4-06-5340\7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

4-06-5340

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2007.a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-5340 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär

Gerda Raidla

Asja läbivaatamise aeg

13. veebruar 2007.a Väärteoasi

Vello Vilta kaebus Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel R.Birk 08.11.2006 otsusele väärteoasjas nr 2314,06,023011, millega karistati V.Vilta`t Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni s.o

150 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kuuks, Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 2100 krooni s.o

35 trahviühikut.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Vello Vilta, IK *, elukoht *, *, emakeel * keel, töökoht * Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond, asukoht Pärnu mnt 139 Tallinn, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vello Vilta kaebus osaliselt.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel R.Birk 08.11.2006 otsus väärteoasjas nr 2314,06,023011 osaliselt karistuse mõistmise osas ja lisakaristuse määra osas ja teha tühistatud osades uus otsus.

3. Süüdi tunnistada Vello Vilta Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel karistada Vello Vilta`t Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni. Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel võtta Vello Vilta`lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Juhtimise õiguse äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

Ärakiri 4-06-5340

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KAEVATAV OTSUS 08.11.2006 otsusega väärteoasjas nr 2314,06,023011 on leitud, et Vello Vilta 14.10.2006 kell 14.25 Nissi vallas Harju maakonnas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 25.km, Ristilt u 6-8 km Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkas kokku seal vastu liikunud sõidukiga. Põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AS Hansa Liising Eestile. Otsuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1, § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-19 lg 1, § 74-17 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Võttes arvesse ülaltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3 on määratud V.Vilta`le karistuseks Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 9000 krooni s.o 150 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 74-

19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 2100 krooni s.o 35 trahviühikut.

KAEBUS 29.11.2006 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja V.Vilta kaebus. Kaebuses tunnistab V.Vilta puhtsüdamlikult mõlema talle süüks arvatud teo toimepanemist ja kahetseb puhtsüdamlikult. Liiklusõnnetuse põhjuseks peab ebaõiget reageerimist teele jooksnud koerale otsasõidu vältimiseks, mistõttu põrkasid kokku tema sõiduki vasak küljepeegel ja vastu liikunud sõiduki vasak küljepeegel. On võtnud endale kohustuse hüvitada kindlustusseltsile nende poolt kannatanule väljamakstud kahjusumma. Kahetseb ja tunnistab süüd ka sõiduki joobes juhtimise osas. Teenib elatist FIE-na ja hetke ainsaks sissetulekuks on mee müük kokkuostjatele ja Tallinna turgudel. Ka 14.10 oli Tallinnas Nõmme turul hommikust alates tööl olnud ja oli külmetuse vastu tarvitanud ravitoimelist taruvaigu viina. Enne sõitma hakkamist oli möödunud juba mitu tundi ning ilmselt ekslikult arvas, et on valmis autot juhtima. On täielikult süüdi, et tegi vale otsuse ja tegelikult ei olnud tarbitud alkohol kehast veel lahtunud. Oma osa võis olla sellel, et ei olnud hommikul midagi söönud. Tagantjärele ei jää muud üle kui endale oma hooletust ette heita ja võtta vastu määratud karistus. Palub muuta talle määratud karistus mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmise osas. Puudub palgaline töökoht. Elatist teenib FIE-na, põhi sissetulek tuleb mee müügist ja see on tulu andev Tallinnas. Ostjateks on peaasjalikult turulised ja ka paar püsiklienti (K&K Kinnisvarabüroo ja

Ärakiri 4-06-5340

Tagrela OÜ. Peaasjalikult müüb nädalavahetustel Nõmme turul, kus on rentinud alates septembri lõpust müügikoha. Mee ja taara tarnimine toimub oma jõul talle kuuluva mikrobussiga Volkswagen Transporter. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendab tõeliselt rasket olukorda, kus kauplemine tuleb kuueks kuuks katki jätta. Mee transportimine Tallinnasse (aga ka lähematesse võimalikesse kohtadesse) ilma autota ei ole võimalik. Ühissõidukiga ca 30 kg mee toimetamine Tallinnasse ja turule ei ole samuti mõeldav. Sissetulek ei võimalda palgata ka autojuhti. Mõistab täielikult olukorda, kus tema väärkäitumisele tuleb karmilt reageerida ning seda enam olukorras, kus liiklusohutus riigis ei ole kiita. Samas on ka 11 000 kroonine trahv väga raskeks karistuseks. Juhtimisõiguse kaotus tähendaks aga sissetuleku lõppemist, mis paneb olukorda, kus ei ole võimeline tasuma trahvi ega elatama ka ennast ja oma peret. Loomulikult olid need asjaolud teada ka enne rikkumise toimepanemist, kuid istus autorooli, kuna ei tundnud ennast joobes olevat. Ei oska seletada, kuidas võis oma seisundit niivõrd valesti hinnata. Võimalik, et tema taju selles osas vähendas külmetus, mis oligi taruvaiguviina võtmise põhjuseks. On püüdnud alati olla õiguskuulekas liikleja, kuid seekord ei ole püüdlused kandnud vilja. Peab tasuma tema jaoks suure trahvi. Palub leida võimalus talle tema eksimine andestada sel määral, et jätta alles juhiluba ja juhtimisõigus, et ei kaotaks elatusvahendit. Lubab, et selliseid olukordasid enam ei juhtu. Leiab, et kindlasti ei ole juhiloa äravõtmine selleks ainsaks vahendiks, millega saab eksinud juhte sundida edaspidi korralikud olema. 11000 kroonine trahvisumma on tema jaoks väga suur summa, mida koheselt ei ole kusagilt võtta ning mille teenimiseks peab nägema väga palju vaeva. Kindlasti ei soovi ta enam teist sama suurt või isegi suuremat rahakaristust saada. Usub, et üsna napi sissetuleku kõrvalt sellise trahvi maksmine võiks olla piisav tagamaks tema edaspidine korralik käitumine. Lähtudes eeltoodust palub tühistada politsei otsus osaliselt osas, millega on ära võetud juhtimisõigus kuueks kuuks. Kui kohus leiab, et juhiluba tuleb tingimata ära võtta, palub vähendada trahvi suurust, kuna seoses juhtimisõiguse kaotamisega kaob kuueks kuuks sissetulek.

MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja Vello Vilta andis kohtus ütlusi, et sündmus toimus 14.10.2006. Käis Nõmme turul mett müümas. Tõusis kell 5 üles, hakkas pool 6 minema, et seitsmeks kohal olla. Oli juba Tallinnas. Väga kahetseb oma tegu, et võttis kella 9 ajal hommikul alkoholitaruvaiguõietolmu – viina segu, külmarohuks. Mõtles, et see oli nii väike kogus, et see ei tohiks mõjuda, kella 12 ajal sõi veel kõvasti. Kella 3 ajal hakkas koju sõitma. Enne Ristitumbes 4 kmtäitsa ootamatult hüppas koer tee peale ette, siis võttis natuke vasakule, aga ei arvestanud sellega, et bussijuht ei näinud, et koer hüppas teele ja autopeegel riivas bussi. Ta hindas oma võimeid üle, täitsa kahetseb seda. Poleks mitte mingil juhul rooli istunud. Alkoholijoovet mõõdeti sündmuskohal. See on võrdlemisi kaval jook, seda tarvitatakse ravimina. Peale alkoholi tarvitamist teadis, et tuleb tagasi Haapsallu sõita, teadis, et alkohol tekitab joovet. Teab, et joobes juhtida ei tohi. On täielikult süüdi. Tegemist ei ole tahtliku teoga. Ülehindas oma võimeid. Ei uskunud, et kella kolme ajal enam sellist joovet on. Hommikul sai ju tarvitatud alkoholi. Ühe lapiku väikese pudeli jõi ära, maht oli 200 grammi. Taruvaik ei lahustu viina sees ära. See oli 56 kraadine Saaremaa Viin. Palub kergemat karistust. On sellest teinud väga tugevad järeldused. Kui saaks oma tööd edasi teha, siis saaks ka trahvi lihtsamini ära maksta. Pole suuri rikkumisi olnud ka. Üks rikkumine oli tema enda viga, võtab hommikuti kaks supilusikatäit seda taruvaiguleotist. Tunnistab oma süüd täielikult kõiges. Kui midagi muuta ei saa, siis ei saa. Kui kuueks kuuks jääb ilma lubadeta, siis 43 mesipuud maal jääb ilma hooleta. On jah selle taruvaigu pärast need probleemid. On * ja dr Saarsoo soovitas taruvaiku võtta. Tulevikus parandab ennast. Aga kui praegu load täiesti ära võtta, siis juba trahvi maksmisel tuleb probleeme. Töö maal jääks katki, isa on ka maal, on isa hooldaja, vallavalitsus ei ole määranud. See on iseenesest mõistetav, et isa juures käib.

Ärakiri 4-06-5340

Käesolevas väärteoasjas on kogutud ka alljärgnevad kirjalikud tõendid: - liiklusõnnetuse akt (politseitoimik edaspidi PT , tl 1), mille kohaselt on liiklusõnnetus toimunud 14.10.2006 kell 14.25 Harju maakonnas Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu mnt 25 km, kus osalejateks on olnud Vello Vilta ja I.S. Kahjude kirjeldus – mõlemal autol vasak küljepeegel. Liiklusõnnetuse kirjeldus – VW Transporter reg nr 666 ASJ kaldus vastassuuna vööndisse ning riivas vastusõitnud VW. I.S poolt juhitud auto omanik AS Hansa Liising; - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel /PT tl 4/, mille kohaselt on Vello Vilta`l teostatud 14.10.2006 kell 15.50 joobeseisundi tuvastamine, mõõteriista näit 1.07 mg/l kohta.

Tuvastamise tulemus – alkoholijoove. V.Vilta on kirjutanud, et tuvastamise tulemusega nõus, vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõua. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel /PT tl 5/, mille kohaselt on I.S`l teostatud 14.10.2006 kell 15.53 joobeseisundi tuvastamine, mõõteriista näit 0.00 mg/l kohta. Tuvastamise tulemus – kaine. I.S on kirjutanud, et tuvastamise tulemusega nõus, vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõua. - Väärteoprotokolli /PT tl 7/ on V.Vilta omakäeliselt kirjutanud - olen protokolliga tutvunud ning kahetsen väga juhtunut.

Tunnistan oma süüd. - PT tl 9 on õiend, kus on näha V.Vilta karistused väärtegude eest: V.Viltal on 4 kehtivat väärteokaristust, mis on kõik määratud liiklusrikkumiste eest: 1) 24.10.2005 on Haapsalu PJ karistanud V.Viltat rahatrahviga 3000 krooni LS § 74-35 lg 1, LS § 74-22 lg 1 järgi, trahv tasutud; 2) 31.10.2005 on Haapsalu PJ karistanud V.Vilta`t LS § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, trahv tasutud; 3) 16.11.2005 on Haapsalu PJ karistanud V.Vilta`t LS § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, trahv tasutud; 4) 02.10.2006 on Haapsalu PJ karistanud V.Vilta`t LS § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 900 krooni, trahv tasutud. - Kohtutoimik (edaspidi KT) tl 6 on Läänemaa Maksuameti tõend selle kohta, et V.Vilta on registreeritud FIE-na – tegevusalad kalapüük, mesindus ja autopesu; - KT tl 7 on Tagrela OÜ tõend selle kohta, et ostavad regulaarselt mett V.Vilta käest, on meega väga rahul; - KT tl 8 on K&K Kinnisvarabüroo tõend selle kohta, et ostavad juba kaks aastat mett V.Vilta käest, mida V.Vilta toob neile kaks korda nädalas; - KT tl 9 on NT Kaubanduse AS müügipilet, mille kohaselt 30.09-30.12.2006 oli V.Viltal müügikoht laupäeviti-pühapäeviti; - KT tl 24 on TÜ Haapsalu Perearst tõend selle kohta, et * põeb *.

Vajab kõrvalabi; - KT tl 25 on Lääne PP Haapsalu PJ 24.10.2005 otsus väärteoasjas nr 2570,05,002532, mille kohaselt V.Vilta`t on karistatud LS § 74-35 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o .3000 krooni, selle eest, et 04.10.2005 kell 07.50 Ridala vallas Lääne maakonnas Tallinna mnt 75 liikus Haapsalu suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem; juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 17 km/h võrra, sõites kiirusega 72+-5 km/h.; - KT tl 27 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt 04.10.2005 V.Vilta`l oli alkoholijoove – 0,24 mg/l kohta. - KT tl 28 on Lääne PP Haapsalu PJ 02.10.2006 otsus väärteoasjas nr 2570,06,002699, mille kohaselt on V.Vilta`t karistatud LS § 74-35 lg 1 alusel selle eest, et tema 10.09.2006 kell

17.32 Ridala vallas Läänemaal juhtis mootorsõidukit väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist. Väärteootsuse tõendiks on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga.

Ärakiri 4-06-5340

- KT tl 30 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, kus on tuvastatud, et 10.09.2006 kell 17.32 oli V.Viltal joove, näit 0,08 mg/l kohta.

Kaebuse esitaja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma kaebuse juurde ja palus juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega lühendada.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et on tehtud õige otsus, arvesse on võetud kõik asjaolud. Arvestatud on isiku süüga antud tegude puhul. Isik on toime pannud kaks tegu. LS § 74 19 lg 1 alusel mõistetud rahatrahv keskmises määras, lisakaristusena on võetud veidi üle keskmise määra ära juhtimisõigus, arvestatud on sellega, et tegu on väga ühiskonnaohtlik. Kindlasti ka sellega, et tegu on tahtlik, isik teadis, et ta on joobes, ta teadis, et mootorsõidukit juhtida ei tohi, kuid siiski istus autorooli. On arvestatud ka seda, et süüd tunnistab ja kahetseb seda. LS § 74 17 on määratud rahatrahvi ainult 2100 krooni, arvestatud on väikeste tagajärgedega, et ainult peeglid purunesid, maksimumkaristus oleks 18 000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena kuni 3 kuuni, antud juhul seda tehtud ei ole, otsus on soodne. Seda et hr Vilta on töötanud FIE-na, seda teadsid enne. Isa hooldamist tuleb teha. Ka invaliididelt tuleb juhtimisõigus ära võtta, kui on alkoholijoobes juhtinud. Kohustused olid hr Viltal teada varem. Isik on analoogilisi tegusid varem toime pannud, kuigi mitte nii raskete tagajärgedega.

KOHTU SEISUKOHT Vello Vilta on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 123 nõuete rikkumise eest ja väärteod on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 järgi. Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiluseeskirja § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. V.Vilta rikkumised on kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 74-19 lg 1 järgi – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas V.Vilta on talle süüks arvatud väärteod – liikluseeskirja rikkumised - mis on talle kui mootorsõidukijuhile süüks arvatud, toime pannud.

V.Vilta on end talle süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi tunnistanud. Kohus leiab, et V.Vilta süüd tõendavad peale tema enda ütluste ka väärteoasjas kogutud tõendid: liiklusõnnetuse akt, joobe tuvastamise protokoll. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis välistaks V.Vilta süü nende väärtegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.Vilta poolt toime pandud väärteod on tõendamist leidnud ja on õieti kvalifitseeritud.

Ärakiri 4-06-5340

Otsuse kohaselt on karistus mõistetud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest lähtudes ja kohaldades Kars § 63 lg 3, mis sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärtoekoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel oleks tulnud juhinduda KarS § 63 lg 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et alusetu on kohtuvälise menetleja väide, et V.Vilta on toime pannud kaks eraldi tegu – esimese siis, kui alustas alkoholijoobes auto juhtimist ja teise siis kui kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva autoga. Kohus leiab, et V.Vilta on toime pannud ühe teo – loomuliku elukäsitluse käigus ei saa neid kahte tegu teineteisest lahutada ja ka väärteoprotokoll on koostatud V.Vilta osas just selles, et tema ühes kohas ja ühel ajal juhtis nii autot alkoholijoobes kui põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. On arusaadav, et V.Vilta alkoholijoobes auto juhtimine vältas pikemat aega kui liiklusõnnetuse põhjustamine, kuid reaalses elus sõitis V.Vitla autoga, olles alkoholijoobes ja põhjustas siis ka liiklusõnnetuse – seega oli tegu ühe teoga, mis vastas kahele eri süüteokoosseisule. Seega tuleb V.Vilta`le karistus määrata kas LS § 74-19 lg 1 või LS § 74-17 lg 1 alusel, olenevalt sellest, kumb neist näeb ette raskema karistuse. LS § 74-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 näevad mõlemad karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 74-17 lg 2 näeb ette, et lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni, LS § 74-19 lg 2 näeb aga ette juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kuna LS § 74-19 järgi on võimalik lisakaristus rangem, siis tuleb karistus mõista LS § 74-19 järgi.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhikaristuse mõistmisel lähtunud karistuse mõistmise alustest ja V.Viltale määratud karistus LS § 74-19 lg 1 järgi on vastavuses karistuse mõistmise alustega. Kergendava asjaoluna on arvestatud seda, et V.Vilta oma tegu kahetseb, mida ta ka kohtuistungil tegi. Samas juhtis ta autot keskmises joobes, mis suurendab tema poolt toime pandu teo ohtlikkust teiste liiklejate jaoks. Seetõttu leiab kohus, et kaks eelpool väljatoodud asjaolu tasakaalustavad teineteist ja karistus tuligi mõista keskmises määras. Asjaolu, et tegelikult tuleb V.Vilta tegevus kvalifitseerida kahe paragrahvi järgi ei anna alust suurendada mõistetavat karistust LS § 74-19 lg 1 järgi, sest ka Karistusseadustiku kommentaarides (Tallinn 2004 lk 206 p 2.3) on kirjas, et ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus ja karistuse suurendamine ainuüksi põhjusel, et isik on toime pannud mitu tegu, ei ole lubatud.

Kohtuväline menetleja on V.Viltale määranud lisakaristuse LS § 74-19 lg 2 alusel – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuks. Kohus leiab, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine V.Vilta`lt on olnud igati põhjendatud. Nagu nähtub väärteorikkumiste õiendist, on V.Viltal enne käesolevat rikkumist neli kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millised väärteod on toime pannud praktiliselt aasta jooksul. Väärteotsuste kohaselt on üks neist, kuigi on kvalifitseeritud LS § 74-35 lg 1 järgi, olnud seotud alkoholijoobega. Ka V.Vilta ise tunnistas, et tõepoolest on ta üks kord ennem karistatud selle eest, et oli tarvitanud enne sõitma hakkamist taruvaigu-viina segu. Kohus leiab, et asjaolu, et V.Vilta on juba saanud karistada selle eest, et ta enda sõnul ravi eesmärgil oli tarvitanud taruvaigu-viina segu (mis tekitab alkoholijoovet), näitab eriti ilmekalt, et eelnevad karistused ei ole V.Viltat mõjutanud õiguskuulekalt käituma. V.Vilta oli täpselt teadlik, millest taruvaigu-viina segu koosneb, teab, et selle valmistamiseks on kasutatud kanget viina ja teab, et seda tarvitanuna ei tohi ta autot juhtida. V.Vilta käitumist ei õigusta ükski tema põhjendus – ei segu kasutamine külmarohuna ega seletus selle kohta, et ta hommikul ei olnud söönud. Teine otsus, millele kohtuväline menetleja viitas, ei ole seotud alkoholijoobega. Kuna joobe mõõtmise protokollist on näha, et näit oli 0.08 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mis aga vastavalt

Ärakiri 4-06-5340

liiklusseaduse § 20 lg 4 ja „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 ei ole alkoholijoove. V.Vilta`l oli joobe mõõtmise hetkel keskmine joove ja usutavad ei ole V.Vilta ütlused, et ta ei saanud aru, et ta joobes on. Joobe mõõtmine toimus peaaegu poolteist tundi hiljem kui toimus liiklusõnnetus (liiklusõnnetus toimus vastavalt liiklusõnnetuse aktile kell 14.25 ja joobe mõõtmine toimus kell 15.50). Aga autoga sõitma hakkamisest oli selleks ajaks juba oluliselt rohkem aega möödunud, kuna Tallinnast Ristile on 70 kilomeetrit.

Joove, mis mõõtmise ajal V.Viltal esines ja seega on käesolevas väärteoasjas tõendamist leidnud, oli piisavalt suur, et keskmise elukogemusega inimene pidi seda tajuma. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et tegemist oli tahtliku teoga – V.Vilta pidi aru saama, et 200 mg väga kange alkoholi tarbimise tagajärjel on ta joobes ja mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Seega oli tegemist väga hoolimatu ja ükskõikse suhtumisega teistesse kaasliiklejatesse ja kehtivasse õiguskorda. Käesoleval juhul ei saa rääkida mitte ainult sellest, et alkoholijoobes juht on teistele ohtlik, vaid see oht ka realiseerus – V.Vilta kaldus vastassuunavööndisse ja riivas vastutulnud autot ja kindlasti on selles oma osa ka alkoholijoobel.

Kohus leiab, et asjaolud, mis V.Vilta oma kaebuses on toonud, miks tuleb talle juhtimisõigus alles jätta ei kaalu üles õiguskorra kaitsmise huvisid ja eesmärki mõjutada V.Viltat edaspidi õiguskuulekalt käituma. V.Vilta on FIE-na tegutsenud 1999.aastast, ta teab, et tema töö on seotud autojuhtimisega ja juhul kui tal ei ole õigust autot juhtida, on tema tööalane tegevus takistatud. Hoolimata sellest on ta aasta jooksul toime pannud erinevaid liiklusrikkumisi, mille eest teda on karistatud rahatrahvidega. Nagu karistusregistri õiendit näha, on V.Vilta rahatrahvid tasunud, kuid rahatrahvid ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ja käesoleval juhul on tõendamist leidnud V.Vilta poolt ühe raskema liiklusalase väärteo – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepanemine.

Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb rakendada juhtimisõiguse äravõtmist, mis teenib karistuse eesmärkide saavutamist – mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. V.Vilta on küll ise leidnud, et rahatrahv on tema jaoks piisavalt suur ja ka see karistus üksinda tagab, et ta edaspidi õiguskuulekalt käitub, kuid V.Vilta sõnu ei kinnita karistusregistri andmed – rahatrahve on määratud korduvalt, kuid rikkumised jätkuvad ja isik paneb toime raskemaid rikkumisi. Kuid kohus leiab, et juhtimise õiguse äravõtmise tähtaega tuleb lühendada.

V.Viltalt ei ole eelnevalt juhtimisõigust karistusena ära võetud ja seetõttu leiab kohus, et V.Viltale tuleb käesolevas asjas määrata juhtimisõiguse äravõtmine seaduses sätestatud miinimummääras – 3 kuud, mis peaks olema piisavalt pikk aeg, et mõjutada isikut, kellelt vareme karistusena ei ole juhtimisõigust ära võetud, õiguskuulekalt käituma. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et isik siiralt kahetseb oma tegu.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 123 lg 2, 132 p 2, 133, 134, 156 lg 1 ja 3.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

Ärakiri 4-06-5340