1-06-14780\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14780

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14780 (06237300408)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk

Ilona Filippov

Kriminaalasi A E süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi

Prokurör

Nona Barbo

Süüdistatav A E (A J) - isikukood XXXXXX, Vene Föderatsiooni kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXX; töökoht: OÜ Gelion Lar; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud seitsmel korral rahatrahvidega (üks trahv tasumata); tõkend - elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A J (X) KarS § 376 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu 10 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT). Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb 2 kuud ja 20 päeva vangistust asendada 160 tunni üldkasuliku tööga.

ÜKT tegemise tähtajaks KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus 6 (kuus) kuud. ÜKT tegemise ajal on A. J allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A. J’le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Välja mõista A. J’lt (E’lt) menetluskulud riigieelarve tuludesse (mida on võimalik vabatahtlikult kanda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606; viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 2 062,05 kr (kaks tuhat kuuskümmend kaks krooni ja 05 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni.

3. Asitõendiks tunnistatud ning aktiga 15.05.2006.a. Põhja PP Lääne-Harju Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud 3 300 sigaretipakki - konfiskeerida ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

A. J isikuna, kellele on kohaldatud karistust Tubakaseaduse § 21`6 lg 1 rikkumise eest, 25. aprillil 2006.a. kella 11.40 ajal, oma elukohas XXXXXXXX korteris, hoidis Tubakaseaduse §-de 12 lg 1 p 1, 5, § 12 lg 2, § 13 ja § 15 ning Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse (AlkTKAS) § 17 ja § 18 nõuetele mittevastavas müügipakendis 3 300 sigaretipakki, mis vastavalt AlkTKAS § 57 kohaselt on suur kogus.

Sellega pani A. J toime KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tubakatoodete käitlemise korra rikkumise, s.o. nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise suures koguses.

Süüdistatav A. J tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja T. Vaske pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

A. J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteomenetluse lõpetamise määrusega (tl. 3);

- läbiotsimise määruseja protokolliga (läbiotsimine toimus A. J korteris 25.04.06., mille käigus andis ta ise välja 3 300 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette - tl. 6 -7); -korterist ära võetud sigarettide kui asitõendi vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fototabelitega (tl. 9 - 15);

- väljavõttega karistusregistrist (tl.19 - 20) ja ärakirjadega väärteoprotokollidest ning väärteoasjades tehtud otsustest (tl. 22-30), mille kohaselt on A. J varem korduvalt karistatud EV maksumärkideta ning müügipakendile mittevastavate sigarettide hoidmise eest;

- samuti kahtlustatava A. J enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 34 - 35).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 376 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. J süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri seisukohaga, et A. J pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varem mõistetud korduvad rahatrahvid pole olnud piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist.

Mõistes A. J’le karistuseks aga vangistust, peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes KarS § 69 sätteid, s.o. asendada vangistus üldkasuliku tööga. A. J on varem kriminaalkorras karistamata ning kohtuistungil on ta andnud oma nõusoleku ÜKT tegemiseks.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 376 lg 3 kohaselt tuleb konfiskeerida KarS §-s 376 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed.

KrMS § 175 lg 1 p-de, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 – 313.

Kohtunik