1-06-5964\14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ä r a k i r i Kriminaalasi nr. 1-06-5964 K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

31.01.2007.a. Viru Maakohus koosseisus:

kohtunik

L.SARNET

sekretäri

V.Roots

juuresolekul

prokuröri

M.Voogma

kaitsja

A.Aasmaa

osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 12.06. ja 26.09.2006.a. ning 21.01.2007.a.

R.M, isikukood xx, eluk. xxxx, FIE, kriminaalkorras karistatud: 1) 22.02.1995.a. Lääne-Viru MK KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 2 a 6 k v/k tingimisi 3 a katseajaga, 2) 29.01.2003.a. Lääne-Viru MK KarS § 263 järgi 2 000 kr; väärteoasjas korduvalt karistatud,- süüdistusasja KarS § 424 järgi.

Resolutiivotsus kuulutatud 31.01.2007.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 21.02.2007.a.

R.M süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et ta, olles 08.09.2003.a. karistatud

liiklusseaduse § 7419

alusel rahatrahviga 9 000 kr, juhtis 29.01.2006.a. kell 03.00 taas joobnuna mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx, Rakveres Adoffi tänaval.

Seega R.M, juhtides mootorsõidukit joobnuna, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Esitatud süüdistuses R.M end süüdi ei tunnista. R.M kinnitab, et 29.01.2006.a. käis ta ööklubis O2, seal alkoholi ei tarvitanud. Kui ta ööklubist lahkus, pidas politseipatrull ta auto kinni. Ta puhus alkomeetrisse, mis näitas vist 0,7 promilli. Ta polnud näiduga nõus ning seejärel viidi ta Rakvere haiglasse, kus temaga tegeles dr. Žerdev, kes rääkis pool eesti, pool vene keeles ja lasi tal näppu ninale panna, põrandal juttipidi käia, klaasi sisse puhuda. Dr. Žerdev pakkus talle vereproovi tegemist, kuid ta keeldus sellest, kuna oli käinud 3-4 päeva enne seda juubelil ja mõtles, et äkki veres on alkohol; ka kardab ta verd. Dr. Ž kasutas ka oma alkomeetrit ning see näitas pärast puhumist samuti 0,7 promilli.Ta ei ole nõus joobe tuvastamisega kuna ei tarvitanud sel päeval alkoholi.

Tunnistaja R V kinnitas, et 29.01.2006.a. teostas ta koos vanemkonstaabel A S liiklusjärelvalvet Rakvere kesklinnas. Vahetult enne Laada selverist ülessõitu keeras neile ette üks auto ja nad otsustasid kontrollida juhti. Juhiks osutus R.M. R.M algul keeldus puhumast alkomeetrisse, seejärel puhus ja peale puhumist ütles, et pole nõus selle näiduga. R.M kinnitas, et pole alkoholi joonud, jõi ainult kohvi ja suitsetas vesipiipu. R.M pandi puhuma seetõttu, et e-andmebaasis olid andmed, et ta

on varem joobnuna juhtinud autot. R.M-i suust tuli alkoholilõhna. Kuna ta ei tunnistanud

alkomeetri näitu, siis viidi ta Rakvere haiglasse joobe tuvastamiseks. Mismoodi arst joobe tuvastas, tunnistaja ei tea. Saatekirja haiglasse vormistas A.S r. Haiglasse viimine võttis aega ca 10 minutit.

Tunnistaja V Ž kinnitab, et tegi 29.01.2006.a. R.M-ile ekspertiisi. Esimesed toimingud

olid läbivaatus, vererõhu kontrollimine, pulss, pupillid, spetsiaalsed poosid- Rombergi ja teised tasakaaluasendid. Kuna patsient keeldus vereproovist, siis kasutas ta ka oma alkomeetrit. Alkomeetri kasutamiseks on tal koolitus läbitud. Arvestades alkomeetri näitu ja horisontaalset nüstagmi, konstateeris ta, et R.M oli alkoholijoobes. Ta tegi R.M-ile ettepaneku anda vereproov, kuid R.M

kinnitas, et ei taha vereproovi anda. Seejärel kirjutas ta akti, et R.M keeldub vereproovist. R.M andis ekspertiisile oma allkirja, kuid ei selgitanud, millega ta nõus ei ole. Kas R.M varem esinenud traumad võivad põhjustada horisontaalset nüstagmi, saab vastata neuroloog.

Otsusega väärteoasjas nr. 2310,03,052630 08.09.2003.a. on tõendatud, et R.M on karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9 000 krooni.

R.M-i süüd 29.01.2006.a. mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes kinnitavad osaliselt tema enda ütlused, et tal mõõdeti kinnipidamisel politsei poolt alkomeetriga 0,7 promilline joove, mille ta vaidlustas ja seejärel viidi ta koheselt Rakvere Haiglasse joobe tuvastamisele, kus ta keeldus dr. V.Žerdevi

poolt pakutud vereproovist, kuna ta kardab verd ja ta arvas, et tal võib esineda alkoholi tarvitamise

jääknähte varasemast ajast. Seejärel lasi arst tal teha mitmesuguseid harjutusi ja mõõtis tal oma alkomeetriga joobeks taas 0,7 promilli. Arst tuvastas tal kerge joobe, kuid ta polnud sellega nõus.

Kohtule ei ole esitatud R.M-i joobeseisundi tuvastamise akti politseist, kuid nii R.M

2 2 kui tunnistaja R.V kinnitasid, et mõõtmine alkomeetriga oli auto kinnipidamise järel ning sellest tekkis põhjendatud kahtlus R.M-i joobeseisundi kohta, sest ta toimetati Rakvere Haiglasse. Vastavalt liiklusseaduse § 20 lg.4 on juhil õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Kuna R.M vaidlustas alkomeetri näidu, siis toimetati ta koheselt Rakvere Haiglasse. R.M-ile vormistati nõuetekohane saatekiri joobeaste määramiseks tervishoiuasutuses. Talle loeti ette tema õigused, kuna ta keeldus saatekirjale allkirja andmast. Haiglas aga keeldus R.M vereproovi andmisest ning see on kirjalikult fikseeritud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis nr. 77 (tl.7) nõutaval viisil.

Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-15-06 24. aprillist 2006.a. on Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a. määruse nr. 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 14 p. 1 alusel arstil õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika joobeseisundi

tuvastamiseks, kui isik keeldub vereproovi andmisest või loobub nõudest enda toimetamiseks tervishoiuasutusse vereproovi võtmiseks ja vere alkoholisisalduse määramiseks. Käesoleval juhul dr. V.Ž ongi nii teinud ning tuvastas R.M kerge alkoholijoobe horisontaalse nüstagmi kaudu ja seda järeldust võis arst kontrollida oma alkomeetriga. Kuna alkomeeter ei olnud nõutavalt taadeldud, siis kohus ei pea selle näitu 0,7 promilli lubatud tõendiks.

R.M-i kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa vaidlustas dr.V.Ž järelduse joobeseisundi tuvastamise kohta ning taotles teostatada R.M-ile komisjoniline ekspertiis horisontaalse nüstagmi tekkepõhjuste kohta.

Vastavalt isiku kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi aktile nr. 27/ 30.10.2006.a. ei ole kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide põhjal R.M diagnoositud eelnevalt

peaaju traumasid, mis võiksid olla horisontaalsete nüstagmide tekkimise põhjuseks nii eraldi kui ka

koostoimes teiste teguritega. Meditsiinidokumentide põhjal on R.M diagnoositud 11.01.2001.a. Meniere haigus (perifeerne paraksüsmaalne peapööritus), mille puhul on sisekõrvas tõusnud endolümfi hulk ja millega võivad haigushoo ajal kaasneda horisontaalsed nüstagmid, kuid kuna R.M pole diagnoositud muid kliinilisi sümptoome, mis selle haigusega peaksid kaasnema, siis ei saa seda haigust antud situatsioonis pidada horisontaalsete nüstagmide tekkimise põhjuseks. Eksperdid leidsid, et R.M dr. V.Ž juures diagnoositud horisontaalsete nüstagmide tekkepõhjuseks võis olla ainult kerge alkoholijoove.

R.M-i süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel väärteoprotokoll AB 749929, 29.01.2006.a. kus on kirjas, et R.M juhtis sõiduautot olles alkoholijoobes; R.M-i saatekiri Rakvere haiglasse, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 77, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Maakohus on arvamusel, et kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad, et R.M oli 29. jaanuaril 2006.a. politsei poolt sõiduauto kinnipidamise momendil kerges alkoholijoobes. Maakohus leiab, et kohtualuse tegevus on KarS § 424 järgi eeltoodu alusel õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil.

R.M-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid.

R.M on varem kohtulikult karistatud, tal on kindel eluja töökoht ning maakohus peab

võimalikuks karistada teda tingimusliku vangistusega ning lisakaristusena tuleb talt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus.

Tsiviilhagi ei ole. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus

o t s u s t a s:

Süüdi mõista R.M KarS § 424 järgi ja karistada teda 4 (nelja) kuulise vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 31.01.2007.a.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta R.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada otsuse jõustumisel.

3 3 KarS § 75 alusel määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal R.M-ile

katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada R.M katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Välja mõista R.M-ilt (eluk. xxxx):

- 15600 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud isiku kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi eest;

- 5400 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel

on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva

möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega.

Kohtunik

/allkiri/

L.Sarnet

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

11.05.2007.a Viru Ringkonnakohus o t s u s t a s:

Jätta Viru Maakohtu 31.01.2007 otsus R.M-i süüdimõistmises KarS § 424 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

05. 10.2007.a Riigikohus o t s u s t a s: 1. Muuta Viru Ringkonnakohtu11. mai 2007.a kohtuotsuse nr.1-06-5964 põhiosa, jättes sellest välja kohtu järelduse R.M-i liiklusseaduse § 20 lg 5 alusel joobeseisundi tuvastamise kohta. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kohtuotsus jõustus

05. oktoobril 2007.a Riigikohtu kohtuotsusega

№oremreferent

I.Golubev