1-06-13122\7 · Tallinna Ringkonnakohus

1-06-13122

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13122 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk - Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16. jaanuar 2007.a Tallinnas, eelistung Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. novembri 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.H Prokurör Katrin Tron Süüdistatav I.H Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 21. novembri 2006.a otsus I.H suhtes ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tõkend vahistamine jätta muutmata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib esitada määruskaebuse ainult advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21.novembri 2006.a otsusega mõisteti I. H lühimenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistati 1 aasta 6 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o. 6 kuu võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

2. I. H mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna ajavahemikul 17. detsembrist 2005.a kuni 17. juunini 2006.a asus uuesti toime panema vargusi Tallinnas asuvatest kauplustest. Neljal juhul peeti ta enne kauplusest väljumist kinni, ühe korra jõudis ta varastatud sukkpükstega kauplusest põgeneda.

2(3) 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav I. H kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ja reaalse vangistuse asendamist tingimusliku vangistusega. Taotlust motiveeritakse sellega, et kuriteod pani ta toime rahaliste vahendite puudumise tõttu, osa tekitatud kahjust on hüvitatud, tal on olemas kindel elukoht, soovib asuda tööle, tema tervislik seisund on halb. Ta on taastanud suhted oma vanematega, kes teda moraalselt toetavad.

4. Eelmenetluse istungil taotles prokurör kohtuotsuse muutmata jätmist, kaitsja aga kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse leiab, et kohtuotsus kuulub täies mahus tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saatmisele uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

5.1 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et I. H kriminaalasi lahendati Harju Maakohtus KrMS 9. peatükis sätestatud lühimenetluses. KrMS §-de 233 lg 1 ja § 237 lg 4 kohaselt lahendatakse sellisel juhul kriminaalasja ainult kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaalasja arutamine lühimenetluses ei vabasta kohut talle KrMS § 312 p-dega 1-3 pandud kohtuotsuse motiveerimise nõudest. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. novembri 2006.a otsuses nr 3-1-1-100-06 J. S süüdistusasjas märkinud, et kuigi KrMS 9. peatüki 1. jaos sätestatud lühimenetlus näeb ette mitmeid olulisi kohtulikku uurimist puudutavaid erisusi (KrMS § 237) sama seadustiku 10. peatükis sätestatud üldmenetlusega võrreldes, toimub KrMS § 233 lg 3 ja § 238 kohaselt kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi. Seetõttu peab ka lühimenetluses koostatud kohtuotsus vastama kõigile KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale seatud nõuetele, st sisaldama kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, et võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Seega ei vabasta ka süüdistatava poolt süü täielik omaksvõtt lühimenetluses kohut kohtuotsuse motiveerimise kohustusest. Sarnaselt üldmenetlusega võib kohus ka lühimenetluses jätta kohtuotsuse motiveeritud põhiosa koostamata ning piirduda vaid kohtuotsuse sissejuhatava osa ja resolutiivosa koostamisega üksnes juhul, kui kõik kohtumenetluse pooled on KrMS § 315 lg-te 7-8 kohaselt loobunud oma apellatsiooniõiguse kasutamisest (RT III 2006, 44, 369).

5.2 Kohtukolleegium osundab, et Riigikohtu praktikas on KrMS § 339 lg 1 p 7 sisustamisel asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui esimese astme kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, ning teiseks siis, kui maavõi linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav või kui kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2004 a. otsus nr.3-1-1-47-04 K. M ja J. K süüdistusasjas – RT III 2004, 17, 208).

5.3 Eeltoodust tulenevalt peab kohtukolleegium vajalikuks KrMS § 331 lg 3 alusel esitatud apellatsiooni piiridest väljudes märkida, et käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohus oma seisukohti üldse põhjendanud, piirdudes vaid süüdistusaktis toodud tõendite loeteluga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemas praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse

3(3) tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole asetatud omavahelisse konteksti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1998. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-98 - RT III 1998, 7, 63 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04 - RT III 2004, 10, 119). KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on põhjenduse puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob KrMS § 341 lg 1 alusel endaga vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Seega on tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Kohtukolleegium on seisukohal, et tegemist on ka kaitseõiguse olulise rikkumisega, sest süüdistataval ei ole võimalik kohtuotsusest aru saada milliste tõendite alusel ta süüdi mõisteti ja miks just sellise kuriteo toimepanemises.

5.4 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2 § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 ja 341 lg 1 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 21. novembri 2006.a otsuse I. H suhtes täies mahus ja saadab kriminaalasja uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Igor Amann