1-06-15739\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-15739

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-15739 (06231501828) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi L.H süüdistus KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav L.H

Ik: xxx

Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. L.H süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) aastat.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada L.H-le mõistetud ja ärakandmisele

kuuluva tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 8 kuud ärakandmist alates L.H kinnipidamisest vahistamismääruse alusel, so alates 23.11.2006.

4. L.H suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. L.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „L.H, 1- 06-15739, sundraha“.

6. L.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 2395 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni ja 40 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017

2

SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.H, 1-06-15739, kaitsjatasu“.

7. L.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 237 tegemisega tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr

221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.H, 1-06-15739, ekspertiisitasu“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

9. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud

DNA proov, minigrip kilekott ja sigaretiots kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

L.H süüdistatakse selles, et tema 24.06.2006 ajavahemikul kella 20.00 kuni

21.00 lõi korteris S. T-t mitmel korral noaga kaela piirkonda, tekitades S. T-le torkelõikehaavadega kaela paremal ja vasakul poolel ning näo alahuule all raske tervisekahjustuse.

Seega pani L.H oma tahtliku tegevusega toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule, so pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüteo toimepanemine on kriminaaltoimiku materjalidega tõendamist leidnud, inkrimineeritav süütegu on kvalifitseeritud õigesti.

Kannatanu seletas, et ise oli süüdi, et joobes ja magavat süüdistatavat ärritas. Pealegi võttis süüdistatav sellise Hiina päritolu pehme teraga noa, mis naha sisse auku tehes isegi kõverdus. Ta ise nägi kõverdumist. Hiljem said omavahel kokku ja said hästi läbi. Süüdistatav helistas

tema mobiiltelefonilt uurijale ja selgitati uurijale, et asi oli vastastikune. Kohtukutse oli üllatuseks ja ta mõtles, et asi on lõpetatud. Kaks nädalat tagasi tarvitas alkoholi ja tekkis tüli, mille jäljed on praegugi näol näha. Mingeid pretensioone süüdistatava vastu ei ole. Kui ei saa teda karistamata jätta, siis tuleks talle mõistetav karistus jätta tingimisi kohaldamata.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 24.06.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi majade vahel

asuvat sportimisnurka, kus avastati veresarnane määrdumine, suitsukoni ja minigrip kilekott. (t/l 3-6)

3

• 25.06.2006 koostatud aktist nähtuvalt paigutati ajutiselt Ida Politseiosakonna korrapidamisteenistuse ruumidesse DNA proov, minigrip kilekott ja suitsukoni. (t/l 7)

• 07.07.2006 koostatud aktist nähtuvalt paigutati Ida Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi DNA proov, minigripp kilekott ja suitsuots. (t/l 8)

• 29.06.2006 koostatud kannatanu S. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kannatanu, et 24.06.2006 tuli külla oma tuttavale N-le. N-d ei olnud kodus, kuid seal oli V. A. Jõi koos A-ga alkoholi ja umbes 15 minuti pärast tuli sinna N. tuttav S, kelle hüüdnimi on F. Ta tõi kaasa alkoholi. Jõid edasi ja S. heitis pikali. Tundis ka ise, et jääb purju ja tahtis heita samuti diivanile pikali. Toas oli kaks diivanit ning ühel lamas A, teisel S. Ütles S-le, et see end nihutaks ja ta tahab ka pikali visata. S. ärkas üles ja hakkas tema peale karjuma ning lükkas teda paar korda rindu. Tema lükkas Stasi vastu. Siis jooksis Stas kööki ja tuli leivanoaga tagasi. Samal ajal lähenes Stas talle noaga ja seletas, et tal ei ole õigus ning vehkis noaga. Tõrjus Stasi kätt ja Stas talle midagi ei teinud. Kuna selja taga oli diivan,

siis istus diivanile. Stas vehkis noaga edasi. Otsustas, et Stas on rahunenud ja tõusis diivanilt püsti et korterist ära minna. Sel ajal lõi Stas vaikides noaga teda kaela. Tundis, et verd hakkas voolama ning Stas ütles, et ta peseks end puhtaks. Läks vannituppa, kuid seal

oli A. ja ei hakanud ootama A. väljumist ning väljus tänavale. Siis hakkas halb ning kaotas teadvuse. Meelemärkusele tuli kiirabiautos. Arves, et Stas vaid kriimustas teda ja

sellepärast tuleb palju verd. Haiglas avastas, et tal on kaks haava. Stasi vastu mingeid

pretensioone ei ole, arvab, et on toimunus ise süüdi, sest ajas magava Stasi üles ja provotseeris teda sellega. (t/l 9-14)

• 05.07.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 237 nähtuvalt on ekspert

jõudnud arvamusele, et ravidokumentide ja 05.07.2006 toimunud kohtuarstliku

läbivaatuse andmetel on S. T-l tuvastatud tervisekahjustused: torke-lõikehaavad kaelal

paremal ja vasakul pool ning näol alahuule all. Tervisekahjustused võisid tekkida

24.06.2006 löökidest terariistaga, milleks võis olla nuga. Kaelale saadud vigastuse

tagajärjel esines hingetoru nihkumine koos ägeda kõri tursega, mis põhjustas ägeda

hingamishäire. Patsient vajas selle tõttu trahheostomeerimist – kunstlikule hingamisele viimist. Nimetatud tervisekahjustused oli elule ohtlikud tekitamise ajal ja sellele järgneval

raviperioodil. Tervisekahjustusest paranemiskestvus on ca 1,5-2 kuud, jätmata olulist

funktsioonihäiret vähemalt 40% ulatuses. Haiglaravi käigus tekkis tüsistusena lõuaaluse

süljenäärme uuris vasakul pool, mis on saadud trauma otsene tagajärg. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel leiti S.T hospitaliseerimisel analüüsiks võetud verest 2,93 promilli etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele. (t/l 21-24)

• 29.06.2006 koostatud tunnistaja N. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tarvitas tunnistaja

mitu päeva enne 24.06.2006 koos V. A ja Stasiga, kelle hüüdnimi on F., enda kodus

alkoholi. 24.06.2006 õhtul läks kodust ära, kuid A. ja Stas jäid korterisse. Napsitamine tüütas ära ning ta läks minema. Majast väljudes tuli vastu S. T, kes ütles, et läheb talle külla. Ütles S.T-le, et ta koju ei lähe, vaja asju ajada. Ütles S.T-le, et mingu tema juurde, seal on A. ja Stas. Kui mõne tunni pärast koju jõudis, siis olid seal A. ja Stas ning A. ütles, et T. enam külla ei tule. Selgituseks viipas A. Stasi peale, kuid ei öelnud midagi. Pärast seda heitis magama ning järgmisel hommikul ajas A. ja Stasi välja. Korteris verd ei olnud.

Köögis on palju nuge, kuid roosat värvi käepidemega nuga tal kodus ei ole. Kas mõni nuga kadunud on, seda öelda ei oska. Nugade peal verd ei näinud. Toas on kaks diivanit. (t/l 31-35)

• 04.07.2006 koostatud tunnistaja V. A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt elas tunnistaja nädal enne juhtunut oma tuttava N. juures. Aadressi teab visuaalselt. Kogu selle aja

tarvitasid alkoholi. Millal tuli nende juurde Stas hüüdnimega F., seda ta ei mäleta.

Tarvitasid kõik koos alkoholi. Millal N. ära läks seda ei mäleta. Heitsid koos Stasiga diivanitele pikali. Pärastpoole ronis rõdu kaudu sisse S. T, kellel oli kaasas alkoholi. Jõid edasi, kuid siis tekkis Stasi ja S. vahel tüli. S. hakkas diivanil magavat Stasi diivanilt maha

lükkama. S. selgitas Stasile, et tahab ise diivanile pikali heita. Tunnistaja läks sel ajal tualetti ning kui tagasi tuli, siis tuli S. kaelast verd. Ka Stas oli toas, kuid mis tal käes oli, seda ei näinud. Kuna oli purjus, siis heitis magama. Mis edasi sai, seda ei mäleta. (t/l 36- 40)

4

• suhted kaaskinnipeetavatega Ämari Vangla teatisest nähtuvalt olid L.H rahuldavad. Karistuse kandmise ajal õppis Rummu Erikutsekoolis. Distsiplinaarkaristusi määrati kolmel korral. Iseloomult ja käitumiselt on küll viisakas, kuid salakaval ja kergesti ärrituv. (t/l 59)

• ülekuulamisprotokollist 29.06.2006 koostatud kahtlustatava L.H

nähtuvalt tunnistas kahtlustatav inkrimineeritud süüteo toimepanemist ja seletas, et 24.06.2006 oli külas tuttava N. juures. Seal oli ka V. A. Tarvitasid koos alkoholi ning N. läks ära. Heitis diivanile magama. Teisele diivanile heitis A. Ärakas üles selle peale, et T. raputas teda tugevasti ning viskas põrandale. T. korterisse sisenemist ta ei näinud. N. ütles hiljem, et tuli nagu tavaliselt, so rõdu kaudu. Vihastas S-i peale ja läks kööki ning võttis

noa. Kustkohast noa võttis, seda ei mäleta. S. oli endiselt diivani juures ja esitas pretensioone, et tema magab ja teda ei tohi äratada. Tundus, et T. hakkas kallale tulema. Kuna oli purjus ja polnud veel üles ärganud, siis toimunut eriti ei mäleta. Mäletab noaga vehkimist teda endast eemale tõrjudes. Konkreetset eesmärki S. kõri katki lõigata ei olnud. Vehkis noaga ja andis hoobi sinna kuhu satub. Kuna S. tungis peale, siis tõrjud teda noaga vehkides eemale. Võimalik, et tekitas talle mõne vigastuse, täpselt ei mäleta. Nägi

S. kaelel verd ja ütles, et ta läheks end pesema. S. aga läks hoopis minema. Ise heitis magama. Kuhu noa pani, seda ei mäleta. Pärast seda S-d näinud ei ole. Tahtlust tekitada S. tervisele ükskõik millist kahju või teda tappa, ei olnud. (t/l 63-67)

• 29.06.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt juhatas

L.H maja juurde ning näitas korterit nr 17, kus osutas toas olevale diivanile, kus ta magas ja kust pealt teda S. maha ajas. Seejärel näitas kahtlustatav kööki, kust võttis noa ning läks tagasi tuppa diivani juures seisnud S. juurde, kus vehkis noaga ja tekitas haava kaela. (t/l 70-80)

• ülekuulamisprotokollist 26.07.2006 koostatud kahtlustatava L.H nähtuvalt seletas kahtlustatav, et jääb oma 29.06.2006 antud ütluste juurde, kahetseb toimepandut. (t/l 81-85)

• 23.11.2006 koostatud kinnipidamise aktist nähtuvalt peeti tagaotsitavaks kuulutatud ja 18.10.2006 vahistamismäärusega vahistatud kahtlustatav L.H kinni kell 23.10. (t/l 101)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli,

kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud L.H, kannatanu S. T, tunnistajate V. A ja N. K ütlusi, L.H ütluste olustikuga seostamise protokolli, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti ning süüdistatava isikuandmeid iseloomustavaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ettenähud

kuriteona, so raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule. Süüdistatav

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, seletades, et pani toe

toime seetõttu, et ta oli alkoholijoobes ja äsja üles äratatud ning ilmselt ei orienteerunud

toimuvas. Talle tundus, et kannatanu tungib talle kallale ja sellise raskusastmega tervisekahjustuste tekitamise soov tal puudus.

Kannatanu selgituste kohaselt tahtis ta süüdistatavat diivanil edasi liigutada, et ise samuti

diivanile ära mahuks ja saaks magama jääda, kuid süüdistatav ärritus segamisest ja üles ajamisest ning läks kööki ja tagasi tulles hakkas noaga vehkima. Arvates, et süüdistatav on maha rahunenud, otsustas püsti tõusta ja korterist lahkuda. Ootamatult aga lõi süüdistatav teda noaga kaela, seejuures sai ta alles haiglas teada, et teda on löödud mitu korda. Tunnistaja V. A ütlustest saab järeldada, et ta ei näinud süüdistatava poolt teo toimepanemise hetke, kuivõrd

oli ruumist väljas, mida kinnitab ka kannatanu oma ütlustes, väites, et ei saanud tualetti siseneda ja end pesema minna, sest V.A oli tualetis. Tunnistaja N. K ütlustest nähtuvalt teda aga kodus üldse ei olnud, mida kinnitavad nii süüdistatav, kannatanu kui ka tunnistaja V.A. Seetõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritavale teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ja

5

tahtluse vormi kindlakstegemisel lähtuda vahetult sündmuses osalenud isikute ütlustest ja ekspertarvamusega tuvastatud tervisekahjustuste raskusastmest.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt olid S. T-l tuvastatud tervisekahjustused: torkelõikehaavad kaelal paremal ja vasakul pool ning näol alahuule all ning tervisekahjustused

võisid tekkida löökidest terariistaga, milleks võis olla nuga. Kaelale saadud vigastuse

tagajärjel esines hingetoru nihkumine koos ägeda kõri tursega, mis põhjustas ägeda hingamishäire ja S.T vajas selle tõttu trahheostomeerimist – kunstlikule hingamisele viimist.

Seega olid tekitatud tervisekahjustused elule ohtlikud nende tekitamise ajal ja sellele

järgneval raviperioodil. Tervisekahjustusest paranemiskestvus on ca 1,5-2 kuud, jätmata

olulist funktsioonihäiret vähemalt 40% ulatuses. Haiglaravi käigus tekkis tüsistusena lõuaaluse süljenäärme uuris vasakul pool, mis on saadud trauma otsene tagajärg. Seega saab

ekspertiisiaktist teha järelduse, et tegemist on raske tervisekahjustusega, kuivõrd tekitatud tervisekahjustusega põhjustati oht elule. Süüdistatava süüd tunnistavatest ütlustest nähtuvalt

puudus tal tahtlus tekitada kannatanule rasket tervisekahjustust või kannatanut tappa.

Kannatanu enese selgitustest nähtuvalt arvas kannatanu, et süüdistatava ülesajamisega ise provotseeris süüdistatavat selliselt käituma. Kohus lähtub tahtluse kindlakstegemisel sellest,

et süüdistatava omandatud haridust ja piisavalt pikka elukogemust arvestades peab

süüdistatav teadma ja aru saama sellest, et kaitsmata kaelas asuvad inimesel elutegevuseks

vajalikud elundid, so hingamist ja pea verega varustamist tagavad hingetoru ja veresooned

ning nende vigastamine võib tingida tervise kahjustamise, ohu elule või elutegevuse

lakkamise. Arvestades seda, et süüdistatavat on varem ka kohtu poolt karistatud sarnaste tervisekahjustuste tekitamise eest pikemaajalise vangistusega, siis seda enam oli süüdistatav

sellise käitumise tagajärgedest teadlik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumine kannatanu suhtes oli tahtlik. Süüdistatav on küll väitnud, et talle tundus, et

kannatanu teda ründab, kuid süüdistatava enese ja kannatanu ütlustest nähtub, et pärast

sõnavahetust ja tõuklemist sai süüdistatav minna kööki noa järele ja seejärel sellega veel

pikalt vehkida ning kui kannatanu hakkas ära minema, lõi süüdistatav kannatanut noaga.

Seejuures ei ole süüdistatav kordagi täpsustanud seda milles võinuks seisneda kannatanu poolne rünne. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei olnud ka hädakaitseseisundis, kuivõrd kannatanu teda ei rünnanud. Kannatanu vaid ajas süüdistatava diivanilt ära ja pärast süüdistatava sõimuvalingut ja tõuklemist tõukas süüdistatavat vastu. Seejuures jäi kannatanu diivani juurde, süüdistatav aga läks noa järele. №a toomine näitab aga seda, et süüdistataval oli tekkinud soov seda kasutada. Arvestades eelnevat olukorda, kus ühine alkoholi tarvitamine

oli jäänud tarvitajate joobest tuleneva väsimuse tõttu pooleli, siis leiab kohus, et alkoholijoobes süüdistatav, kes oli raskest unest üles aetud, hindas olukorda valesti ja sellist sündmuste käiku ja valitud vahendi kasutamist arvestades ei ole võimalik väita seda, et

süüdistatava käitumise eesmärgiks oligi raske tervisekahjustuse tekitamine ja et süüdistatav oleks kindel olnud selles, et pärast noaga löömist kindlasti selline eesmärk ka saabub. Küll leiab kohus, et süüdistatav suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt, mida näitas ka asjaolu, et

pärast kannatanu löömist noaga heitis süüdistatav uuesti magama nagu ka tuppa tulnud ja verist kannatanut näinud V. A, tundmata huvi saabunud tagajärje vastu. Taolistel motiividel leiab kohus, et S.T-le raske tervisekahjustuse tekitamine oli toime pandud otsese tahtlusega.

Seetõttu leiab kohus, et L.H käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo liiki, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. KarS § 118

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena eranditult vangistus

neljast kuni kaheteistkümne aastani. Senise kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kui ei ole tuvastatud karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid, kuid seejuures arvestatakse ka süü suurust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus, kuigi süüdistatavat on sarnase iseloomuga tegude toimepanemise eest karistatud. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb

arvestada ka seda, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo andmetel leiti S.T

6

hospitaliseerimisel analüüsiks võetud verest 2,93 promilli etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele. Seega kannatanu, tundes süüdistatavat ja olles sellises joobes, ei andnud ka

ilmselgelt ise aru endale, et ta võib samasuguses raskes joobes isikut üles äratades teda

ärritada ja viia selleni, et teine isik ei orienteeru koheselt ajas ja ruumis ning võib käituda

agressiivselt ja ootamatult ning pikemalt mõtlemata. Kohus arvestab ka asjaoluga, et

kannatanul ei ole süüdistatava suhtes mingeid pretensioone, mida kannatanu kohtuistungil

korduvalt ja järjekindlalt kinnitas. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ja kannatanu

enese käitumist leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Kuigi süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste ja teiseliigiliste

kuritegude toimepanemise eest karistatud ja milliste toimepanemisel kasutati vägivalda,

seejuures ka nuga ja tekitati noaga vigastusi samuti kaela piirkonnas, siis kohus asub seisukohale, et kui varasemate kuritegude toimepanemisel oli süüdistataval mingi konkreetne teo motiiv ja saavutatav eesmärk, kuid menetluses olevas kriminaalasjas inkrimineeritava teo puhul saab eesmärgiks pidada vaid seda, et süüdistatav tahtis edasi magada ning teda äratanud kannatanu oli selles takistuseks. Lüües kannatanut noaga saavutas süüdistatav oma eesmärgi

ning heitis samasse kohta tagasi ja jätkas pooleli jäänud und. Taoline käitumine on küll selline, mis näitab süüdistatava ükskõikset suhtumist teise inimese tervisesse ja elusse, kuid selline tegu ei näita mingi teise kuritegeliku eesmärgi saavutamise tahet. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära ületavana.

Seejuures aga, arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja kriminaaltoimikust ilmnevaid ilmselgelt alkoholilembust ja asotsiaalset eluviisi iseloomustavaid asjaolusid, leiab

kohus, et süüdistatava isik välistab tema suhtes mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata jätmise. Ka KarS § 74 lg 2 sätete kohaldamine on kohtu arvates välistatud, kuivõrd lühiajalise vangistuse kohene täitmisele pööramine teenib oma eesmärki vaid juhul, kui isik ei ole varem vangistust kandnud ning lühiajaline vangistus sunniks isikut aru saama sellest, et ta edaspidise

vangistuse vältimise eesmärgil hoidub süütegude toimepanemisest edaspidi ja seda just

järgneda võiva pikemaajalise vangistuse hirmus. Käesoleval juhul on süüdistatav korduvalt

kandnud vabadust piiravaid ja pikaajalisi vangistusi, mistõttu lühiajalise vangistuse kohaldamine ei täida soovitavat eesmärki nn šokivangistuse mõttes. Samas aga süüdistatava

alkoholilembus ja legaalse sissetuleku puudumine näitavad seda, et süüdistatav ei sobi

kriminaalhooldusele. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus täies ulatuses ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik