1-07-257\2 · 1-07-257\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-257

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-257 (06231604219) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Väliste Süüdistatav G.M

Ik: xxx

Kaitsja Advokaat Vello Johanson RESOLUTSIOON

1. G.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3 KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Ida-Viru

Maakohtu 29.06.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so 2 kuud vangistust

täies ulatuses, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud, millise ärakandmist arvestada alates

G.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 24.08.2006, lugedes mõistetud liitkaristuse kantuks.

4 G.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada ja G.M

vabastada vahi alt kohtusaalis.

5. G.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.M, 1-07-257, sundraha“.

6. G.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.M, 1-07- 257, kaitsjatasu“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui kriminaalmenetluse kulud ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: CD plaat T K turvakaamerate salvestusega 24.08.2006 jätta

kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

G.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

24.08.2006 kella 14.20 ajal T K-s üritas varastada võõrast vallasasja selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, võttes kaupluse riiulitelt meeste lõhna Polo, maksumusega 1099

krooni, pani enda pükste taskusse, misjärel möödus kassadest, jättes kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses tema kinnipidamisega turvatöötajate poolt.

Seega G.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav G.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 24.08.2006 koostatud T K avaldusest nähtuvalt peeti 24.08.2006 kaupluses kinni G.M , kes püüdis varastada kaupa hinnaga 1099 krooni. (t/l 2)

• 24.08.2006 koostatud kahtlustatava G.M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas kahtlustatav, et läks 24.08.2006 kella 14.00 ajal T K asju vaatama. Vaatas ja nuusutas meeste lõhnasid ja üks meeldis. Otsustas selle kaasa võtta. Pani Polo testerpudeli

taskusse ja läks minema. Turvaväravad hakkasid tööle, turvatöötaja pidas ta kinni ja testerpudel leiti üles. (t/l 3-4)

• 24.08.2006 koostatud tunnistaja I. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja müügisaalis, et meesterahvas pani 24.08.2006 kella 14.20 ajal taskusse Polo lõhnaõli ja

suundus väljapääsu poole, läbides kassad ja jättes kauba eest tasumata. Turvakontrolli

käigus leiti G.M-i juurest meeste lõhnaõli Polo maksumusega 1099 krooni. Kaup tagastati kaubamajale. (t/l 5-6)

• Koopia Ida-Viru Maakohtu 29.06.2005 otsusest G.M-i karistamises KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud, mille kandmisest ta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi vabastati 3 aastase katseajaga, mille algust arvestati alates 29.06.2005. (t/l 29)

• 25.08.2006 koostatud üleandmise-vastuvõtu akt, millest nähtuvalt anti üle CD plaat turvakaamerate salvestusega 24.08.2006. (t/l 32)

• 26.08.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi turvakaamera

salvestust 24.08.2006 ning salvestuselt on näha kuidas kell 14.22.07 liigub G.M

väljapääsu suunas. G.M läbib turvaväravad ja müügisaali poolt jookseb talle järgi turvatöötaja. Õues peetakse G.M kinni ja toimetatakse tagasi kauplusesse.

Turvatöötaja võtab G.M-i koti ja liigutab seda turvaväravate vahel. Seejärel läbib G.M turvaväravad. Pärast seda seisavad mõlemad kaupluses ning turvatöötaja liigub kauplusest välja ning G.M läheb talle järele. (t/l 34)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel G.M-i

süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja I. B ütlusi, Tallinna kaubamaja avaldust,

asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p

4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse

toimepanemise eest Tartu Maakohtu 11.04.2005 otsusega ning mõistetud karistus on

süüdistataval ära kantud. Uue varavastase kuriteo pani süüdistatav toime ajal, mil eelmise

otsusega mõistetud karistus varguse toimepanemise eest ei olnud kustunud. Seega oli

süüdistatav uue varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varguse toime pannud. Samas nähtub kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, et varastatu võeti süüdistatavalt ära ning tagastati kauplusele, mistõttu varalist kahju ei tekkinud. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning

süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmise katses selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud

kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud erinevate väärtegude

toimepanemise eest ja kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jättes ka

tuhandetesse kroonidesse ulatuvad rahatrahvid tasumata. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka

kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Peale selle on ta uue teo, so menetlusesemeks oleva teo toime pannud kohtu poolt

määratud katseajal, mistõttu on tema suhtes karistuse tingimuslik kohaldamata jätmine ka

seadusest tulenevalt välistatud. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale

karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav oli eelmise

otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastatud KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ja

katseajal pani ta toime uue tahtliku kuriteo, siis lähtudes KarS § 73 lg 4 sätetest, mille

kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik