohver „CK“, arvutikohver, seljakott „Jansport“ - asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – tagastada omanikule; - parketitükk, alusmaterjali tükid - asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – jätta kriminaaltoimiku juurde; - parema jala spordijalats „Adidas“- asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a – hävitada;

- püstol Glock 17 nr. HGS 977 koos padrunisalve ja 12 padrunigakonfiskeerida KarS §

83 lg.1 alusel – võõrandada tsiviilhagi katteks, püstolikabuur, püstol Glock 19 nr. HED

185 koos 4 padrunisalve ja karbiga, jahikarabiin, STEYR nr. 1050934 koos karbiga, 199 tk. 9,0 mm Luger Magtech padrunit, 12 tk. Norma 308 WIN padrunit, 7 tk. sama padrunite padrunikesta, 5 tk. Lapua 308 WIN padrunit – asuvad Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonnas – jätta sinna Relvaseaduse alusel relva võõrandamise küsimuse otsustamiseni; - SOKOTELL AS Cafi Amigo arve-tšekk - asub asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52a

– hävitada; - Sõiduauto MB C180 reg. Nr. XXX koos võtmega, alarmi puldiga, teh.passiga – asuvad BRC Autokeskuse parklas aadressil Paldiski mnt.. 251 – jätta sinna hoiule kuni Soome Vabariigi õigusabi palve alusel teostatavate toimingute läbiviimiseni; - Võtmekimp, milles on 4 võtit, võtmekimp, milles on 3 võtit – asuvad kriminaalasja juures – hävitada; - Ümbrik, ümbrikutükk pin ja puk koodidega, kviitung nr. 40, ID-kaart KPMSnimele, pinkoodi hoidja – asuvad kriminaalasja juures – jätta sinna, KPMSID-kaart tagastada tema vanematele; - Akutrell-kruvikeeraja kasutusjuhend, elektriliste tööriistade garantiitalong, lõiketase osa

– asuvad kriminaalasja juures – hävitada; - Kviitung OÜ Maakri keemiline puhastus – jätta sinna; - Meeste viigipüksid – asub kriminaalasja juures – hävitada; - Kaablikinnitused, kollased kummikindad – asuvad kriminaalasja juures – hävitada.

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

KOHTUNIK

RAHVAKOHTUNIKUD