1-07-1185\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16. veebruaril 2007.a. 1-07-1185

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas

käskmenetluse korras kriminaalasja nr 06231605931 materjalid M.G süüdistuses KarS § 121 järgi.

Süüdistatav

M.G - isikukood XXX; Aserbaidžaani kodanik;

keskharidus; elukoht: XXXXXX; töökoht: OÜ Ahhiles; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

M.G süüdistatakse selles, et tema, 25.11.2006.a kella 03.00 – 04.00 paiku Tallinnas, Aia tn 10/Inseneri 1 asuva ööklubi Robinson baarileti juures andis kannatanu D B’ile ühe löögi rusikaga suu piirkonda, ühe löögi rusikaga nina piirkonda ja ühe löögi peaga otsmiku piirkonda, mille tagajärjel tekitati D. B’ile füüsilist valu ja arvukalt kehavigastusi –

röntgenoloogiliselt tuvastatud ninaluu murd, hematoomid silmade ümber, vasaku õla mediaalsel pinnal (10 cm), keha paremal küljel, vasaku põlve eesmisel pinnal, vasaku reie tagumisel pinnal 10 cm läbimõõduga hematoom, otsmikul tugev turseline ala läbimõõduga 10 cm, tugev turse ülemisel huulel paremal, hammaste tundlikkus.

Oma tegevusega pani M.G toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 121 löömisega valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine ning M.G KarS § 121 järgi süü kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega:

- kannatanu D B poolt 25.11.06.a, 30.11.06.a ja 04.12.06.a antud ütlustega eeluurimisel

(tl. 3-5, 6-9, 29-32) selle kohta, et ööl 24.11.06 vastu 25.11.06 sai ta klubis Robinson baari järjekorras seistes löögi näkku kõrval seisvalt noormehelt. Pärast seda kui D. B

kukkus, sai ta veel mitu lööki samalt noormehelt, peamiselt näkku. D. B helistas politseisse ning ajal, mil ta tänaval politseid ootas, peksti teda korduvalt sama isiku

poolt läbi (klubist Robinson väljaspool). 30.11.2006.a politseile edastatud kirjas

täpsustab kannatanu, et kõigepealt sai ta parema käe rusikaga löögi näkku suu piirkonda ning vaatamata neid ümbritsevatele inimestele, kes püüdsid ründajat tagasi

2 hoida, suutis ründaja kannatanule veel kallale tungida, andes talle löögi peaga otsmiku piirkonda, pärast seda paiskas tugitoolidele, mis seisid kõrval. Seejärel lõi sama isik

talle rusikaga vastu nina. Ajal, mil ta tänaval politseid ootas, nägi ründajat, kes

suundus tema poole, kuid kannatanu tuttav neiu seisis kallaletungijale teele ette, paludes ründajal järele jätta. 04.12.2006.a täpsustas kannatanu varem antud ütlusi selle kohta, et tänaval teda keegi ei peksnud. Kuna ta kirjutas avalduse vahetult pärast talle

füüsilise valu tekitamist, siis mainis ta ebaõigesti, et langes kallaletungi objektiks tänaval. Pidas silmas, et võõras, kes talle füüsilist valu tekitas klubi ruumides, püüdis teda rünnata ka tänaval klubi ees, kuid teda segas neiu, kes tee tõkestas;

- tõendiga OÜ Perearstipraksisest Ülle Kaasik (tl.10); mille kohaselt käis D. B

27.11.2006.a vastuvõtul, kus tal tuvastati hematoomid silmade ümber, vasaku õlavarre mediaalsel pinnal (10 cm läbimõõduga), keha paremal küljel, vasaku põlve eesmisel pinnal, vasaku reie tagumisel pinnal 10 cm läbimõõduga hematoom, otsmikul turseline ala läbimõõduga 10 cm. Röntgenoloogiliselt tuvastatud ninaluu murd. Kaebusteks tugevad peavalud, hammaste hellus, ninavalu, palpatoorne valulikkus parema rindkere 3.-4. roide kõrgusel;

- patsiendikaartidega (tl. 11 - 13), millest nähtuvalt viibis D. B 25.11.2006.a AS Ida-

Tallinna Keskhaiglas; 28.11.2006.a viibis arstlikul läbivaatusel SA PER Mustamäe

korpuse erakorralise meditsiini üksuses, kuhu ta oli suunatud Keskhaiglast. D. B’il tuvastati tugev turse otsmikul, nina dislotseeritud vasakule, hammaste tundlikkus ning patsient suunati näoja lõualuu kirurgi juurde konsultatsioonile;

- äratundmiseks esitamise protokollidega (tl.14 - 28), mille kohaselt suutis kannatanu

tuvastada, et isik, kes teda 25.11.06.a kella 04.00 paiku ööklubis Robinson peksis, oli M.G;

- M.G enda ütlustega eeluurimisel (tl. 33 - 37), kus ta tunnistab temale

süüks pandava kuriteo toimepanemist. Annab selgitusi, et seisis baarileti ääres järjekorras, kui keegi trügis vahele, mistõttu vahetasid nad mingeid fraase. Keegi lõi teda huule piirkonda, löök oli tugev. Vastuseks lõi ta samuti kedagi, kuid keda, kuhu ja mitu korda, ei saa öelda, sest teda rünnati mitmelt poolt. Kahetseb toimepandut.

- äratundmiseks esitamise protokolliga (tl.38 - 43), mille kohaselt tundis tunnistaja D. L

fotodelt ära D.B lööja;

- tunnistaja D. L ütlustega eeluurimisel (tl. 44 - 48), mille kohaselt viibis ta sõpradega

ööklubis Robinson ja nägi, kuidas fotolt tuvastatud isik lõi rusikaga D. B näkku, D. B

põrkus mõne sammu tagasi, teda löönud inimene hakkas D. B ründama, lüües veel mitu korda;

- äratundmiseks esitamise protokolliga (tl.49 - 54), mille kohaselt tundis tunnistaja J. R

fotodelt ära kannatanu lööja;

- tunnistaja J. R ütlustega eeluurimisel (tl. 55 - 59) selle kohta, et ööklubis Robinson

kohtas ta tuttavat D. B. Umbes kella kolme paiku öösel läks ta garderoobi asjadele järele, mistõttu ei näinud kuidas D. B peksti. Tänaval nägi, et D. B nägu oli verine. D.

B juurde tuli noormees, kes sarnanes fotolt tuvastatud isikule. Nimetatud noormees

tahtis nähtavasti D. B’it lüüa, kuid tema pani käed laiali noormeeste vahele, et nad rahuneksid;

- tunnistaja D. F ütlustega eeluurimisel (tl. 60 - 64), kes samuti väidab, et viibis reede

öösel vastu laupäeva novembri lõpus 2006.a klubis Robinson (täpset kuupäeva ei mäleta) ning D. B’i ja M.G vahel toimus intsident. Kõik toimus kiiresti, nägi mõne aja pärast Ramili, kellel oli huul lõhki.

3

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör

võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

M.G on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on

selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kohus, arvestades M.G puhul karistust kergendava asjaoluna süü

puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KarS § 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on . 5000 krooni

KarS § 66 lg 1 tasumise ositi alusel peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse

: M.G

tasuda rahaline karistus 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 500 krooni kuus.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik

mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud,

s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale (kes tutvus kriminaaltoimiku materjalidega) makstud tasu.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus

o t s u s t a s :

1. M.G KarS § 121

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, 5 000 mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on

(viis tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Eesti

Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

KarS § 66 lg 1 ositi, s.o 10 kuu alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.

2.

Välja mõista M.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

, s.o sundraha

5 400 495,60 (viis tuhat nelisada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu kr (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti).

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777.

4

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras

10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates käskmenetluses tehtud .

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik