1-07-490\2 · 1-07-490\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-490

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 26.01.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 6 kuu

vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista R.J-ile 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.J-ile karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust 600 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 600 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on R.J üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-07-490 kohtueelses menetluses 06260201310 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist

Kriminaalasi

R.J süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristi Keldo Süüdistatav R.J

kriminaalkorras karistatud 1 korral

väärtegude toimepanemise eest karistatud, karistatus kustumata Kaitsja määratud korras Rainer Objartel

2 2

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

R.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse R.J-i esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Välja mõista R.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni

sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „R.J, 1-07-490, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „R.J, 1-07-490, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rainer

Objarteli süüdistatav R.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

3 3 15.01.2007.a süüdistatav R.J-i, tema kaitsja advokaat Rainer Objarteli ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Keldo vahel sõlmitud kokkuleppest

nähtuvalt süüdistatakse R.J-i selles, et tema isikuna, keda on 26.01.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, juhtis 01.10.2006.a kella 01.20 ajal Tartumaal, Ülenurme vallas, Jõhvi- Tartu- Valga maantee 138-l kilomeetril mootorsõidukit reg. märgiga 091 ALB, olles Ford Sierra alkoholijoobes.

Sellega pani R.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 15.01.2007.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on R.J-ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.J-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.01.2005.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 6 (kuue) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 69 alusel asendada R.J-ile mõistetud 10 (kümne) kuu pikkune

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 600 tundi (300 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma

talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav R.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb R.J hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70

senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

4 4

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 26,27).

Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise

eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.

Heli Sillaots kohtunik