1-07-2510\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-07-2510 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.Z KarS § 348 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui V.Z 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toi...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Kriminaalasi nr 1-07-2510
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada V.Z KarS § 348 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui
V.Z 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane
toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
• elab kohtu määratud alalises elukohas –
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-07-2510 kohtueelses menetluses 06260103165 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi V.Z süüdistuses KarS § 348 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristiina Laas Süüdistatav V.Z
kriminaalkorras karistatud ühel korral
väärtegude toimepanemise eest karistatud
Kaitsja määratud korras Marina Valge
2 2
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
Välja mõista V.Z-ilt (V.Z) riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 180.- krooni ekspertiisikulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2800049874, selgituseks märkida: „V.Z, 1-07-2510, menetluskulud“ või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;
selgituseks märkida: „V.Z, 1-07-2510, menetluskulud“.
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest
OÜ Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 1787 krooni 70 senti advokaat
Marina Valge süüdistatav V.Z-i kaitsjana riigi õigusabi korras kriminaalmenetluses osutatud õigusabi eest.
Asitõend – võltsitud juhiluba, mis asub Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses, kollektsioonis (lk 4,6), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitamisele ekspertiisiasutuses - Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD 01.03.2007.a süüdistatav V.Z-i (V.Z), tema kaitsja advokaat Marina Valge
ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laasi vahel sõlmitud
kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse V.Z selles, et tema, juhtides
14.12.2006.a kella 21.30 ajal Tartumaal, Tartu-Räpina-Värska mnt 10.-l kilomeetril
3 3
sõiduautot MB reg nr 196 AVI, esitas liiklusjärelevalvet teostavale Lõuna
Politseiprefektuuri politseiametnik Sander Hirmo’le teadvalt V.Z-i nimele
võltsitud Eesti Vabariigi juhiloa nr EE 368132, välja antud 20.05.2002.a Eesti
Riikliku Autoregistri nimelt, millist juhiluba ei ole Eesti Riiklik Autoregistrikeskus V.Z-ile väljastanud.
Sellega pani V.Z toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise.
01.03.2007.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on V.Z-ile KarS § 348
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku
kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:
• elab kohtu määratud alalises elukohas,
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav V.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 348 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V.Z hüvitada menetluskulud:
- 5400.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9);
- 180.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3; lk 7)
- 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).
Kaitsjatasu arvestamisel lähtutakse riigi õigusabi seadusest (edaspidi lühendatult:
RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi
kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetest.
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka
kohtumenetluses advokaat Marina Valge. Kohtueelses menetluses oli määratud
kaitsja tasuks kahe menetlustoimingu eest (toimikuga tutvumine ja kokkuleppe
4 4 sõlmimine) riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti koos käibemaksuga (Korra § 7, § 1 lg 2).
Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Kokku on kaitsjatasu suuruseks kriminaalmenetluses 1787 krooni 70 senti (991,2 + 796,5 = 1787,7)
Heli Sillaots kohtunik