1-07-178\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-178

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-178 (06231401425, 07231400241) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.N süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kristiina Savtšenkova Süüdistatav R.N

Ik: XXX

Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. R.N süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.N-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3 KarS § 74 alusel jätta R.N-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4

(neli) kuud R.N suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele

pööramata tingimusel, et R.N temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud

kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

4 KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.N järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.N-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.02.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada R.N suhtes lisakaristust, võttes R.N-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 6 (kuus) kuud. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 6 kuu möödumisel.

7. R.N suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. R.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.N, 1-07-178, sundraha“.

9. R.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1716 (üks tuhat seitsesada kuusteist) krooni ja 50 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.N , 1-07-178, kaitsjatasu“. 10. R.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel juriidilisel isikul joobe tuvastamisega tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.N , 1-07-178, joobe tuvastamise kulu“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahaline karistus või

kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.N süüdistatakse selles, et tema, olles Põhja Politseiprefektuuri 15.06.2006 otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 9 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades selle teo eest kehtivat karistust, uuesti 30.09.2006

kella 06.40 ajal Harju Maakonnas Saue linnas Tule 24 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis.

Samuti tema, olles Põhja Politseiprefektuuri 15.06.2006 otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419

lg 1 järgi rahatrahviga 9 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omades selle teo eest kehtivat karistust, uuesti 10.02.2007 kella 08.40 ajal Endla ja Tõnismäe

tänavate piirkonnas Tallinnas juhtis mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis.

Seega R.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia 15.06.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,010443, millest nähtuvalt karistati R.N 26.05.2006 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga 9 000 krooni (t/l 3 kr asi nr 1-07-178)

• 30.09.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtub, et 30.09.2006 kell 06.50 tuvastati R.N alkoholijoove

0,93 mg/l väljahingatavas õhus. R.N nõustus joobe tuvastamise tulemusega

ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 11 kr asi nr 1-07-178)

• 30.09.2006 koostatud menetlusaluse isiku R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et 30.09.2006 sõitis autoga alkoholijoobes kuna sünnipäev läks sõbra juures käest ära ja oli vaja kiiremas korras lahkuda. Juhiluba ei ole teinud, sest ei ole selle jaoks raha. (t/l 12 kr asi nr 1-07-178)

• 15.11.2006 koostatud kahtlustatava R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on

eelmise otsusega määratud rahatrahv tasumata. 29.09.2006 läks Keilasse sõbra sünnipäevale. Seal tarvitas 10 purki õlut. Oli öö läbi üleval ja kuna pidu väljus kontrolli alt, siis otsustas 30.09.2006 hommikul kell 06.15 autoga ära sõita. Sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX kuulub sõbrale. Politsei pidas kinni, auto viidi parklasse

ja teda paigutati kainenema. Kahetseb toimepandut, soovib kergemat karistust ja trahvi soovib tasuda osade kaupa. Enne rooli ei istu kui juhtimisõigus käes. (t/l 23-25 kr asi nr 1- 07-178)

• 10.02.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 10.02.2007 kell 08.55 tuvastati R.N alkoholijoove ja indikaatorvahendil süttis punane tuli. (t/l 10 kr asi nr 1-07-2284)

• 10.02.2007 koostatud Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 411/91 nähtuvalt tuvastati 10.02.2007 kell 09.20 Wismari Haiglasse toimetatud R.N keskmise raskusega alkoholijoove. (t/l 11 kr asi 1-07-2284)

• 10.02.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas

R.N , et oli tuttava juures ja tarvitas natuke alkoholi. Hommikul ärkas suhteliselt normaalses olukorras, otsustas juhtida. Kahetseb et sõitis, natuke joobes olekus. Juhiluba ei oma, kuigi tahaks omada. (t/l 13 kr asi 1-07-2284)

• 10.02.2007 koostatud tunnistaja S. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et samal päeval kella 08.40 ajal, olles autopatrullis, märkas Endla ja Tõnismäe tänavate

ristmikul ees sõitvat sõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX, milline

vingerdas teel. Sõiduk sõitis Pärnu mnt suunas. Otsustas kontrollida sõidukit. Sõiduki juhiks osutus R.N, kelle suust oli tunda alkoholilõhna, samuti sõidukist. Tal puudus ka juhiluba ning selgitas, et tal juhtimisõigus üldse puudub. (t/l 15 kr asi 1-07- 2284)

• Põhja Maksu- ja Tollikeskusel puuduvad andmed R.N tulude olemasolu kohta. (t/l 22 1-07-2284)

• 21.02.2007 koostatud kahtlustatava R.N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis kahtlustatav 09.02.2007 oma tuttava juures Mustamäel ja tarvitas 6-7 purki õlut, sõi kõrvale võileibu ja salatit. Järgmisel hommikul ärkas üles, jõi kohvi ja pärast seda hakkas

sõitma Mahtra tänavale. Ei mõelnud sellele, et õlle joomisest võiks alkomeeter näidata

promille. Politsei sõitis vilkuritega järele ja andis peatumismärguande. Puhus

alkomeetrisse ja siis viidi Wismari haiglasse. Rahatrahvid on senini tasumata. (t/l 25-27 kr asi 1-07-2284)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.N menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle

kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle, joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.N varem karistatud LS § 74 19 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo

toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärtegude toimepanemise eest. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid olid inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal tasumata. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval sissetulek.

Süüdistatava enese sõnade kohaselt on ta asunud tööle ning ta kuupalk on alla vabariigi keskmise palga. Tööle asumise ja õppimise katkestamise põhjuseks oli asjaolu, et vanemad ei

toetanud teda ja tal tekkisid varalised raskused. Arvestades taolisi asjaolusid ning seda, et

süüdistataval on senini tasumata suhteliselt suur rahatrahv, asub kohus seisukohale, et alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole võimalik.

Seetõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatavat on kolmel korral aasta jooksul tabatud mootorsõiduki juhtimiselt alkoholijoobes ning pärast iga kinnipidamist on ta tehtut kahetsenud ning seejärel

jätkanud samalaadsete tegude toimepanemist. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Küll peab kohus võimalikuks mõista

karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on asunud tööle

ning teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et mõistetava isiku vabadust piirava karistuse võib süüdistatava suhtes tingimisi jätta kohaldamata. Tingimisi kohaldamata

jätmise viisi valikul lähtub kohus kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest, millistest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta. Taolised asjaolud sunnivad kohut allutama

süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale kontrolli tingimistes muuta oma ellusuhtumist ja elukombeid, tõestamaks oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt ja hoiduda

uute väärtegude toimepanemisest ning liigsest alkoholi tarvitamisest, mis toimiku

materjalidest nähtuvalt on süüdistataval seganud adekvaatselt ja õiguskuulekalt käitumast. Kuivõrd süüdistataval on olemas nii alaline elukoht kui ka töökoht ja sissetulek, leiab kohus, et määratav katseaeg ei pea olema pikaajaline.

Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega

vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning

senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava järjekindlast

õigusrikkumiste iseloomust ja kohus peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks määrata seda sanktsiooni alammääras.

Märt Toming kohtunik