1-06-15289\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15289 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi L.I süüdistus Kars § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kretel Tamm Süüdistatav L.I

tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 7.ol korral; Kaitsja advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.I KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult

täitmisele, kui L.I

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut (kahe) tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on L.I kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

2

Määrata L.I katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Põlva

talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (Tartu

Maakohtu 28.11.2006.a. kohtuotsuse alusel on sama talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all). KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada R.M. tsiviilhagi ja välja mõista L.I-lt R.M. kasuks 10 100.- ( kümme tuhat ükssada) krooni.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 10; 180 lg 1 alusel mõista välja L.I-lt menetluskulu järgmiselt:

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) krooni 50 senti;

 postikulu 39 (kolmkümmend üheksa) krooni 60 senti.

L.I tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „L.I, 1-06-15289 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu L.I süüdistatakse selles, et tema

 isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.-21.04.2003.a tungis grupis

koos Häli Teppoga ukse avamise teel sisse Tartus, X asuvasse R.M. eramusse ja võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kohviautomaadi Braun väärtusega 800 krooni,

veekeetja väärtusega 200 krooni, muusikakeskuse Philips väärtusega 8000 krooni, raadio

väärtusega 300 krooni, kell-raadio väärtusega 300 krooni ja väärtust mitteomavaid lauanõusid. Sellega pani L.I toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava teo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega.

Tsiviilhagi on esitatud R.M. poolt summas 10100 krooni (varastatud asjade kogumaksumus 9600 krooni, lõhkumisega tekitatud kahju 700 krooni, kokku 10300 krooni, kuid veekeetja väärtusega 200 krooni on kannatanu tagasi saanud, seega hagi 10100 krooni II kd lk 179, 180,181, 182, 186)).

3 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.I-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Vastavalt KarS §-le 75 on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et L.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel,

et L.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes tuleb L.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Kohus eraldas käesoleva kriminaalasja 28.11.2006.a. kriminaalasjast nr 1-06-6087. Nimetatud kriminaalasja lahendas kohus kokkuleppemenetluses, kuid eraldas ühe episoodi seetõttu,

et puudus võimalus saada kannatanu R.M. kirjalikku nõusolekut kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks. Eeltoodud põhjusel ei pea kohus põhjendatuks süüdimõistetult eraldatud kriminaalasjas välja mõista sundraha, sest 28.11.2006.a. otsusega on L.I-lt välja mõistetud

sundraha 4500.- krooni. Kohus leiab, et seaduse mõte sundraha väljamõistmisel ei ole selles, et

süüdistatava süüst mitteolenevatel põhjustel, kuid menetluse huvides asja eraldamine peaks kaasa tooma süüdimõistetule korduva sundraha tasumise kohustuse. Samas peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 796,50 krooni ja postikulu summas 39,60 krooni.

Kohtunik