1-07-1527\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-1527

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-1527

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Istungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Serputko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Prokurör Natalia Duškina

Süüdimõistetu Aleksandr Serputko (sündinud 09.10.1977.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Serputko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 07.02.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Serputko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Aleksandr Serputko tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 19.01.2005.a otsusega KrK § 176 lg 1; § 186 ja § 115 lg 2 p 3 järgi ning karistati KarS § 63 lg 2, § 64 alusel vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 09.06.1998.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat 6

2 kuud 9 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele jäi 3 aastat ja 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 19.01.2005.a ja lõpp 29.01.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 26.11.2006.a.

Aleksandr Serputko on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Vangistusosakonna õiendi kohaselt on tema suhted vanglaametnikega viisakad ja käitumine hea ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted kaaskinnipeetavatega on A. Serputko’l head, suhtlusringkond vanglas on väike. A. Serputko käib eesti keele kursustel. Eeldused uue kuriteo toimepanemiseks on minimaalsed. Motivatsiooniks peab A. Serputko väljas ootavat abikaasat, kes on oma teise lapse ootel, last ja tööd. A. Serputko abikaasa vanemate avaldusest nähtuvalt asub A. Serputko vabanemise korral elama nendele kuuluvasse korterisse XXXXXXX. Töökoha on lubanud garanteerida Vost Grupp OÜ.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt hindab kriminaalhooldaja uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid järgnevalt: uue kuriteo toimepanemise risk sõltub A. Serputko tahtmisest ja motivatsioonist elada seaduskuulekalt. Vangla psühholoogi arvamusel võib riski suurendada liigne umbusklikkus teiste inimeste suhtes, mis võib olla takistuseks toimetulekul vabaduses. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendavad eluja töökoha olemasolu, tugev sotsiaalne võrgustik ja pere olemasolu.

Aleksandr Serputko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Palub arvestada, et A. Serputko pani toime raske isikuvastase kuriteo ning õigusemõistmise vastase ja avaliku usalduse vastase kuriteo, kusjuures karistusest on tal jäänud kanda veel üks aasta. Juhib tähelepanu, et A. Serputko ei kanna karistust mitte esimest korda.

Kohus, ära kuulanud A. Serputko ja prokuröri arvamuse, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul on A. Serputko ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Serputko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Aleksandr Serputko kannab karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest raske isikuvastase kuriteo – vägivallaga toimepandud suguühendus alaealisega eest, õigusemõistmise vastaste kuriteo – põgenemine karistuse kandmise kohast eest ja avaliku usalduse vastase kuriteo – aitas kaasa isikut tõendava dokumendi võltsimisele kasutamise eesmärgil, kasutas teadvalt võltsitud dokumenti eesmärgiga vabaneda kohustuste eest. A. Serputko’t on ka varasemalt vangistusega karistatud, millisest soodusrežiimiga vangistusest ta põgenes, millest saab järeldada, et A. Serputko ei püüdnudki oma käitumist muuta, õigusvastasest käitumisest ta järeldusi ei teinud ning mõistetud karistus tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi vangla hinnangul on A. Serputko asunud paranemise teele ning tema käitumine vangistuse ajal on muutunud paremaks, leiab kohus, et aeg, mil A. Serputko on vangistuses püüdnud käituda õiguskuulekalt, on liialt lühike. Mõistetud karistusest on A. Serputko’l

3 kandmata veel ligi aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 29.01.2008.a) ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et A. Serputko suudaks käesoleval ajal vabaduses elada seaduskuulekalt ning et ta oleks loobunud oma kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul ei kaalu ka tööja elukoha olemasolu vabaduses ning lähedaste toetus üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust. A. Serputko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik