1-05-677\8
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-677 Kohtukoosseis Ene Randmäe, Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi N.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06. 12. 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdist...
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-677 Kohtukoosseis Ene Randmäe, Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi N.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06. 12. 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav N.P Prokurör №na-Salome Barbo
Süüdistatav N.P, isikukood xxx, elukoht: x, kodakondsuseta, keskharidusega, varem korduvalt kohtu poolt karistatud, neist viimasel korral 11.07.2005.a KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg. 2 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi, 18 kuuse katseajaga, vahi all alates 29.09.2006.a.
Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd
Resolutsioon
Harju Maakohtu 06.12. 2006.a otsus N.P suhtes jätta muutmata.
Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb
ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või
kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu
kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda
ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Asjaolud ja menetluse kord
võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, karistuse aja algusega 29.09.2006.a
N.P mõisteti süüdi selles, et tema olles 11.07. 2005.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 08.06.2006.a võttis Maardus, Nurga t. 3 Grossi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 3 pakki mähkmeid 566.70 krooni väärtuses ja läbis kassa, kauba eest maksmata;
-samuti tema, 25.07.2005.a võttis Tallinnas, Mustakivi 13 kauplusest „Sportlandi“, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kaupa kokku 3448.- krooni väärtuses, kuid oli peale kassast kauba eest tasumata möödumist, turvatöötaja poolt kinni peetud;
- samuti tema. 02.08. 2005.a võttis Tallinnas, Suur-Sõjamäe tee 4 kauplusest „Sportland“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 paari dressipükse kokku 1025 krooni
väärtuses, kuid oli peale kassast kauba eest tasumata möödumist, turvatöötaja poolt kinni peetud. Seega N.P, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja
äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo.
Apellatsiooni taotlus.
Ringkonnakohtu seisukoht
N.P mõisteti vaidlustatava kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja temalt mõisteti seaduses ettenähtud korras välja 4500 krooni suurune sundraha.
Kohtukolleegium on seisukohal, et N.P taotlus, vähendada temalt välja
mõistetud sundraha talle juba kuritegude toime panemise ajal teadaolevatel asjaoludel s.o.
alaealise lapse ja invaliidist ema olemasolu tõttu, ei ole põhjendatud ega saa olla aluseks temalt väljamõistetud sundraha vähendamiseks. Kohtukolleegium tähendab, et N.P puhul ei saa me rääkida juhuslikult varguse episoodi toime pannud isikust, vaid isikust kellele on kuritegude toimepanemine muutunud
elustiiliks. Vaatamata, et N.P omas vabaduses viibides väidetavalt töökohta
OÜ-s * ja seega sai sissetulekut, ei võtnud ta midagi ette, et hakata tasuma temalt juba eelmise süüdimõistva kohtuotsuse alusel väljamõistetud sundraha. N.P - asudes toime panema tingimisi mõistetud karistuse kandmise ajal järjest uusi kuritegusid - teadis, et kuriteolt tabamisel ning süüdimõistmise korral tuleb tal maksta
sundraha. Vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist ega arvestanud tulevikus väljamõistetava sundraha maksmise kohustusega.
Kohtukolleegium on seisukohal, et vaadeldaval juhul ei tingi töövõimelise süüdimõistetu
varaline seisund ega resotsialiseerumisväljavaated temalt väljamõistetud menetluskulude – sundraha - vähendamist.
Ene Randmäe Ivi Kesküla Jüri Paap