1-06-13349\11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 veebruaril 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-13349 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 05 veebruar 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Anton Paulman’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14 novembri 2006 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Anton Paulman Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Rainer Amur Süüdistatav Anton Paulman, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 26 aprill 2006, viibis vahi all 26-27.07.2005 ja 21.11- 24.11.2005 Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14 novembri 2006 otsus kriminaalasjas nr. 1-06-13349, Anton Paulmani süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi, muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 12

veebruarist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 09. 02. 2007.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

A.Paulman on süüdi tunnistatud selle eest, et ta, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

pani nii üksinda kui grupis, sissetungimisega ja avalikult, ajavahemikus 13.03.2005 kuni 26.04.2006 Tallinna linnas asuvatest erinevatest korteritest toime 10 võõra vara vargust.

Harju Maakohus tunnistas A.Paulmani süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja karistas 1 aasta 6

kuulise vangistusega, vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusest luges kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja karistuse kandmise aja alguseks luges 26 aprill 2006.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi U.M, kuid tema osas ei ole kohtuotsust apelleeritud.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis süüdistatav täielikult nõustub süüdimõistmisega kuid leib, et mõistetud

1 aasta 6 kuuline vangistus on liialt range. Palub leevendada karistust seoses sellega, et vabaduses on tal vanaema ja vanaisa kes vajavad tema abi. Viibides vabaduses pidi ta nende eest hoolt kandma ja aitama ka materiaalselt. Peale tema neid keegi ei abista.

Apellatsioonikohtu istungil apellantsüüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus teda mõistetud karistusest tingimisi vabastada. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele

võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud A.Paulmani puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. Apellatsioon ei kajasta seaduslikke aluseid mida maakohus ei oleks karistuse mõistmisel arvestanud ja mis annaks ringkonnakohtule aluse kohtuotsuse tühistamiseks.

Apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil süüdistatava poolt väidetud vanavanemate eest

hoolitsemise vajadus ei ole antud juhul selliseks aluseks, mis annaks ringkonnakohtule

seadusliku aluse süüdistatavale kergema karistuse kohaldamiseks. A.Paulman on toime

pannud 10 varavastast kuritegu, seda nii grupis kui üksinda, nii sissetungimisega kui ka

avalikult. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt süü suurust arvestades on temale mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus kooskõlas seadusega. Mõjutamaks süüdlast edaspidi

hoiduma uute kuritegude toimepanemistest on alust karistuse mõistmisel arvestada ka

A.Paulmani isikuga. Ta on varem korduvalt karistatud ja seda varavastaste kuritegude

toimepanemiste eest. Seega ka isikulised omadused ei anna alust tuvastada, et mõistetud karistus oleks liialt range.

Apellandi poolt taotletud KarS § 73 ja 74 kohaldamise ehk siis süüdlase karistusest tingimisi

vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase

isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise

ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Kohtukolleegium ei tuvastanud 10 varguse toimepanemisel selliseid asjaolusid mis annaksid aluse süüdlase karistusest tingimisi vabastamiseks.

A.Paulman on varem korduvalt varavastaseid kuritegusid toimepannud isik, keda on ka

varem karistusest tingimisi vabastatud, kuid kes järjekindlalt jätkab vabaduses olles

kuritegude toimepanemisi. Ka ajal, mil talle oli juba esitatud kahtlustus varavastaste

kuritegude toimepanemiste eest, kui ta oli vahi alt vabastatud, jätkas ta kuritegude

toimepanemisi ning kokku on ta süüdi mõistetud 10 varguse toimepanemise eest. Selline

süüdistatava käitumine räägib selget keelt tema negatiivsest suhtumisest õiguskorda, mis

andis maakohtule põhistatult aluse temale reaalse vangistuse mõistmiseks ning annab

seadusliku aluse ka ringkonnakohtule apellatsioonis vastavasisulise taotluse rahuldamata jätmiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 14 novembri 2006 kohtuotsuse Anton Paulmani süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA ENE RANDMÄE