1-06-4477/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaaltoimik 1-06-4477 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6 veebruaril 2007. a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-4477 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Nataly Mark Kriminaalasi S.V süüdistuses KarS § 120,121,136lg1,322 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Peebo Süüdistatav S.V elukoht: xxx isikukood: XXX ; kodakondsus: xxx Vabariigi kodanik; haridus: kesk; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras varem karistatud 3-l korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu Kaitsja Van.advokaat Ann Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi mõista S.V KarS § 120 järgi ja karistada teda 1 (üks) kuu pikkuse vangistusega. Süüdi mõista S.V KarS § 121 järgi ja karistada teda 6 (kuus) kuu pikkuse vangistusega Süüdi mõista S.V KarS § 136lg1 järgi ja karistada teda 5 (viis) kuu pikkuse vangistusega

Süüdi mõista S.V KarS § 322 järgi ja karistada teda 7 (seitse) kuu pikkuse vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.04.2004.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada S.V-le mõistetud 2 (kaks) aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1440 tundi (720 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.V elukohaks xxx Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu talitusele S.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista S.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 krooni , kaitsjatasud 1132.80krooni ja kaitsjale toimiku materjalidest koopiategemise kulu 66.40krooni Menetluskulud

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. 2

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.V-d süüdistatakse selles, et tema 24.07.2004.a. kella 19.00 paiku xxx asuvas üürikorteris tüli käigus lõi rusikaga vastu elukaaslase D.M-i enesekaitseks tõstetud vasakut kätt ning hammustas D.M-i ninast, tekitades D.M-ile järgmised kehavigastused: vasema randme nihketa kodarluu murd ning ninaluu tipu nihketa murd. 10.10.2004.a kella 19.30 paiku sõiduautos teel xxx linna tüli käigus lõi D.M-i korduvalt rusikaga näkku ja kõhtu, tekitades viimasele verevalumid silmade all. 11.10.2004.a kella 23 paiku xxx asuvas üürikorteris tüli käigus haaras toolil istuva D.M-i vasakust käest ja tõmbas, hoides viimast käest, toolilt püsti, millega tekitas D.M-ile vasaku kodarluu ja küünarluu keskmise kolmandiku põikimurrud. Sellega S.V pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise isiku peksmise. 07.08.2004.a kell 01.16 ähvardas S.V D.M-i tapmisega, saates viimase mobiiltelefonile SMS-i, mis sisaldas tapmisega ähvardust, lubades saata D.M-i “sinna kus mu isa”, s.o. S.V surnud isa juurde, ning D.M-il oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sellega S.V pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. ähvardamise tapmisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. 10.08.2005.a. kella 07.20 ajal võttis oma elukaaslaselt D.M-ilt seadusliku aluseta vabaduse lukustades ta xxx asuvasse korterisse. Sellega pani S.V toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise s.o. KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ajavahemikul detsember 2004.a. kuni aprill 2005.a. sundis oma elukaaslast D.M-i andma kriminaalasja nr 04278003856 raames valeütlusi nii eeluurimisel kui kohtus, ähvardades vastasel korral D.M-i ja ta poja maha lüüa Sellega pani S.V toime KarS § 322 kvalifitseeritava kuriteo s.o. vägivallaga valeütluste andmisele sundimise. 3

Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 136 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 322 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.V-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.04.2004.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada S.V-le mõistetud 2 (kaks) aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1440 tundi (720 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud

ajal

registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda,

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 120,§121,§136lg1 ja §322 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht menetluskulu osas 4

Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel S.V-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,kaitsjatasud 708.00+424.80krooni 1132.80krooni ja kaitsjale toimiku materjalidest koopiategemise kulu 66.40krooni Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni. Kaie Uusen Kohtunik 5