1-06-5624\22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-06-5624

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Aleksandr Kapajev asukoht Tallinna Vanglas, kannab seal karistust isikukood 37907232715, sündinud 23.07.1979.a Tartus elukoht vabaduses X kriminaalkorras karistatud 3 korral kaitsjaks advokaat Valli Murde määratud korras

U.U asukoht Tartu Vanglas, kannab seal karistust isikukood XXX, sündinud XXX Ukrainas kriminaalkorras karistatud 4 korral kaitsjaks advokaat Ann Saar määratud korras

Kannatanu I.M. esindaja advokaat Heiki Kuningas Eesti Vabariigi nimel tsiviilhagi esitanud Tartu Vangla jurist Eva Panksepp

RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 311, § 312, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U.U

KarS § 122 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-5624 kohtueelses menetluses 04922900074 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kohtu koosseisuline tõlk Virge Harak Kriminaalasi

Aleksandr Kapajev süüdistuses KarS § 122 järgi,

U.U

süüdistuses KarS § 122 järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatavad ja nende kaitsjad

2

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistuseks mõistetud 1 aastat 4 kuud

vangistust Tartu Maakohtu 18.03.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 10 aasta 5 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) aastat 9 (üheksa) kuud 16 päeva vangistust.

11 aasta 9 kuu 16 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 31.01.2007.a.

Süüdi tunnistada ALEKSANDR KAPAJEV KarS § 122 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistuseks mõistetud 1 aastat 4 kuud

vangistust Tartu Maakohtu 12.09.2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 13 aasta 5 kuu ja 15 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 14 (neliteist) aastat 9 (üheksa) kuud 15 päeva vangistust.

14 aasta 9 kuu 15 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 31.01.2007.a.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.U-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 5400.- krooni sundraha , (KrMS § 179 lg 1 p 1)

• 9050 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 2448 krooni 50 senti kannatanu esindajale määratud korras makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 2; 4897.- krooni suurusest kannatanu esindaja tasust teise poole hüvitamise kohustus lasub Aleksandr Kapajevil),

• 89.- krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 109; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 2862 krooni 50 senti ekspertiisikulu (lk 28,33; KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 2; 5725.- krooni suurusest ekspertiisikulust teise poole hüvitamise kohustus lasub Aleksandr Kapajevil).

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Kapajevilt riigituludesse menetluskuludena:

• 5400.- krooni sundraha , (KrMS § 179 lg 1 p 1)

• 9050 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 2448 krooni 50 senti kannatanu esindajale määratud korras makstud tasu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 2; 4897.- krooni suurusest kannatanu esindaja tasust teise poole hüvitamise kohustus lasub U.U),

• 89.- krooni kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 107; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 2862 krooni 50 senti ekspertiisikulu (lk 28,33; KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 2; 5725.- krooni suurusest ekspertiisikulust teise poole hüvitamise kohustus lasub U.U).

3

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „ 1-06-5624, menetluskulud“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ 1-06-5624, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 4897.- krooni advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) kannatanu I.M. esindajana määratud korras riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest . (lk 113)

Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 10 lg 2

alusel on määratud esindaja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 630.- krooni. Korra § 10 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 88.- krooni iga poole tunni kohta. Kannatanu esindaja osales menetluses 40 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ning kannatanu esindaja töötasutaotluse alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,0. Seega: (630 x 1,0) + 1,0 x (40 pooltundi x 88) = 630 + 3520 = 4150. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 4150-le kroonile käibemaks 18%, see on 4150 + 747 = 4897.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 9050 krooni 60 senti advokaat Valli

Murde süüdistatav Aleksandr Kapajevi kaitsjana riigi õigusabi korras

osutatud õigusabi eest.

Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales menetluses 40 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ja kaitsja kaitsjatasutaotluse

alusel, lähtudes kriminaalasja keerukusest, kuulub kohaldamisele üldkoefitsiendina 1,3. Seega: (900 x 1,3) + 1,3 x (40 pooltundi x 125) = 1170 + 6500 = 7670. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 7670-le kroonile käibemaks 18%, see on 7670 + 1380,6 = 9050,6.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 9050 krooni 60 senti advokaat Ann Saare süüdistatav U.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja

tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on

kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales menetluses 40 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ja kaitsja kaitsjatasutaotluse alusel, lähtudes kriminaalasja keerukusest, kuulub kohaldamisele üldkoefitsiendina 1,3. Seega: (900 x 1,3) + 1,3 x (40 pooltundi x 125) = 1170 + 6500 = 7670. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 7670-le kroonile käibemaks 18%, see on 7670 + 1380,6 = 9050,6.

Tartu Vangla Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi U.U ja Aleksandr Kapajevi vastu 13 829 krooni 25 sendi nõudes (millest 12 455 krooni on väidetav I.M raviteenuste kulu ja 1374 krooni 25 senti on väidetav laua lõhkumise kulu), mille

esitamiseks andis 07.04.2006.a käskkirjaga nr 63 volituse justiitsminister üksnes Tartu Vangla inventari lõhkumisega kahju tekitamist käsitlevas osas (lk 117), jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata.

4

13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 12 455 krooni suurune nõue jätta läbi vaatamata, kuna:

• selle nõude esitamiseks ei ole Eesti Vabariigi nimel Tartu Vanglal ja/või Tartu Vangla juristil vastavat volitust (vt justiitsministri volikirja lk 117);

• süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist - süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või

Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.

KrMS §-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole

KrMS §-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest. 13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 1374 krooni 25 sendi suurune nõue jätta läbi vaatamata, kuna:

• süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist - süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või

Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.

KrMS §-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole

KrMS §-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest;

• süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistusi võõra vara rikkumises või hävitamises või omastamises. Väidetava Tartu Vangla laua lõhkumisega tekitatud kahju ja väidetava Tartu

Vangla poolt raviasutusele I.M raviteenuste eest tasumisega tekitatud kahjunõuded on tsiviilhagina õigus Tartu Vanglal või Eesti Vabariigil uuesti

esitada tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 310 lg 3). Kohtuotsuse

(tervikteksti) koopia väljastada teadmiseks allkirja vastu Tartu Vangla juristile - Eva Panksepale Tartu Vanglasse.

Kannatanu I.M. tsiviilhagi moraalse kahju (varasema perekonnanimega H) nõudes jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata (KrMS § 310 lg 1; KrMS § 38 lõikes 3 sätestatu kohaselt on tsiviilhagi vaid varalise kahju nõudes

kriminaalmenetluses riigilõivuvaba). Kannatanu I.M. on õigus esitada hagi

uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 310 lg 3). Kohtuotsuse

(tervikteksti) koopia väljastada allkirja vastu teadmiseks kannatanu esindajale – advokaat Heiki Kuningale. Asitõendid – 2 metallist lauajalga , mis asuvad Tartu Maakohtus, (lk 20,168)

Tartu kohtumajas, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõend – CD-l asuv CD salvestis mis asub kriminaaltoimiku (lk 22-24),

juures, klammerdatuna suletud ja pitseeritud ümbikus olevana toimiku tagakaane külge, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasja toimiku juurde. Kohtuotsus (terviktekstina) tõlkida vene keelde ja väljastada vene keelde tõlgitud

kohtuotsuse koopia allkirja vastu U.U-le ja Aleksandr Kapajevile. Allkirjalehed süüdistatavate allkirjadega liita kriminaalasja toimikusse.

5 EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.02.2007.a alates kella 16.00-st juhul,

kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD

U.U süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Aleksandr

Kapajeviga 14.03.2004.a kella 20.30 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla

5.sektori televiisori vaatamise ruumis peksis metallist lauajalaga I.M. korduvalt

rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Peksmisega tekitasid U.U ja

Aleksandr Kapajev I.M. pikaajalise tervisekahjustuse - parema küünarja

kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, mis oma loomult on suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Sellega pani U.U toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

Aleksandr Kapajevit süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos U.U-ga

14.03.2004.a kella 20.30 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla

5.sektori televiisori vaatamise ruumis peksis metallist lauajalaga I.M. korduvalt

rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Peksmisega tekitasid U.U ja

Aleksandr Kapajev I.M. pikaajalise tervisekahjustuse - parema küünarja

kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, mis oma loomult on suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Sellega pani Aleksandr Kapajev toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

U.U ja A.Kapajevi kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt olid nad

süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas ja peksid metallist

lauajalgadega – kummalgi oli käes 1 lauajalg – kaaskinnipeetavana vangistuses

viibivat I.M , varasema perekonnanimega H. Mõlema süüdistatava kohtulikul

uurimisel antud ütlustest nähtuvalt peksid nad neil käes olnud lauajalgadega

kannatanu I.M. enda au ja väärikuse kaitsmiseks, kuna kannatanu intriigitses ja

levitas vanglas nende

(see on U.U ja A.Kapajevi)

kohta alandavaid ja tõele

mittevastavaid jutte

(lk 267-272 U.U ütlused; lk 272-276 A.Kapajevi ütlused) . Nii

U.U kui ka A.Kapajevi ütlustest nähtuvalt peksid nad metallist

lauajalgadega I.M valimatult, kuhu juhtus ja mingit konkreetset eelistust või eesmärki neil kannatanu kehapiirkonna osas, kuhu teda peksta, ei olnud (U.U

ütlused lk 268 enne keskpaika; A.Kapajevi ütlused lk 273 enne keskpaika). Süüdistatavate

6

ütlustest nähtuvalt ei tahtnud nad kannatanule raskeid tagajärgi põhjustada,

ei tahtnud kannatanut invaliidistada, sandistada, ei tahtnud lahtisi luumurde

põhjustada, samuti ei olnud süüdistatavatel eesmärki ega mõtet kannatanut tappa (U.U ütlused lk 268 allpool; A.Kapajevi ütlused lk 273 keskel) . Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt oli kannatanu peksmise eesmärgiks, et kannatanu lõpetaks inriigitsemise

ja nende kohta kaaskinnipeetavate seas valejuttude levitamise ning sellise käitumisega nende alandamise (U.U ütlused lk 268-271; A.Kapajevi ütlused lk 273- 276).

Prokuröri kohtule esitatud ja prokuröri taotluse alusel kohtulikul uurimisel kriminaalasja toimikusse liidetud (lk 213) vangiregistrist kinnipeetava I.M. andmete väljatrükist nähtuvalt oli I.M 14.03.2004.a kinnipeetav ja ta asus kinnipeetavana ja süüdimõistetuna 14.03.2004.a Tartu Vanglas, sektsioonis S5, kamber 312 (lk 198- 200).

Kannatanu I.M.

(varasema perekonnaimega – H; lk 105 abielulahutuse tunnistus) ütlustest nähtuvalt viibis ta süüdistuses märgitud ajal, see on 14.03.2004.a kinnipeetavana ja

süüdimõistetuna Tartu Vanglas, 5.sektsioonis (lk 204) ja vaatas televiisorit, kui

tema juurde televiisori vaatamise ruumi tulid süüdistatavad – A.Kapajev ja U.U, kellel kummalgi oli käes metallist toru ja hakaksid teda neil käes olnud

metalltordudega peksma, metalltorudega tehtud löökide tagajärjel kaotas ta

teadvuse, arstide poolt toibutamise tulemusena tuli uuesti teadvusele, teadvuseta oleku ajast midagi ei mäleta (lk 204-213).

Kohtulikul uurimisel vaatles kohus prokuröri taotluse alusel vähemalt 2 korda

asitõendilt – CD-lt nähtuvat salvestist Tartu Vangla 5.sektoris 14.03.2004.a

toimunu kohta (lk 222 all) ja avaldas prokuröri taotluse alusel ja ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul kohtulikul uurimisel lk 22-24 asuva asitõendi – CD-salvestise vaatlusprotokolli (lk 278). Nimetatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on videosalvestise pikkuseks 1 minut ja 20 sekundit

ning salvestis on saadud Tartu Vangla arvutiserverist ning on sealt kopeeritud CD-le; CD-le on kopeeritud Tartu Vangla 5. sektori televiisori vaatamise ruumis asuva turvakaamera 14.03.2004.a salvestis seal toimunud peksmise kohta.

Asitõendiks tunnistatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvad

asjaolud on kooskõlas kannatanu I.M. ning süüdistatavate U.U ja

A.Kapajevi ütlustega. Asitõendiks tunnistatud CD-salvestiselt ja asitõendi

vaatlusprotokollist nähtuvalt peksid 14.03.2004.a Tartu Vanglas, 5.sektoris,

televiisori vaatamise ruumis 2 dressides olevat meesisikut neil käes olnud halli

värvi ja läikivate lauajalgadega tumedas riietuses olevat meesisikut; mõlemal

dressides olnud meesisikul oli käes 1 läikiv halli värvi metallist lauajalg, mida

kasutati tumedates riietuses meesisiku peskmiseks; tumedas riietuses meesisikut

peksid 2 dressides olevat meesisikut neil käes olnud lauajalgadega pea ja keha

piirkonda, esimesest löögist pähe kukkus kannatanu pikali maha ning mõlemad dressides olnud isikud jätkasid kannatanu peksmist lauajalgadega keha, jalgade ja

pea piirkonda ka siis kui kannatanu oli põrandal maas pikali, kannatanu püüdis ennast kaitsta ette asetatud kätega; põrandal oli peksmise lõpetmise järgselt näha rohkelt verd ja verepritsmeid, ka kannatanu nägu ja käed ja riided olid verised.

Asitõendiks tunnistatud CD-salvestiselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga

ning kannatanu I.M. ja süüdistatavate U.U ja A.Kapajevi ütlustega on

kogumis tõendatud süüdistuses märgitud asjaolud selle kohta, et 14.03.2004.a

peksid U.U ja Aleksandr Kapajev neil käes olnud metallist lauajalgadega I.M. korduvalt rindkere piirkonda, vastu käsi ja pead. Eeltooduga on

kooskõlas ka tunnistaja A.R. ütlused selle kohta, et viibides 14.03.2004.a Tartu

7

Vanglas süüdimõistetuna nägi ta televiisori vaatamise ruumis peksmise

lõppu, peksmise käigus kasutati ka metallpulka ja tema tegi hiljem televiisorivaatamise ruumi põranda verest puhtaks, kannatanul nägi peas verd (lk 259-262).

Kannatanu I.M. kohtulikul uurimisel avaldatu selle kohta, et temale näidati

kohtueelsel uurimisel pikema kestvusega CD-salvestist tema peksmise kohta, ei

anna alust kahelda kohtule esitatud CD-salvestiselt nähtuva autentsuses ja

tegelikkusele vastavuses. Kannatanu kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt tingis temale näidatud CD-salvestise pikema kestvuse asjaolu, et kohtule esitatud CD-salvestisest oli sellel olemas pikem algus ja pikem lõpp (lk 223 keskel), mis kajastasid ka peksmiseväliseid asjaolusid ja tegidki CD-salvestise pikemaks kohtule

esitatud salvestisest (lk 223-225). Tunnistaja J.K. ütlustest nähtuvalt puuduvad

Tartu Vanglal vastavad tehnilised vahendid selleks, et CD-salvestistel nähtuvaga manipuleerida ja videopilti moonutada (lk 264 enne keskpaika, 262-266).

Süüdistuses märgitud kannatanu peksmise aeg – 14.03.2004.a kella 20.30 ajal - on tõendatud kogumis:

• Tartu Vangla vangistusosakonna vanemvalvur Anzela Kondratova 14.03.2004.a

ettekandest Tartu vangla direktorile nähtuvaga selle kohta, et 14.03.2004.a kella 20.20 ajal teatas vanemvalvur E.Toivokainen korrapidajale korrasolekust 3.korrusel, vahetust üle võttes olid kõik kinnipeetavad terved ja üldolukord korrusel rahulik (lk 5),

• kannatanu I.M. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et peksmine algas peale õhtust,

08.00-st loendust, loendusest umbes 10 minuti, võib-olla ka natuke rohkema aja möödudes (lk 210 all-211 ülal),

• Aleksandr Kapajevi kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et peksmine toimus peale õhtust, kella 08.00-st kontrollimist, sellest võib-olla poole tunni möödudes (lk 272 all-273 ülal),

• U.U kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et peksmine toimus peale õhtust, kella 08.00-st kontrollimist, umbes poole tunni kuni tunni või pooleteise möödudes (lk 267 keskelt allapoole),

• Tartu Vangla peaspetsialist-korrapidaja Janek Morozovi 15.03.2004.a eriettekandest nähtuvaga selle kohta, et 14.03.2004.a kella 20.55 paiku avastas valvur A.Pärn, et

Tartu Vangla vangistushoones, kambris nr 312 kinnipeetaval I.H. on silmaga

nähtavad kehavigastused; teavitatud vangla meedikut; kinnipeetavale osutatud

esmaabi, kutsutud kiirabi ja kinnipeetav toimetatud Maarjamõisa Haiglasse uuringutele, kipsi seadmiseks ning peahaavade õmblemiseks (lk 2);

• Tartu Vangla vanemvalvur Erkki Toivokaineni ütlustest nähtuvaga selle kohta, et

14.03.2004.a sai ta 3.korrusel asunud süüdimõistetu I.H. peksmisest teada valvur

Andres Pärna käest õhtuse vahetuse ajal ja olukorda kontrollides nägi ilmselgete löömis-ja peksmisjälgedega kannatanut, kelle pea oli verine ja kes hoidis käest kinni ning kes selget juttu küll ei rääkinud (lk 215),

• valvur Andres Pärna 14.03.2004.a ettekandest Tartu Vangla direktorile nähtuvaga

selle kohta, et 14.03.2004.a helistati Tartu Vangla süüdimõistetute eluhooone 3.korruse viiendast sektorist kambrist nr 312 kella 20.50 paiku ja helistaja nimetas ennast I.H. ja teatas, et on kukkudes vigastunud (lk 3);

• tunnistaja Andres Pärna ütlustest nähtuvaga selle kohta, et oli 14.03.2004.a

valvurina tööl S-majas, see on süüdimõistetute elumajas 2.korrusel ja võtnud 2.korruse vastu läks vangla korrapidaja korraldusel 3.korrusele ja siis helistas puhast vene keelt rääkiv isik, kes nimetas ennast H, et vajab arsti ja et ta on kukkunud (lk 217,220 all,221); tunnistaja A.Pärna ütlustest nähtuvalt ei tea ta, kes 14.03.2004.a

kella 20.50 ajal helistas, kuid teab, et helistati I.H kambrist, sest kambrinumber

8

ilmub displeile (lk 221 all), helistaja rääkis puhast vene keelt (lk 222 ülal);

kohtulikul uurimisel kinnitas A.Pärn prokuröri taotlusel avaldatud ja lk 3 asuvas

ettekandes märgitud helistamise kellaaja, see on 20.50 tõele vastavust (lk 220 all,221 ülal).

Eeltoodud tõenditest nähtub kogumis, et peksmine sai 14.03.2004.a toimuda

ajavahemikus kella 20.20 – 20.50 ning kannatanu I.M ja süüdistatav A.Kapajevi

ütlustest ning valvur A.Kondratova ettekandest nähtuvalt on usutav, et peksmine

toimus süüdistuses märgitud ajal, see on kella 20.30 ajal. Eeltoodud tõenditest

nähtuvate asjaolude valguses ei ole kohtu jaoks usutav haigusloo väljavõttes kajastatud väidetav kakluse toimumise aeg – 14.03.2004.a kell 20.15 (lk 102).

Prokuröri taotluse alusel ja ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul avaldas kohus lk 20 asuva asitõendite – 2 lauajala vaatlusprotokolli ning vaatles kohtulikul uurimisel asitõendeid - 2 lauajalga (lk 211 ülal). Eelmärgitud tõenditest nähtuvalt

on asitõendite – 2 lauajala pikkuseks 70 cm, millede läbimõõduks on 4,5 cm,

lauajalad on hallist läikivast metallist; lauajalad on ebaühtlaselt määrdunud punakaspruuni värvi ainega, mõlema lauajala metallosas paiknevad mõlgid.

Kannatanu I.M kinnitas, et vaadeldud asitõendid – 2 lauajalga on needsamad torud, millega teda peksti (lk 211 enne keskpaika). Süüdistuses märgitud asjaolusid selle

kohta, et süüdistatavad peksid kannatanut 2-e lauajalaga, tõendab ka

molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nähtuv eksperdi arvamus selle kohta, et ekspertiisiks esitatud mõlemal lauajalal leidus verd, mis saab olla pärit I.H. , kuna

lauajalgadelt saadud DNA profiil langeb kokku I.H. DNA profiiliga (lk 26-27). Tunnistaja Andres Pärna ütlustest nähtuvalt hakkasid nad vangla korrapidaja käsul koheselt otsima esemeid, millega I.H löödi ja leidsid need I.H kambrist umbes 5-6 m kaugusel asuvast majapidamisruumi prügikonteinerist – löögiriistadeks osutusid

2 lauajalga, ümmargused metalltorud, millede otste järgi said aru, et need on

lauajalad (lk 218). Kohtulikul uurimisel kinnitas tunnistaja A.Pärn, et temale vaatlemiseks esitatud asitõendid - 2 lauajalga ongi needsamad esemed, millised nad leidsid vangla majapidamisruumi prügikonteinerist (lk 221).

Süüdistuses märgitud asjaolud selle kohta, et peksmisega tekitasid U.U

ja Aleksandr Kapajev I.M. pikaajalise tervisekahjustuse - parema küünarja

kämblaluu murru kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutuse, on tõendatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja Ortopeedia

Kliinikust väljastatud väljavõttega I.H. haigusloost (lk 32,37,102), Keskvangla Haigla kirurgiaosakonna väljavõttega I.H. haigusloost (lk 103), Keskvangla Haigla psühhiaatriaosakonna väljavõttega I.H. haigusloost (lk 104) ja I.H. kohta teostatud

isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuva eksperdi arvamusega (lk 30-31).

Eksperdi arvamuse kohaselt ei põhjusta parema küünarja kämblaluu murd kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutus eluohtlikku

tervisekahjustust ning tavalise kulu korral tekitavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Ka eksperdi arvamuse kohaselt on

vigastused kannatanule tekitatud tömbi vägivalla toimel ja võimalik, et

14.03.2004.a löökidest kõvade tömpide esemetega (lk 31). 19.02.2006.a arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt ei tuvastatud I.M. puuet (lk 101).

Kuna luumurd ja luumurrud on üldteadaolevalt suurt valu põhjustavad, ja

kannatanul esines luumurde 2 – küünar-ja kämblaluu murd, ning lisaks 2-le luumurrule esines kannatanul ka peaaju põrutus ja haavad pea piirkonnas, siis on

kannatanule süüdistatavate tekitatud vigastused kogumis oma loomult suurt valu põhjustavad.

9

Süüdistatavatel oli eesmärk kannatanut metallist lauajalgadega peksta, kuid nende

ütlustest nähtuvalt ei soovinud nad kannatanu surma ega talle raskeid tagajärgi põhjustada, ka ei tahtnud nad kannatanut invaliidistada, sandistada, ja talle lahtisi luumurde põhjustada. Kohtu hinnangul pidid aga süüdistatavad 2-e ümmarguse ja 70 cm pika, 4,5 cm, läbimõõduga metallist lauajalaga (lk 20) kannatanut korduvalt rindkere piirkonda, vastu pead ja käsi lüües, vähemalt möönma, et sellisel viisil

kahekesi kannatanu suhtes toimides võivad nad kannatanule tekitada suurt valu

põhjustavaid kehavigastusi. Süüdistatavad panid kannatanu suhtes

kaastäideviijatena suurt valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

Süüdistatavate käitumises puuduvad nende käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Süüdistatavate esile toodud ja nimetatud asjaolud selle kohta, et nad peksid

kannatanut metallist lauajalgadega seetõttu, et kannatanu levitas nende kohta

valejutte ja sellega alandas neid ning neil ei olnud muud võimalust enda kaitsmiseks kui kannatanut peksta, sest kannatanuga suuline rääkimine ei andnud

tulemusi, kannatanu enda intriigitsemist ja valejuttude levitamist ei lõpetanud, ei

ole süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavateks asjaoludeks. Süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavateks asjaoludeks ei ole ka süüdistatavate esile toodud ja nimetatud asjaolud selle kohta, et vanglaametnikud ei

takistanud nende käitumist – ei sekkunud peksmisesse ajal, kui nad kannatanut metallist lauajalgadega lõid. Ka süüdistatavate väidetud asjaolud selle kohta, et nad olevat rääkinud vangla operatiivtöötajatega eesmärgil, et neid pandaks kannatanust

eraldi olevasse sektsiooni, ei ole süüdistatavate käitumise õigusvastasust ja süüd välistavateks asjaoludeks.

Süüdistatavate käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus süüdistatavate käitumises puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Ka ei ole süüdistatavate õigusvastane kuritegelik käitumine käsitletav süüteo toimepanemisena raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4). Kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus ka süüdistatavate leppimist kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9). Kohtu hinnangul ei

esine ka ühtegi KarS § 57 lõikes 2 nimetatud muud asjaolu, mis võimaldaksid süüdistatavate karistust kergendada. Süüdistatavate väidetud asjaolud, et vanglaametnikud ei sekkunud kannatanu

peksmisesse ja vanglaametnikud oleksid pidanud nad paigutama kannatanust eraldi sektsiooni

karistust kandma ning süüdistatavatel ei olnud kannatanu peksmisest teisi vahendeid kannatanu

mõjutamiseks, kuna kannatanuga rääkimine selleks, et ta lõpetaks intriigitsemise ja valejuttude levitamise, ei aidanud, ei ole kohtu hinnangul süüdistatavate karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 2 mõttes.

Iseloomustused süüdistatavate kohta Tartu Vanglast on negatiivsed (lk 54-55,57- 58). Süüdistatavate keskmise sissetuleku suurus on 0.- krooni (lk 77,78).

Kuna mõlemat süüdistatavat on varasemalt karistatud raske, esimese astme

isikuvastase kuriteo eest (KrK § 101), millise toimepanemise eest nad hetkel ka

karistust kannatavad, ja käesolevas kriminaalsjas menetletava teise astme isikuvastase kuriteo panid nad toime karistuse kandmise ajal, siis ei ole õiguskorra

kaitsmise huvides ja arvestades võimalust, panna süüdistatavad edaspidiselt

hoiduma kuritegude toimepanemisest (KarS § 56 lg 1,2), kohane karistada süüdistatavaid rahalise karistusega. Süüdistatavaid tuleb karistada raskemaliigilise karistusega – vangistusega, mis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel reaalselt vanglas ära kanda. Lähtudes kannatanule tekitatud vigastustest – parema küünar-ja kämblaluu

murd kodarluu pea nihestusega, haavad pea piirkonnas ning peaaju põrutus, millistega põhjustati kannatanule suut valu, kuid millistega puuet ei kaasnenud (lk 101), tuleb eelnimetatud asjaoludel kogumis süüdistatavaid karistada 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

10

Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

Tartu Vangla Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi U.U ja Aleksandr Kapajevi vastu 13 829 krooni 25 sendi nõudes (lk 117,38-41,93,114-123; millest 12 455 krooni on väidetav I.M raviteenuste kulu ja 1374 krooni 25 senti on väidetav laua

lõhkumise kulu), tuleb jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata. Asjaolule, et

Tartu Vangla ja Eesti Vabariik ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanud, millest tulenevalt puudub neil kriminaalasja raames ka tsiviilhagi esitamise õigus, juhtis kohus prokuratuuri tähelepanu 02.05.2006.a kohtu alla andmise määruses (lk

145-146). Sellele vaatamata jäi prokuratuur enda seisukoha juurde, et Tartu

Vangla on käesolevas kriminaalasjas kannatanu ja taotles enda vastuskirjas

(kohtuniku kohtu alla andmise määruses märgitule) jätkuvalt Tartu Vangla esindaja kannatanuna kohtuistungile kutsumist (lk 153-154). Ainult prokuröri

taotluse alusel kutsus kohus kohtuistungile Tartu Vangla esindaja kannatanuna

kohtuistungile ja lubas tal prokuröri taotluse alusel kohtuistungil ka osaleda (lk 153 – prokuröri vastusel olev kohtuniku resolutsiooni 24.05.2006.a).

Asjaolu, et Tartu Vangla ja Eesti Vabariik ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanud, nähtub süüdistatavatele esitatud süüdistusest. Süüdistatavatele esitatud

süüdistusest nähtuvalt on kriminaalasjas kannatanuid ainult 1 – I.M.. Eesti

Vabariiki ja Tartu Vanglat süüdistatavatele esitatud süüdistuses kannatanuna fikseeritud ei ole. Kuna Tartu Vanglat ja Eesti Vabariiki süüdistatavatele esitatud süüdistustes kannatanuna kajastatud ei ole, puudub alus käsitleda neid käesolevas kriminaalasjas kannatanutena. Seetõttu puudub kohtul õiguslik alus Tartu Vangla

ja/või Eesti Vabariigi esitatud tsiviilhagi kriminaalasja raames läbivaatamiseks.

Juhul kui Tartu Vanglal ja/või Eesti Vabariigil on kriminaalasja väliseid materiaalseid nõudmisi süüdistatavate vastu, on neid võimalik süüdistatavate vastu esitada tsiviilkohtumenetluse korras.

Asjaolu, et prokurör on märkinud süüdistusakti Tartu Vangla kannatanuna varalist kahju kandnud isikuks ei tee Tartu Vanglat veel kannatanuks KrMS § 37 mõttes,

kuna süüdistatavatele esitatud süüdistustes ei ole Tartu Vanglat ja/või Eesti

Vabariiki kannatanuna kajastatud. Süüdistatavatele esitatud süüdistustes on märgitud kannatanuks vaid 1 isik – I.M.

KrMS § 37 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kriminaalasjas kannatanuks isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud kahju. Tartu Vanglale ja/või Eesti Vabariigile ei ole

süüdistatavad kuriteoga vahetult kahju tekitanud, millega on seletatav ka süüdistatavatele esitatud süüdistustes kajastatu selle kohta, et Tartu Vangla ja/või

Eesti Vabariik ei ole süüdistustes kannatanuna kajastatud. Kuriteo läbi vahetult kahju kandnud isikuks oli ja on I.M., kes on ka süüdistusest nähtuvalt kannatanu.

Eelmärgitud asjaoludel kogumis tuleb Tartu Vangla Eesti Vabariigi nimel esitatud

tsiviilhagi U.U ja Aleksandr Kapajevi vastu 13 829 krooni 25 sendi nõudes (millest 12 455 krooni on väidetav I.M raviteenuste kulu ja 1374 krooni 25 senti on

väidetav laua lõhkumise kulu), mille esitamiseks andis 07.04.2006.a käskkirjaga nr 63

volituse justiitsminister üksnes Tartu Vangla inventari lõhkumisega kahju tekitamist käsitlevas osas (lk 117), jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata.

13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 12 455 krooni suurune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna:

• selle nõude esitamiseks ei ole Eesti Vabariigi nimel Tartu Vanglal ja/või Tartu Vangla juristil vastavat volitust (vt justiitsministri volikirja lk 117);

11

• süüdistatavatele esitatud

süüdistuste maht ja

süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti

Vabariigile kahju tekitamist - süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu

Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et

süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või Eesti Vabariigile väidetava

kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud. KrMS §-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole KrMS §-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest. 13 829 krooni 25 sendi suurusest tsiviilhaginõudest 1374 krooni 25 sendi suurune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna:

• süüdistatavatele esitatud süüdistuste maht ja süüdistuste piirid ei hõlma süüdistatavate poolt Tartu Vanglale ja Eesti Vabariigile kahju tekitamist - süüdistatavate süüdistusest ei nähtu Tartu Vangla või siis Eesti Vabariigi kannatanuks olemist ja seda, et süüdistatavad oleksid Tartu Vanglale või

Eesti Vabariigile väidetava kuritegeliku käitumisega kahju tekitanud.

KrMS §-s 268 on sätestatud kohtuliku arutamise piirid ja kohtul ei ole

KrMS §-st 268 tulenevalt õigust väljuda süüdistatavatele esitatud süüdistuste piiridest;

• süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistusi võõra vara rikkumises või hävitamises või omastamises.

Väidetava Tartu Vangla laua lõhkumisega tekitatud kahju ja väidetava Tartu Vangla poolt raviasutusele I.M raviteenuste eest tasumisega tekitatud kahjunõuded

on tsiviilhagina õigus Tartu Vanglal või Eesti Vabariigil uuesti esitada tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 310 lg 3).

Kannatanu I.M. (varasema perekonnanimega H) kohtueelsel uurimisel esitatud

tsiviilhagi moraalse kahju nõudes (lk 111-112),

mille kohta tal ja tema esindajal kohtulikul uurimisel enda seisukoht puudus (lk 213 all, 214 ülal,285-286), jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata (KrMS § 310 lg 1; KrMS § 38 lõikes 3

sätestatu kohaselt on tsiviilhagi vaid varalise kahju nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba) . Kannatanu I.M. on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 310 lg 3). Heli Sillaots kohtunik