Legislator Case Law & Legislation
1-07-1570\3 AI generated

1-07-1570\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-07-1570\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-07-1570\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1570 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi J.N-i (J.N) süüdistus KarS §-de 263 p 3 ja 349 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Margus Gross Süüdistatav J.N

tõkendit ei ole valitud; varem kriminaalkorras karistatud; Kaitsja vandeadvokaat Anu P ärtel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.N KarS § 263 p 3 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.N KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm ) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.N-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. (kuus)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu

16.11.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 11 (üks) (üksteist) ärakandmisele kuuluvaks kuud vangistust võrra ja mõista J.N-ile

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 ) kuud vangistust. Karistuse (kaks) (viis kandmise algust hakata lugema 09.02.2007.a.

Asitõendid:

2

 auto üürileping, milline on tagastatud A.P.- vabastada asitõendi staatusest;

 auto üürileping, milline asub Lõuna Politseiprefektuuri Tartu autojälituse hoiuruumis Riia 179avastavalt KrMS §-le 126 lg 3 p 4- hävitada peale kohtuotsuse jõustumist;

 nuga, milline on Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna hoiuruumis vastavalt KrMS §-le 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Tsiviilhagi: Rahuldada A.P. tsiviilhagi ja välja mõista J.N-ilt (J.N) A.P. kasuks 240.- (kakssada nelikümmend) krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja J.N-ilt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni;

 riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1787 (tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni 70 senti;

 ekspertiisitasu 1 500.- (tuhat viissada) krooni.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu

viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida

dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest

nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Ap

ellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu J.N süüdistatakse selles, et tema

 olles alkoholijoobes, 16.07. 2005.a. kella 3.40 ajal Jõgeva linnas Aia tn. 3 Kaubahalli juures

asuvas parklas s.o. avalikus kohas rikkus kaaskodanike rahu ja avalikku korda sellega, et hoides käes nuga, üritas ta sellega V.B. ja N.R. mitmel korral rünnata ning lubas viimaseid ära tappa. Samuti karjus ta V.B., et kasutab viimase suhtes nuga. Sellega pani J.N toime kuriteo KarS § 263 p. 3 järgi s.o. rahu ja avaliku korra rikkumise relvana kasutatava muu esemega.

J.N selles, et tema

 05.03. 2006.a. sõlmis A.P. viimase sõiduauto Toyota Corolla reg. 910 AJP kasutamiseks lepingu, esinedes seejuures A.P. ja kasutades A.P. nimele välja antud juhilubasid ET119530 s.o. teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti. Sellega pani J.N toime kuriteo KarS § 349 järgi s.o. teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju 240 krooni.

3

Karistuse liik ja määr:

KarS § 263 p. 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista J.N-ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust J.N-ile Tartu Maakohtu 16.11. 2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta 11 kuu 1 päeva võrra, mõistes talle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 1 päev vangistust.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J.N-i, tema kaitsja ja prokuröri

vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et

süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. J.N tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 263 p 3 ja 349 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5400.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu.

Kohtunik