1-06-12105\9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Tõlge Kriminaalasi nr.1-06-12105 (05244002218)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09 jaanuaril 2007.a. Kohtla-Järvel

Kriminaalasja number 1-06-12105 (05244002218)

Kohtunik Jüri Sakkart

Kohtuistungi sekretär Inna Kossinets

Tõlk Svetlana Hamaza

Kriminaalasi B.A süüdistuses KarS § 424 ja 329 järgi.

Prokurör Mariza Lillepea

Süüdistatav B.A Isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx

Karistatus varem kohtulikult karistatud

Kaitsja Irina Gromtsev

Tõkend elukohast lahkumise keeld

B.A oli süüdi mõistetud Ida- Viru Maakohtu otsusega 09.02.2005.a. KarS § 424 järgi ja karistatud 3 kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 74 määrati katseaeg, 18 kuud. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel jäeti ilma mootorsõiduki juhtimisõigusest tähtajaga 1 aasta. 03.09.2005.a. juhtis ta sõiduautot MB xxx reg. nr. xxx xxx, olles alkoholijoobe seisundis. 03.09.2005.a. kell 06.15 peeti ta politseitöötajate poolt kinni Kohtla-Järvel, Olevi tn. 33 maja juures.

2 Seega juhtis B.A mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, olles isik, keda on varem karistatud samasuguse teo toimepanemise eest. Seega, pani toime KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. Seega B.A, olles kohtu otsusega jäetud ilma mootorsõiduki juhtimisõigusest, pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise. Seega pani toime KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungi käigus andis süüdistatav B.A ütlusi, et olles varem süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja olles ilma jäetud mootorsõiduki juhtimisõigusest, juhtis ta autot alkoholijoobe seisundis. Palus arvesse võtta seda, et tegi seda seoses sellega, et viibis koos isaga aiamaal, isal hakkas halb. Tal hakkas hüpertooniline kriis. Nad asusid linnast 5 km kaugusel. Ravimeid ei olnud. Telefon ei töötanud. Isa püüdis ise autot juhtida, kuid sõitnud Kohtla-Järveni, mõistis, et ta ei ole võimeline edasi sõitma. Siis istus B.A ise autot juhtima. Mõni meeter enne koduni jõudmist peatas neid politseiekipaaž. Ta teatas politseinikele, et tema isal on halb olla, nad koostasid protokolli ja lasid tal minna. Ta kiirustas koju, et isale meditsiinilist abi osutada. Seoses sellega keeldus andmast politseinikele kirjalikke selgitusi pühjuste kohta, miks ta alkoholijoobe seisundis autot juhtis. Tema ema on velsker, ta andis isale ravimeid ja isal hakkas parem. Kiirabi välja ei kutsunud. Isa käis hiljem ise arsti juures. B.A arvab, et tegutses hädaseisundis.

Tunnistaja V T andis ütlusi, et puhkas koos pojaga suvilas. Ärkas, sest tundis tugevat valu südames, peapööritust ja nõrkust. Vererõhk tõusis. Ravimeid kaasas ei olnud. Helistada ei saanud, kuna telefoni aku oli tühjaks saanud. Koduni oli 5 km, ta otsustas, et sõidab koju oma autoga. Koduni oli jäänud veel kaks kilomeetrit, kui oli sunnitud peatuma, kuna ei olnud enam võimeline autot juhtima. Poeg, nähes isa seisundit, hakkas tema elu pärast kartma, istus auto rooli taha ja sõitis umbes 2 km. 100 m enne kodu peatas neid politseiekipaaž. Politseinikelt abi ei palunud, kuna olid kodu juures. Kodus osutas talle meditsiinilist abi naine – ta on velsker ja teab, mida on vaja teha. Tal hakkas parem. Nädal hiljem pöördus perearsti poole.

I T. Poeg ja abikaasa jäid aiamaale. Tagasi tulid hommikul, poeg ütles, et isal on halb. Ta osutas mehele esmaabi. Kaks järgnevat päeva tegi lihasesüste. Kuna suutis mehe ise raskest seisundist välja viia, siis kiirabi ta mehele ei kutsunud. Poeg istus rooli taha alkoholijoobe seisundis, ei aidata isa, kuna tal oli väga halb olla.

Tunnistaja I P. Peatas koos paarimehe T auto, mida juhtis B.A. Kontrollimisel selgus, et juht on alkoholijoobe seisundis. Kontrollisid digitaalalkomeetriga. Juht oli tulemusega nõus ja loobus meditsiinilise ekspertiisi läbiviimisest. Protokollidele allakirjutamisest ja kirjalike selgituste andmisest juht keeldus. Abi ei palunud. Sellest, et autos viibib haige inimene, ei teatanud. Kui oleks olnud vaja välja kutsuda kiirabi, oleksid nad seda teinud. Juhil keelati autot juhtida. Koostanud kõik vajalikud dokumendid, sõitsid nad ära.

Kohus uuris järgmisi tõendeid: Protokoll AB 782353, koostatud B.A suhtes 03.09.2005.a., kell 06.15 Kohtla-Järvel, Olevi tn.33, sõiduauto MB xxx, reg. nr. xxx xxx juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. B.A keeldus alla kirjutamast. Keeldus koopiat vastu võtmast kd.2 t.lk.4. B.A alkoholijoobe tuvastamise akt 03.09.2005.a. aparaadi LION 500 reaktsioon – 1,12 mg väljahingatavas õhus. Alkoholijoobe välised tunnused. Keeldus alla kirjutamast – kd.2 t.lk.6.

3 Ülekuulamisprotokollis 03.09.2005.a. kirjutas B.A omakäeliselt, et keeldub alla kirjutamast ja ekspertiisist loobub. Oma selgituses ei näidanud midagi, mis põhjusel ta juhtis autot alkoholijoobe seisundis – t.lk.7 kd.2. 01.12.2005.a. sõlmis B.A kokkuleppe, milles oli nõus, et talle mõistetakse KarS § 424 järgi karistuseks 4 kuud vangistust, võttes arvesse talle varem kohtu poolt mõistetud karistust – t.lk.33-34, kd.2. 16.01.2006.a. toimunud kohtuistungil oli kokkulepe muudetud, ja KarS § 424 ja § 329 järgi mõisteti rahaline karistus 12 500 krooni kd.2 t.lk.45-46. Oma määrusega 16.01.2006.a. tagastas kohus asja prokuratuuri, uue kokkuleppe sõlmimiseks, kuna prokuratuur koostas kokkuleppe, jättes arvestamata B.A suhtes tehtud varasemat kohtuotsust kd.2 t.lk.47. 06.02.2006.a. koostati Viru Ringkonnaprokuratuuris koos B.A-ga uus kokkulepe, mille alusel prokuratuur taotles mõista talle KarS § 424 ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 74 lg.5 alusel, arvestades Viru Maakohtu kohtuotsust 09.02.2005.a. – 3 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 50 lg.1 mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajätmine tähtajaga 5 kuud – t.lk.54-55 kd.2. 17.04.2006.a. toimunud kohtuistungile B.A ei ilmunud. Prokuröri ettepanekul saadeti kriminaalasi tagasi prokuratuuri, selle saatmiseks kohtusse üldkorras kd.2 t.lk.63-66. Doktor V. Mironenko teatisest nähtub, et V. B.A, sündinud 1950.a., viibis haiglas alates 08.07 - 16.07.2002.a. – kd.2 t.lk.74. 12.09.2005.a. teatisest nähtub, et V. B.A põeb 2 st. hüpertooniatõbe.

B.A, tunnistes ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos, püstitas versiooni, et ta tegutses hädaseisundis. Tema isal V T hakkas halb. Ta oli sunnitud, olles alkoholijoobe seisundis, viima ta autoga koju. Tema versioon on ümber lükatud politseitöötaja P ütlustega, politseitöötajate poolt koostatud materjalidega, B.A enda kinnipidamisel, 03.09.2005.a. antud ütlustega. Seal pole seda versiooni mainitud. B.A ise keeldus ütluste ja selgituste andmisest. Pole mingeid objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid, et V. B.A oleks 03.09.2005.a. või teistel lähipäevadel pöördunud kiire meditsiinilise abi saamiseks. See, et V. B.A naine suutis tema seisundi stabiliseerida ilma meditsiinilise abi järele pöördumiseta kinnitab fakti, et V. B.A-ga ei juhtunud midagi erakorralist. B.A, kes oli ilma jäetud juhtimisõigusest ja kes oli alkoholijoobe seisundis, ei olnud mingit vajadust istuda 03.09.2005.a. varahommikul auto rooli ja seda juhtida. Kohtualuse versioon tekkis tunduvalt hiljem pärast juhtunut, seejuures ei ole see millegagi tõendatud, välja arvatud B.A ja tema lähedaste ütlused. Seega on see B.A katse hoiduda kõrvale vastutusest toimepandu eest.

Uurinud kõiki kogutud tõendeid, jõudis kohus järeldusele, et leidis kinnitust süüdistatava B.A süü. 03.09.2005.a. kell 06.15, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis ta mootorsõidukit MB xxx, reg. nr. xxx xxx, peeti politseitöötajate poolt kinni Kohtla-Järvel, Olevi tn. 33 juures. Varem, 09.02.2005.a. oli ta süüdi mõistetud Ida-Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud 3 kuulise vangistusega, KarS § 74 alusel mõisteti 18 kuuline katseaeg. Seega pani ta toime KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo katseaja jooksul. Peale selle, B.A oli Ida-Viru Maakohtu 09.02.2005.a. kohtuotsusega, KarS § 50 alusel, ilma jäetud mootorsõiduki juhtimisõigusest 12 kuuks. Seega pani ta toime KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo.

4 B.A pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Karistuse mõistmisel pöörab kohus tähelepanu sellele, et B.A on juba karistatud alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga. Korduva analoogilise rikkumise eest määras kohus talle tingimisi karistuse. Seitse kuud hiljem peeti B.A uuesti kinni, kui ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, seejuures, ta oli ilma jäetud mootorsõiduki juhtimisõigusest. Kohus pöörab tähelepanu ka kokkuleppele, mille B.A sõlmis prokuratuuriga kohtueelse uurimise käigus. Seoses sellega loeb kohus vajalikuks mõista B.A-le karistuse vangistuse näol.

Juhindudes KrMK § 306, § 311-313, § 315, § 318, kohus

OTSUSTAS:

B.A süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg.5 alusel pöörata reaalsele täitmisele Ida-Viru Maakohtu 09.02.2005.a. kohtuotsusega nr. 1-408/04 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud vangistust ja KarS § 65 lg.2 alusel mõista B.A-le liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 275 alusel muuta B.A suhtes valitud tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta – ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise algust arvestada vahi alla võtmises momendist 09 jaanuarist 2007.a.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel määrata B.A-le lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajätmine tähtajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

Välja mõista B.A-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 5400 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 5376.75 krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või nr. 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 2800049900.

Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalus kohtus kohtuotsusega tutvuda. Vahi all viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kohtumenetluse poolel on õigus peale kohtuotsuse kuulutamist apellatsiooniõigusest keelduda.

5

Kohtunik Jüri Sakkart /allkiri/

Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik