1-06-12405\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-12405

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märtsil 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-12405 (05231400347)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi V.N-i süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi üldmenetluses

Prokurör Raivo Kala

Süüdistatav V.N - isikukood XXX, Eesti

kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab

projektijuhina OÜ-s Bilt Vara; varem kriminaalkorras karistatud viiel korral; viimane karistus mõistetud 02.12.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi

– rahaline karistus 300 päevamäära ehk 15 000 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 18 kuuks; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Uido Truija

RESOLUTSIOON 1. V.N KarS § 329 ja § 424

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 V.N 18- alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud . KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki juhtimise alusel ära võtta V.N-ilt õigus 6 (kuueks) kuuks.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata V.N-ile kriminaalhooldaja.

2.

(Rahandusministeeriumi Välja mõista V.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606

Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulu 100.- ( määratud kaitsjale

2 649,10 kr ükssada) krooni; makstav tasu (kaks

tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja 10 senti) ja

(viis tuhat sundraha

5 400 nelisada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui neid tähtaegselt ei tasuta, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

V.N-isikuna, keda Harju Maakohtu otsusega 02.12.2004.a. oli karistatud KarS § 424 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhimise eest rahalise karistusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, kehtiva karistuse ajal – s.o. 27.03.2005.a.

kella 02.25 paiku Saue vallas Laagri alevikus Veskitammi 4 juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Dodge Caravan registrimärgiga 33 ZDG. Sellega pani V.N toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Samuti hoidus ta kõrvale täitmisele pööratud Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 eest mõistetud lisakaristuse täitmisest ja pani sellega toime järgi kvalifitseeritava KarS § 329 kuriteo.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Süüdistatav V.N end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning palus end õigeks mõista. V.N ei vaidlustanud seda, et teda on varem mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud, et juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega ära võetud, et autos viibis ta 27.03.05.a. alkoholijoobes, kuid kinnitas, et tegemist pole mootorsõiduki juhtimisega, kuna sõitmist ta ei alustanud.

Süüdistatava ütlustest nähtub, et tol õltul oli ta koos elukaaslasega peol viibinud, kus oli piisavalt alkoholi tarvitanud. Tema tahtis öösel edasi pidutseda, naine aga koju minna. Naine parkis auto Veskitammi 4 juurde parkimisplatsile ning lahkus. Tema helistas oma tuttavale P P’le, kes oli nõus temale tulema kaineks autojuhiks. Viimast oodates istus ta juhiistmele ja käivitas auto, et sooja saada ning kuna tuled läksid põlema, sõitis tema juurde vilkuritega politseiauto. Politseinikud kontrollisid ta dokumente ja panid ta puhuma alkomeetrisse. Kuna ta polnud nõus protokollile alla kirjutama, sõidutati ta Wismari haiglasse, kus alkoholijoobe tuvastas uuesti ka arst.

Joobe tuvastamise protokollile ei kirjutanud ta oma sõnade kohaselt alla seepärast, et mootorsõidukit ta ei juhtinud, vaid ainult käivitas masina ning haiglas aktile ei andnud allkirja sellepärast, et teda ei lastud seda korralikult läbi lugeda. Ta ei vaidlustanud aga arsti otsust, et tol õhtul oli ta raskes alkoholijoobes.

Kohus leiab, et V.N-i ütlused mootorsõiduki mittejuhtimise osas on ümber lükatud tunnistajate Vahur Djakovi ja Andrus Aidase ütlustega. Need on politseitöötajad, kes

27.03.2005.a. olid täitmas oma tööülesandeid ning teostasid liiklusjärelevalvet Laagri alevikus.Tol õhtul oli neil kontrollpost maha pandud Metsa-Männimetsa ristmikul, mis asus paarisaja meetri kaugusel Veskitammi 4 parkimisplatsist.

Tunnistaja V. Djakovi ütluste kohaselt oli talle ristmikul viibides (kontrollpostil olles)

Veskitammi parklas parktuledega seisnud valge Dodge Caravan nähtav juba enne sõidu alustamist. Kui selle auto juht lülitas sisse lähituled ja hakkas tagurdades liikuma, sõitis viivitamatult sinna patrullauto, milles viibisid A.Aidas ja P. Laas. Auto jõudis tagurdada umbes kümme meetrit ja peatus, sest patrullauto keeras parklasse. Kuna tunnistaja ise samuti teise patrullautoga parklasse sõitis, nägi ta, et Dodge´st väljunud mees (teisi isikuid autos ei viibinud) on ilmsete joobetunnustega.

Tunnistaja A. Aidas kinnitas kohtule, et 27.03.05.a. öösel parklas seisnud valge Dodge Caravan oli talle nähtav pikemat aega. Kui autol lülitati sisse lähituled ja see tagurdama ehk liikuma hakkas, sõitis ta patrullautoga (millel olid vilkurid) parkalsse. Tema arvates jõudis Dodge sõita mitte rohkem kui 10-15 meetrit. Juht V.N oli ilmsete joobetunnustega, suust tuli alkoholilõhna ja samm oli sassis. P.Laas koostas protokollid, millele joobes juht keeldus alla kirjutamast ning seetõttu sõideti Wismari haiglasse.

Harju Maakohtu 02.12.2004.a. otsusest (tl. 13) nähtub, et mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest on V.N KarS § 424 järgi karistatud rahalise karistusega ning lisakaristusena on temalt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks.

Karistusregistri väljavõtte (tl. 16 – 19) ja ARK`i teatis (tl. 24) kinnitab, et eelnimetatud kohtuotsus on täitmisele pööratud ning märge lisakaristuse kohta – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 18 kuuks – on kantud liiklusregistrisse.

Väärteoprotokollis ja alkoholijoobe tuvastamise protokollis (tl. 6, 7) on fikseeritud, et 27.03.05.a. juhtis V.N mootorsõidukit alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga mõõdetuna on väljahingatavas õhus V.N-i joobeks märgitud 0,95 mg/l.

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis nr. 1297/368 on arst jõudnud otsusele, et V.N viibis raskes alkoholijoobes (tl.8).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et V.N-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.

Tunnistajate V. Djakovi ja A. Aidase ning süüdistatava V.N-i ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestab kohus seda, et V.N viibis raskes joobes, tunnistajad olid aga kained ja täitsid oma tööülesandeid. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate ütlustes.

V.N 27.03.05.a. mitte ainult ei istunud ja soojendanud end mootorsõidukis, vaid ta alustas sõitmist , s.o. mootorsõiduki juhtimist, oli seejuures joobeseisundis ning kannab vastutust tegude eest, mis õigesti on kvalifitseeritud järgi. KarS § 329 ja § 424

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. V.N on süüvõimeline isik ning tema joobeseisund ei välista tema süüd.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus V.N-i süüst. Tema karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad.

V.N pole võimalik karistada rahalise karistusega, sest selleliigiline karistus pole talle mingit mõju avaldanud ja ta on uuesti toime pannud analoogse kuriteo. Varem mõistetud rahatrahvid ja rahaline karistus on tal siiani tasumata.

Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada V.N vangistusega, kuid tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Reaalse vangistuse mõistmine käesoleval ajal, mil kuriteost on möödas pea kaks aastat, kui

V.N on kindel tööja elukoht ning ülalpidamisel alaealised lapsed, poleks otstarbekohane.

Samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda määras, mida taotles prokurör – s.o. kuueks kuuks.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja § 180 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu ja ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 306, 311-313.

Kohtunik