1-06-15406\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-15406

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märtsil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-15406 (06237300506)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Ilona Filippov

Kriminaalasi Igor Saveljevi süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav I g o r SAVELJEV - isikukood 36212130280, Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXXX; töötab lukksepana Targa Tehnik OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud; 1) 03.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS §

424 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 2) 30.01.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi – rahaline karistus 200 päevamäära ehk 10 000 krooni (tasutud 28.11.06); tõkend - elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I g o r SAVELJEV KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on

6 000 krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära ehk 4 000 (neli tuhat) krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 8 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (vähemalt 500 krooni igas kuus).

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Iseseisvale täideviimisele kuulub 03.11.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistus: 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

2. Välja mõista I. Saveljevilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777): -määratud kaitsjale makstav tasu 1 557,60 (üks tuhat viissada viiskümmend seitse krooni ja 60 senti) ja sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulusid on samuti võimalik tasuda ositi 8 kuu jooksul otsuse jõustumisest (vähemalt 869,70 kr kuus).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. I.Saveljevit süüdistatakse selles, et ta 18. mail 2006.a. XXXXXXX lõi oma elukaaslase kasuisale A S korduvalt käte ja jalgadega näkku ja kehasse, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Teise inimese löömisega ja tervise kahjustamisega pani I. Saveljev toime kehalise väärkohtlemise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

Süüdistatav I. Saveljev tunnistas oma süüd osaliselt; väitis, et lõi kannatanut 2 korda peopesaga vastu kukalt ja põske; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ulatuses, milles I.Saveljev oma süüd tunnistab, ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et I. Saveljevi süü teise inimese löömises ehk kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud:

- kannatanu A S ütlustega (tl. 3) selle kohta, et tema tütre elukaaslane lõi teda korduvalt 18.mail 2006.a. ning kannatanu poolt esitatud patsiendikaardiga. Viimases on fikseeritud, et arstlikul läbivaatusel kaebas ta valu ülakõhus ning väitis, et teda on löödud kaks korda põlvega.

-A. S läbivaatuse protokolliga 18.05.2006.a. (tl.7-8), kus on kirjas et tema näo vasakul küljel on hematoom ja marrastus;

-tunnistaja L J ütlustega (tl.11 – 12) selle kohta, et 18.05.06.a. oli kasuisa A talle tassi kuuma teed vastu kaela visanud ning kui ta sellest õhtul oma abikaasale kurtis, läks viimane A’lt aru pärima. Kuna Igori kannatus katkes, lõi ta A kaks korda pea piirkonda. Löögid tugevad ei olnud, kuid A hakkas hiljem erinevatest kohtadest kinni hoidma ja rääkima, et tal igalt poolt valutab. Tunnistaja ütlusi nahapõletuse kohta kinnitab ka perearsti tõend 19.05.06.a. (tl.13).

- I. Saveljev kahtlustatuna ülekuulamisel (tl. 14 – 15) on kannatanuga konflikti põhjuseks samuti toonud A.S käitumist L.J suhtes. Teda ärritas see, et A L ees ei vabandanud, vaid karjus nende peale. See viis ta endast välja ning just sellepärast lõi ta kannatanut kahel korral peopesaga. Üks kord vastu kukalt, teine kord vastu põske.

I.Saveljev on sama kinnitanud ka oma seletustes kohtuistungil ning oma käitumist kahetsenud. Kohtul pole põhjust tema ütlustes kahelda, sest need on kooskõlas ka tunnistaja ütlustega. Et edaspidiseid tülisid vältida, on I. Saveljev võtnud pangalaenu ja soetanud korteri Harukusse, s.t. ta on koos abikaasa asunud eraldi elama.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et I. Saveljevi süü kannatanu löömises käega on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus I. Saveljevi süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil; karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (kannatanu enda provotseerivat käitumist) ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada I. Saveljevit rahalise karistusega, mitte aga vangistusega.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Arvestades I. Saveljevi varanduslikku seisundit, pangalaenu tagasimakseid, peab kohus põhjendatuks taotlust karistuse ositi täitmise kohta aga ka võimaluse andmist menetluskulude ositi tasumiseks. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik