1-06-15707\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-15707

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-15707 (06231401380)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi J A süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Helen Kiviloo

Süüdistatav J A - isikukood XXXXXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXXX; töötab AS-s Kalev laotöölisena; varem kriminaalkorras karistamata; karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Uido Truija

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J A KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (s.o. 1 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui J. A 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s

1 nimetatud kontrollnõuded .

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J. A’ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta J. A’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus

1 (üheks) aastaks.

2. Välja mõista J. A’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777) - sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja

30 senti).

Menetluskulud tuleb tasuda ülalmärgitud arvele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui neid tähtaegselt ei tasuta, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

J. A isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Põhja Politseiprefektuuri otsusega 28.11.2005.a. karistatud rahatrahviga 10 200 krooni, karistatus kustumata, uuesti 16. septembril 2006.a. kella 20.45 ajal Harjumaal Harku vallas Paldiski maantee 12. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 325 registrinumbriga 567 AVY. Sellega pani J. A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav J. A tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja U. Truija pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et J. A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

- väärteoprotokolliga 16.09.2006.a. (tl. 7) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8), kus alkoholijoobeks on märgitud 0,66 mg/l; J. A joobe tuvastamisega mõõteriista abil nõustus, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus;

- Põhja Politseiprefektuuri otsusega 28.11.2005.a (tl. 3), mille kohaselt on J. A mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest varem karistatud rahatrahviga 10 200 krooni;

- õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.11) ja karistusregistrist (tl. 12), kus nähtub, et talle määratud trahvid on tasumata;

- samuti J. A enda ütlustega eeluurimisel (tl. 9, 18-20), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J. A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J. A süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J. A, kellel on käesoleva ajani tasumata eelnevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Selleliigiline karistus pole olnud küllaldaseks vahendiks, et ära hoida uue analoogse süüteo toimepanemist. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega, et varem kriminaalkorras karistamata J. A’ile on võimalik karistuseks mõista vangistus tingimisi, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja §

75 sätteid, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Lisakaristuse kohaldamist alla sanktsiooni keskmist määra ehk prokuröri taotletud määras, s.o. 1 aasta juhtimisõiguse äravõtmist, peab kohus põhjendatuks.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik