1-07-1828\2 · 1-07-1828\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-1828

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2007.a. Kriminaalasja number 1-07-1828 (06922500033)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi R.N süüdistuses KarS § 275 järgi.

Prokuröri abi

Ruta Rammo Süüdistatav

- isikukood: xxx

R.N;

Tõkend Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja

Milvi Söörd

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.N KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o. summas 6 000 (kuus tuhat) krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks

karistuseks mõista R.N ´ile rahaline karistus 80 päevamäära, s.o. summas 4 000 (neli tuhat) krooni.

2

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista R.N ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni

riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 690 ( üks tuhat kuussada nelikümmend) krooni 35 senti riigituludesse.

Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeerimui arvele 10220034796011 SEB Ühispangas,

viitenumber 4100064926 või Rahandusministeerimui arvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064926

Sundraha, kaitsjatasu ja rahalise karistuse tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

R.N süüdistatakse selles, et 06.07.2006 kella 13.40 paiku Tallinnas Magasini 35

asuvas Tallinna Vangla esimeses eeluuritavate hoones solvas ta avalikku korda kaitsvat valvurit T. K-t ametikohustuste täitmisel. Nimelt nimetas R.N valvur T. K-t seaks, karjus T. K aadressil ebatsensuurseid väljendeid ning lubas seletuskirja lüüa raudnaelaga T. K selja külge.

Seega pani R.N toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avalikku korda

kaitsva muu isiku, nimelt vanglaametnik T. K solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

R.N seletas, et kahetseb väga ja palun kannatanult andeks. Kuna teda paigutati

kartserisse, siis oli närvis ja solvas kannatanut. Palub karistada rahalise karistusega, kuna töötab.

R.N `i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. –kannatanu T. K

ettekanne ja ütlused, et 22.05.2006.a. täitis tema ametikohustusi Tallinna Vangla esimeses

eeluurimishoones, viies läbi kinnipeetavate õigust välja helistada. Kuna R.N oli

teinud eelnevalt avalduse välja helistamiseks, siis tema valis avalduses oleva numbri ning andis telefoni toru R.N-ile. R.N võttis telefonitoru läbi toiduluugi vastu ning

3

andis selle kambrikaaslasele üle. Kuna selline tegevus on vanglas keelatud, siis kutsus ta

R.N korrale ning palus telefoni toru tagastada. Sellele järgnes sõim “ kuradi telefonimutt“ ning „telefonimutt, tõmba uttu. “ R.N-ile määrati nimetatud rikkumise eest 5

päeva kartserit. 06.07.2006.a. teostas tema järelvalvet meditsiiniosakonna spetsialist-õe vastuvõtul olevate kinnipeetavate üle. R.N nähes teda koridoris karjus talle „ selle seapärast ma peangi kartserisse minema .“ Seejärel viis tema R.N-ile seletus kirja, et sinna

kõik kirja paneks. R.N võttis blanketi vastu ja ütles, „ mul pole seda kuskile

kirjutada, ma löön sulle selle seletuskirja raudnaelaga selja külge .“ Sellele järgnesid veel ebatsensuursed sõnad nagu: „ mine vittu, putsi .“ Tunneb end solvatuna, kuna R.N

kasutas ebatsensuurseid sõnu tema aadressil teiste kinnipeetavate isikute ja kolleegide

juuresolekul ( t. lk. 2, 3-4 ); tunnistaja V. T ütlused, et 06.07.2006.a. võttis tema R.N-i kambrist ning viis esimesse eelvangistushoonesse arsti juurde, samal ajal tuli mööda

koridori valvur T. K. R.N karjus T. K-le „ selle sea pärast peangi ma kartserisse minema .“ Veidi ajapärast tuli T. K tagasi seletuskirjaga ning palus R.N kirjutada

seletuskiri. Sellele järgnes R.N-i poolt laused T. K-le „ mul pole seda kusagil kirjutada, löön selle sulle raudnaelaga selja külge kinni “ ning samuti järgnesid sõnad „ vittu, putsi .“ Seejärel kirjutas R.N seletuseblanketile „ ei taha “ ja pani allkirja ( t. lk. 6-7 ); tunnistaja L. U ütlused, et 06.07.2006.a. oli tema oma kabinetis, kui kuulis kisa koridoris. Väljudes nägi ta, et kinnipeetav R.N röögib vanglaametniku T. K peale. Kasutas väljendeid välimuse kohta, näiteks, et K. on paks siga. Samuti kasutas ebatsensuurseid väljendeid tema

suhtes. R.N oli käes valge paber mille lubas K-le selja külge naelaga kinni lüüa

( t. lk. 79-80 ); kinnipeetava R.N-i seletuskiri, ei taha ( t. lk. 5 ); kahtlustatava R.N-i ütlustega, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. Selle intsidendi eest oli ta 15 päeva

kartseris ning leiab, et on saanud juba karistuse( t. lk. 82-83 ) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav taotles enda ülekuulamist. Kannatanu ei soovinud sõna saada. Süüdistatav R.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse

sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, vabandamine

kannatanu ees, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.N on varem

kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab ametlikult. R.N `i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja

samuti võimalust mõjutada R.N ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.N on võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. R.N

´i kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist

karistust. Kohus leiab, et temale mõistetud rahaline karistus tuleb mõista rahalise karistuse päevamäära alammäära lähedalt.

Kohtunik