1-06-12799\8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-12799 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi V.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8 ; 266 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.I Prokurör Egon Oja

Süüdistatav V.I

sünd 05.07.1984.a kodakondsuseta, elukoht x, varem kohtu poolt kahel korral karistatud, viimati 08.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga. Karistus pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 07.05.2004.a määrusega

Kaitsja Adv. Uido Truija RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18. detsembri 2006.a. otsus V.I süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

2

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.I tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, KarS § 266 lg 1 järgi 2 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele

kuuluvaks karistustuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 07.05.2006.a.

V.I tunnistati süüdi üheksas varguses või varguse katses:

25.02.2005.a murdis sisse Tallinnas x keldrisse ja püüdis varastada A. B vara, kuid peeti sündmuskohal kinni;

04.08. võttis Tallinnas Pelgulinna x pudelit veini, peitis seljakotti ja läbis kassa kauba eest maksmata, kuid peeti kinni;

19.08.2005.a võttis Tallinnas x maja koridorist M. A jalgratta 3000 krooni väärtuses, kuid peeti veidi eemal kinni;

10.09. püüdis x trepikojast varastada tuletõrje suitsuandureid, voolikuid ja otsikuid, kuid peeti kohapeal kinni;

24.11.2005.a varastas x trepikojast S. P jalgratta, kuid peeti maja hoovil kinni;

26.02.2006.a murdis sisse AS M territooriumile ja püüdis varastada väärtusetuid metallitükke, kuid peeti kinni;

29.03.2006.a murdis sisse Tallinnas x keldriruumidesse ja varastas 9397 krooni väärtuses tööriistu;

05.05.2006.a püüdis x hoonest porivaipa varastada;

07.05.2006.a püüdis x hoovis seisvast Z. A autost asju varastada, kuid peeti majaelanike poolt kinni.

KarS § 266 lg 1 järgi tunnistati V.I süüdi selles, et 08.02.2006.a. tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas x maja lukustatud trepikotta.

APELLATSIOONI SISU

V.I vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse. Taotleb kõikide kergendavate asjaolude arvestamist ja palub tähelepanu pöörata, et tema karistuse ei ületaks 1 kuud ja 20 päeva. Kohus on talle liialt range karistuse mõistnud. Palub arvestada eelvangistuses viibitud

7 kuud ja 10 päeva. Taotleb kergema karistuse mõistmist või osaliselt tingimisi karistusest vabastamist.

3

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kergema karistuse mõistmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust.

V.I ei viita oma apellatsioonis ühelegi asjaolule, mida maakohus poleks talle karistuse

mõistmisel arvestanud ning milline võiks kaasa tuua kohtuotsuses esitatud seisukohtade

ümberhindamise. Nii puhtsüdamlikku kahetsust vastutust kergendava asjaoluna kui ka

eelvangistuses viibitud aega on maakohus arvesse võtnud. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud ei süüdistatav ega tema kaitsja esitada ühtki mõistlikku põhjendust, mis võiks kaasa

tuua V.I-le mõistetud karistuse tühistamise. Maakohtu põhjendused süüdistatavale

mõistetava karistusmäära valikul on veenvad, tuginevad KarS §-s 56 sätestatule, mistõttu kohtukolleegium, nõustudes maakohtu seisukohtadega, ei pea vajalikuks kohtuotsuse põhiosa asjaolude kordamist. Kohtukolleegium rõhutab, et üheksa varavastase kuriteo toimepanemise

eest mõistetud KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse leevendamiseks puudub alus.

Mis puutub V.I apellatsioonis alternatiivselt esitatud taotlusse karistusest tingimisi

vabastamise kohta, siis kohtukolleegium ei pea taotluse rahuldamist võimalikuks. Kuna karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on KarS § 74 kohaldamine võimalik siiski üksnes isikute suhtes, kes on tahtliku vangistusega

karistatava kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane. V.I on aga varem kahel korral karistatud ning mis põhiline -

08.11.2002.a kohtuotsusega määratud katseaega ei suutnud ta seadusekuulekalt läbida, mistõttu pööras kohus 07.05.2004.a määrusega karistuse täitmisele. Seega puudub V.I suhtes usaldus, mis annaks aluse tema karistusest tingimisi vabastamiseks ning eelduseks, et ta enam kuritegusid toime ei pane.

Kohtukolleegium on seisukohal, et V.I-le mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik, selle tühistamiseks puudub alus.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.12.2006.a otsuse V.I suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Igor Amann