1-05-315\28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-315 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi E.B süüdistus KarS § 386 lg 1, KrK § 148 1 lg 6 (KarS § 389 lg 1) järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas Süüdistatav E.B

elukoht: X: xxx, , tõkendit ei ole kohaldatud, varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata, Kaitsja vandeadvokaat Helmut Pikmets

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.B KarS § 386 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 ) (üks aasta vangistust. Õigeks mõista E.B süüdistuses KrK § 148 1 lg 6 järgi.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.B ei pane 3 aasta pikkuse (kolme) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 310 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi (esitatud läbi Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse) poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,5,9,10; 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt menetluskulud järgmiselt:

2

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;

 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni;

 tunnistajatele väljamakstud tasu summas 1320.- (tuhat kolmsada kakskümmend) krooni;

 postikulu summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) krooni 20 senti.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017,

Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule

dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle

nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu

Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui

keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 22.detsembril 2006.a. kell 10.00.

PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

E.B süüdistatakse selles, et tema, olles 01.10.1995. a Tartu Linna Maksuametis

käibemaksukohustuslasena registreeritud OÜ E.B Pesukaru (reg. kood 10191567) ainuomanik ja juhatuse liige ning olles seega äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1, § 181 lg

1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise

korraldamise eest, esitas ajavahemikul 30.08.2000. a kuni 20.12.2002. a Tartu Linna

Maksuametile tahtlikult OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides ning tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid alljärgnevalt:

- Korraldades ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni 2002. a novembrikuuni OÜ E.B Pesukaru nimel puhastusvahendite müüki ning koristusja puhastusteenuseid äriühingutele ja eraisikutele, kes esitatud arvete alusel tasusid kaupade ja teenuste eest summad №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontole nr 17206101, jättis E.B OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil nimetatud arvelduskontole laekunud

summad tahtlikult OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides 18%

määraga maksustatava käibe osas summas 1 980 131 krooni kajastamata, maksustatavalt käibelt 18% arvutamata, deklareerimata ja tasumata käibemaksu krooni ulatuses ning

356 423 arved säilitamata;

- E.B , arvestades ja tasudes 2001. a märtsikuust kuni detsembrikuuni ja 2002. a

märtsikuust kuni juulikuuni OÜ E.B Pesukaru töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 93 450 krooni, millised summad on alates 01.01.2000. a kehtiva tulumaksuseaduse (edaspidi ™S) § 13 lg 1 mõistes käsitletavad rahaliste tasudena, jättis need OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja

deklareerimata. Nimetatud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud

väljamaksete netosummadena ning maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru

3

nimel jätnud deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid kogusummas krooni. 121 637

Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas krooni ja 29 015

arvestamata ning tasumata sotsiaalmaksu kokku summas krooni ning 2002. a 40 140 märtsikuust kuni juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötuskindlustusmakse summas 274 138 krooni ja arvestamata ning tasumata tööandja töötuskindlustusmakse summas krooni, kokku summas krooni; 412 - E.B, omades ja kasutades OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni 2002. a

juulikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17206101 välja sularaha kokku summas 1 842 350 krooni. E.B jättis OÜ E.B Pesukaru poolt enesele tehtud väljamaksed, millised summad on alates 01.01.2000. a kehtiva ™S § 13

lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmele oma

ametiülesannete täitmise eest makstava tasuna, OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata. E.B poolt pangakontolt välja võetud summad

on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena ning

maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata E.B-le tehtud väljamakseid kogusummas krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis 2 498 247 E.B kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas krooni, arvestamata ja 646 905 tasumata sotsiaalmaksu kogusummas krooni; 824 421 - E.B tasus ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni detsembrikuuni, 2001. a veebruarikuust

kuni novembrikuuni ning 2002. a jaanuarikuust kuni maikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea

Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr 17206101 Eesti Ühispanga Elukindlustuse

arvete alusel enda elukindlustusmakseid summas 12 344.20 krooni, millelt jättis tahtlikult tasumata tulumaksu summas krooni ja sotsiaalmaksu summas krooni. Samuti tasus 4335 5503 E.B OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt oma tütrele

Heidi E.B-le osutatud sünkroontõlke eest 12.03.2001. a Tartu Linnavalitsuse

haridusosakonnale 450 krooni ja 11.12.2001. a Tallinna Linna Maksuametile riigilõivu H.

E.B eest summas 1140 krooni ning jättis nimetatud summadelt tahtlikult tasumata

tulumaksu kokku summas krooni ja sotsiaalmaksu summas krooni. Eelnimetatud 559 710 väljamaksetelt jättis E.B tahtlikult tasumata ja deklareerimata tulumaksu erisoodustustelt kokku summas krooni ja sotsiaalmaksu summas krooni; 4894 6213 - E.B soetas ajavahemikul 2001. a veebruarikuust kuni augustikuuni ja 2002. a maikuus

OÜ E.B Pesukaru nimel kaupu summas 26 079 krooni, mis ei olnud OÜ E.B Pesukaru

ettevõtluses kasutatavad, ning jättis tahtlikult tasumata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas krooni; 9162 - E.B tasus OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt

pangakaardi või ülekandega 2001. a aprillikuus, juulikuus, septembrikuus, oktoobrikuus ja 2002. a jaanuarikuus ja juunikuus soetatud kaupade ja teenuste eest kokku summas 6956.49

krooni, mille kohta puuduvad OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises algdokumendid ning jättis tahtlikult tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas krooni. 2444

Eelpool kirjeldatuga rikkus E.B kuni 31.12.2001. a kehtinud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 p 2, 4 ja 5 ning alates 01.01.2002. a kehtinud KMS § 11 lg 1, § 27 lg 1 ja 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvutama

maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu summa ja tasuma maksustatavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks ning säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad.

Samuti rikkus E.B alates 01.01.2000. a kehtiva ™S § 40 lg 2, 4 ja 5 nõudeid, mille

kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama sama seaduse §-s 41 loetletud

4

väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määrale, s.o 26% ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise

kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni .

Samuti rikkus E.B ™S § 54 lg 1, 2 ja 4 nõudeid, mille kohaselt § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus ning kõik residendist juriidilised

isikud on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks

maksuhaldurile maksudeklaratsiooni §-des 48-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel

kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte ja kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samuti rikkus E.B kuni 31.12.2000. a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 1, § 7, § 10 lg 1 p 1, 3 ja 4 nõudeid ning alates 01.01.2001. a kehtiva SMS § 2 lg 1 p 1, § 7 § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta, maksma

§-s 7 toodud määras, s.o 33% sotsiaalmaksu ning üle kandma tasumisele kuuluva

sotsiaalmaksu maksuhalduri pangakontole maksustamiseperioodidele järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava maksudeklaratsiooni.

Samuti on E.B rikkunud ajavahemikul 2002. a jaanuar kuni juuli kehtinud töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 42 lg 1 p 1, 2 ja 3 nõudeid, mille kohaselt tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud

summadelt töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatud

töötuskindlustusmakse määras; maksma käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud

summadelt töötuskindlustusmakseid tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel

maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed maksuhalduri hiljemalt väljamakse tegemise

kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava deklaratsiooni.

Maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi OÜ-lt E.B Pesukaru ajavahemikul

30.08.2000. a kuni 20.12.2002. a riiklike maksudena laekumata kokku krooni: 1 920 029 käibemaksu kokku krooni, tulumaksu kokku krooni, sealhulgas kinnipeetud 356 423 692 420

tulumaksu 675 920 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 4894 krooni ja tasumisele kuuluvat

tulumaksu 11 606 krooni; sotsiaalmaksu kokku krooni, sealhulgas arvestatud 870 774

sotsiaalmaksu 864 561 krooni, sotsiaalmaksu erisoodustustelt 6213 krooni ja

töötuskindlustusmakseid kokku krooni, sealhulgas arvestatud töötuskindlustusmakseid 412 138 krooni.

Sellega pani E.B toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamise, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni.

Samuti süüdistatakse E.B selles, et tema, olles OÜ E.B Pesukaru (reg kood 10191567)

ainuomanik ja juhatuse liige ning olles seega ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt

ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, jättis

ajavahemikul 30.08.2000. a kuni 10.08.2002. a maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele

kuuluva tulumaksu ja töötuskindlustusmaksed tahtlikult kinni pidamata ja tasumata alljärgnevalt:

- E.B , arvestades ja tasudes 2001. a märtsikuust kuni detsembrikuuni ja 2002. a

märtsikuust kuni juulikuuni OÜ E.B Pesukaru töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja

töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi ning endale kui juhatuse liikmele töötasu ja puhkusekompensatsiooni 20 000 krooni, kokku summas 93 450 krooni, millised summad on

5

alates 01.01.2000. a kehtiva ™S § 13 lg 1, 2 mõistes käsitletavad töötajatele makstavate rahaliste tasudena ja juriidilise isiku juhatuse liikme tasudena, jättis need OÜ E.B Pesukaru

raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata. Nimetatud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena, maksustamisele

kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata töötajatele ja juhatuse liikmele tehtud väljamakseid kogusummas krooni, millelt E.B jättis OÜ 121 637 E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult kinni pidamata ja tasumata

tulumaksu kokku summas krooni ning 2002. a märtsikuust kuni juulikuuni kinni 29 015 pidamata ja üle kandmata töötuskindlustusmakse summas krooni. 274 - E.B, omades ja kasutades OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni 2002. a

juulikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17206101 välja sularaha kokku summas 1 842 350 krooni. E.B jättis OÜ E.B Pesukaru poolt enesele tehtud väljamaksed, millised summad on alates 01.01.2000. a kehtiva ™S § 13

lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmele oma

ametiülesannete eest makstava tasuna, OÜ E.B Pesukaru raamatupidamisesarvestuses

kajastamata ja deklareerimata. E.B poolt pangakontolt välja võetud summad on

käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena ning

tulumaksusummade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Seega on E.B OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata E.B-le tehtud väljamakseid kogusummas krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B 2 498 247 kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas krooni. 646 905

E.B jättis väljamaksetelt kinni pidamata ja maksuhalduri pangakontole tasumata

maksuseaduses ettenähtud tulumaksu kokku krooni ja töötuskindlustusmakseid 675 920 kokku krooni, kokku summas krooni. 274 676 179 Eeltooduga rikkus E.B alates 01.01.2000. a kehtiva ™S § 40 lg 2, 4 ja 5 nõudeid, mille

kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni

tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni. Samuti on E.B rikkunud alates 01.01.2002. a kehtiva TKindlS § 42 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid,

mille kohaselt tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40

lõikes 1 nimetatud summadelt töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta kindlustatule kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni

peetud maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed maksuhalduri hiljemalt väljamakse

tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava deklaratsiooni.

Sellega pani E.B toime KrK § 148 1

lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on

kuriteona käsitletav ka KarS § 389 lg 1 järgi, s.o maksumaksjale tehtavatelt

väljamaksetelt maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma kinni pidamata ja tasumata jätmise, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni.

II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud

6

Kannatanu Maksuja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse esindaja Udo Mäesepa (Mäesepp)

kohtus antud ütlustest ja kohtule esitatud tsiviilhagist ilmneb, et maksuhaldur, kontrollinud OÜ E.B Pesukaru maksuarvestust, tuvastas, et perioodil 2000. a augustikuust kuni 2002. a

detsembrikuuni oli E.B jätnud arvestamata ja tasumata käibemaksu 356 423 krooni. Tulumaksu arvestust kontrollides tuvastas maksuhaldur, et OÜ E.B Pesukaru on tulumaksu

riigile maksnud 692 420 krooni vähem. Sotsiaalmaksu jättis OÜ E.B Pesukaru kokku

tasumata 870 774 krooni. Tööstuskindlustusmakse tasumata jäänud summa moodustas 412

krooni. Kokku oli OÜ E.B Pesukaru jätnud deklareerimata ja riigile tasumata maksusid 1 920 029 krooni eest. Intressid olid 07.09.2006. a seisuga 1 756 457 krooni.

Tunnistaja I.L., Maksuja Tolliameti vanemrevident andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et 2002. a kontrollis ta koos vanemrevident Tiiu Sarapiga OÜ E.B Pesukaru tulu-, sotsiaalja käibemaksu tasumist perioodil 2000.-2002. a. Revisjoni algul taheti E.B kui OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikmelt teada, millistes pankades on OÜ arvelduskontod. E.B vastas, et ainult Hansapangas ja Ühispangas. See, et OÜ-l E.B Pesukaru oli arveldusarve ka №rdea Pangas, selgus alles revisjoni käigus pistelist kontrolli teostades. №rdea Panga arvelduskonto väljavõttelt nähtus, et paljud firmad olid OÜ E.B Pesukaru arvele kandnud summasid ja E.B oli need summad sularahas välja võtnud. Ilmnes ka asjaolu, et väljavõetud summasid

OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises kajastatud ei olnud. OÜ-l E.B Pesukarul ei olnud

korralikku raamatupidamist – revidentidele ei olnud esitada OÜ E.B Pesukaru aastate

päevaraamatuid kuude lõikes, kus oleks olnud kajastatud kontod pankade ja kassade osas, toodi vaid mingite ajavahemike kohta Hansapanga ja Ühispanga kontode väljatrükid. E.B-le anti mitmel korral võimalus esitada kuludokumente ja E.B lubas need ka tuua, kuid ta tõi vaid müügiarved, millede eest olid laekunud sissemaksed №rdea Panka. Lisaks tuvastasid revidendid kuludokumente kontrollides ning E.B-ga vesteldes, et E.B oli

teinud kulutusi, mis ei olnud seotud OÜ E.B Pesukaru ettevõtlusega. Nii oli OÜ E.B Pesukaru ostnud kušeti ja külmkapi, kuid osaühingu kontoris neid näha ei olnud. E.B jutu järgi pidi külmkapp olema kas E.B kodus või Estiko ruumides. Kušett pidi olema kuskil töötajatele ettenähtud puhkeruumis. Tunnistaja ise neid asju nimetatud kohtades vaatamas ei käinud. Ostetud oli ka arvutilaud, kuid Pikal tänaval oli ainult tavaline kirjutuslaud. Näha ei olnud ka Sony tehnikat, raadiot, kõrvaklappe. E.B rääkis mingitest muusikakeskustest, et

kui töötajad sõidavad objektilt koju, siis on neil mõnus kuulata. Kontoris polnud näha ka televiisorilauda. Mis selgitusi E.B selle kohta andis, tunnistaja enam ei mäleta. Telk ja matkamatt pidi E.B sõnul olema töötajatele puhkamiseks. CD-tüüneri asukohta tunnistaja

ei mäletanud. OÜ E.B Pesukaru maksukohustus määrati kindlaks nende tuluja kuludokumentide pinnalt, mis E.B maksurevidentidele esitas.

Tunnistaja Heidi E.B andis kohtus ütlusi selle kohta, et ajavahemikus 2000.-2001. a õppis ta keskkoolis ja OÜ-ga E.B Pesukaru kas lepingu alusel või muul moel ta seotud ei olnud. OÜ E.B Pesukaru poolt 12.03.2001. a Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale tehtud 450 krooni

suuruse väljamakse kohta selgitas tunnistaja, et ta käis Tartu Ülikooli juures toimunud

sünkroontõlke kursustel. Saanud arve kursuse maksumuse kohta, edastas ta selle koos arve

numbriga isale, et viimane tasuks kursuste eest. Isa sõnul oli ta arve tasunud. OÜ E.B Pesukaru poolt 11.12.2001. a Tallinna Linna Maksuametile üle kantud 1140 krooni kohta ei meenunud tunnistajale algul midagi. Seetõttu avaldas kohus selles osas H. E.B eeluurimisel antud ütlused (IX kd, tl 202, kolmas lõik). Kohtueelses menetluses rääkis tunnistaja, et 2001.

a septembris või oktoobris käis ta autokoolis ning isaga kokkulepitu kohaselt pidi viimane tasuma sõiduja teooriaeksami sooritamise ning juhiloa taotlemise eest riigilõivu kokku 1140

krooni. Kuidas ja mis rahade eest isa selle summa tasus, seda tunnistaja ei osanud öelda. Avaldamise järgselt tunnistas H. E.B, et eeluurimisel antud ütlused vastavad tõele.

7

Tunnistaja J.P. kohtus antud ütluste kohaselt töötas tema alates 1999. a või 2000. a kuni 2001.

a OÜ-s E.B Pesukaru koristajana. Töölepingut temaga sõlmitud ei olnud. Konkreetseks

töökohaks oli E-Kaubamaja. Tööle asumisel mingit eraldi väljaõpet ei toimunud, teised

koristajad näitasid töövõtteid. Töö eest maksti tunnitasu. Kuupalk oli umbes 2000-2500 krooni, see sõltus sellest, kui palju oli kuus tööpäevi. Palka maksis E.B nii tunnistajale kui ka teistele töötajatele sularahas. Vaid lõpparve ja puhkusetasu tegi E.B tunnistajale ülekandega. E-Kaubamajas oli koristajate tarbeks ruum, kus hoiti töövahendeid. Ka oli seal

puhkeruum, kus oli nurgadiivan, laud, teekann, külmkapp, söömiseks vajalikud esemed ja tolmuimeja. Töötegemiseks sai tunnistaja OÜ E.B Pesukaru poolt pluusi ja kummikindad. Töövahendeid oli tal piisavalt. Selles osas mingeid probleeme ei olnud.

Tunnistaja H.T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ajavahemikus 2000.-2002. a töötas ta

töölepingu alusel OÜ-s E.B Pesukaru. Ta oli ööklubi Decolte koristaja – puhastas

tolmuimejaga vaipu, võttis tolmu, pesi tantsupõrandaid, koristas WC-sid. Konkreetsed tööülesanded sai tunnistaja OÜ E.B Pesukaru juhilt I.L., samuti varustas viimane teda tööks vajalike vahenditega. Mõnikord tegi seda ka V.T., Tallinna perenaine. H. T põhipalk oli 2600 krooni. Koos õhtuste tundide eest makstud lisatasudega sai kätte 3000 krooni. Töötasu maksti

nii tunnistajale kui ka tema kolleegidele ülekandega panka. Laenu või rahalisi kingitusi tunnistaja oma tööandjalt ei ole saanud. Tööle asumisel tehti tunnistajale väljaõpe, mis kestis 2-3 tundi ja kus I. L näitas, kuidas mingit lappi või vahendit kasutada. Mingit tehnikavahendit väljaõppeks ei kasutatud. Töö tegemiseks andis tööandja omalt poolt kaitsevahendid – kindad,

põlled ja pluusid. Koristamiseks oli ettenähtud puhastusvahendid – spetsiaalne

puhastuskeemia, erinevat tüüpi lapid, pikad plaatmopid, ämbrid. Töövahendeid hindas tunnistaja headeks.

Tunnistaja L.E kohtus antud ütluste kohaselt töötas tema kuni 2002. a septembrini 5 aasta jooksul töölepingu alusel OÜ-s E.B Pesukaru koristajana. Tema koristatud objektide hulka

kuulusid Tartu Ülikooli Narva maantee ühiselamud, Ujula tänava spordiklubi ja №oruse

tänava ühiselamud. Ta võttis tolmu, pesi aknaid ja põrandaid, puhastas pliite ja seinu ning tühjendas prügikaste jne. Sõltuvalt töömahust sai ta palgana 700-3000 krooni puhtalt kätte.

Tasu maksmine käis algul sularahas, umbes paar viimast aastat sai tunnistaja palka pangaülekandega. Muid rahalisi vahendeid tunnistaja OÜ-lt E.B Pesukaru saanud ei ole, v.a

alguses ühel aastal makstud 200 krooni suuruse jõulupreemia. Töövahenditega kindlustasid tunnistajat E. M ja E.B. Ise ei ole ta töövahendeid pidanud ostma. Tööalast väljaõpet talle

korraldatud ei ole. Töö tegemiseks oli tunnistajal kaitsevahendid – kummikindad ja

respiraatorid. Riietus pidi enda oma olema. Töövahendid rahuldasid tunnistajat täielikult. Töötamise jooksul käis tunnistaja korra ka OÜ E.B Pesukaru kontoris. Sealsest sisustusest mäletab ta lauda koos arvutiga.

Tunnistaja E.K. andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et viis aastat tagasi detsembrist kuni 15.

juulini töötas ta OÜ-s E.B Pesukaru ajutise öökoristajana - koristas saali, vahetas WC-s

pabereid, vaatas, et maja oleks puhas. Töökohaks oli tal ööklubi Decolte. Töölepingut tal

selleks sõlmitud ei olnud. Maksti tunnipalka, töötasuks oli kuus 3000-3300 krooni ringis.

Vastuolu tõttu kuupalgas avaldas kohus tunnistaja eeluurimisel öeldu (IX kd, tl 216). Seal

väitis tunnistaja, et tema arvates sai ta kuupalka suurusjärgus 2100-2400 krooni. Kohtus

selgitas tunnistaja, et kuna tegu oli tunnipalgaga, siis 3000 krooni sai ta kordadel, kui oli

pikemalt tööl. Maksmine toimus alati objektil ning sularahas - I. L tõi selle päeval sinna.

Palga kättesaamise kohta tunnistaja allkirja ei andnud. Kuivõrd palga maksmise korra osas tekkisid vastuolud kohtueelses menetluses antud ütlustega, avaldas kohus OÜ E.B Pesukaru

8

№rdea Panga konto väljavõtte, millest nähtusid töötasu ja puhkusekompensatsiooni väljamaksed E. K (VII kd, lk 211, 217). Neid nähes meenus tunnistajale, et kahel korral tegi

OÜ E.B Pesukaru tõepoolest ülekande. Muid rahasid peale tööja puhkusetasu ta oma tööandjalt ei ole saanud. Töövahendid, tualettpaber olid tööandja poolt, ise ei ole ta midagi pidanud ostma.

Tunnistaja L.D. andis kohtus ütlusi selle kohta, et umbes kolme aasta jooksul, täpset aega ei mäleta, oli tema tööandjaks E.B Karu. Ta töötas seal töölepingu alusel koristajana. Tema

poolt koristatavaks objektiks oli Narva mnt 89 Üliõpilasküla. Ta koristas kööke, koridore, WC-sid. Igal korrusel oli oma koristaja. Tegevus käis läbi Ene. Viimane andis tööülesandeid,

tõi kõik koristamiseks vajaliku, st tööja kaitsevahendid ning maksis palka. Töötasu nii

tunnistajale kui ka tema töökaaslastele maksti sularahas palgalehe alusel, kuhu tuli allkiri

anda. Vastuolude tõttu avaldas kohus OÜ E.B Pesukaru №rdea Panga konto väljavõtte,

millest nähtus detsembrikuu töötasu ülekanne L. D (VII kd, tl 235). Tunnistaja selgitas

kohtus, et selle on ta tõesti kätte saanud ja et võib-olla toimus siis palga maksmine juba ülekannetega.

Tunnistaja J.T. andis kohtus ütlusi, millest nähtuvalt tema töötas E.B äriühingus alates 1998. a aprillist kuni 2002. a lõpuni. Ta tegi seda töölepingu alusel. Tema tööobjektideks olid

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse garaažid ja Eesti Ühispanga kontorid. Lisaks veel

ühekordsed spetsiaaltellimused. Kuivõrd eeluurimisel antud ütluste kohaselt nimetas tunnistaja rohkem tööobjekte, avaldas kohus tunnistaja varasemad ütlused selle osas (IX kd, tl

238). Sealt nähtuvalt töötas J. T ka ööklubides Atlantis ja Decolte ning Tiigi tänava

ühiselamus. Kohtus kinnitas tunnistaja, et eeluurimisel antud ütlused vastavad tõele. Tööülesanneteks olid põrandapesu kompleksmasinaga ja klaasipindade pesu. Tööle asumisel mingit väljaõpet ei tehtud - E.B töö käigus näitas, kuidas vaha peale kanda ja poleerida ning pesta. Töövahendid ja kaitsevahendid, st kindad olid firma poolt. Klaaspindade pesuks kasutas tunnistaja Soome firma Famos toodet, mida ei saanud kauplusest osta, vaid tuli tellida selle maaletoojalt firmalt Endore. Kõik tööja kaitsevahendid muretses E.B. Tunnistaja ühe kuu brutopalk oli 3000 krooni. Palka maksis E.B kontoris, mis asus aadressil Pikk 14 ja mille sisustuse moodustas tunnistaja mäletamist mööda laud. Maksmine toimus sularahas palgalehe alusel, kuhu tuli anda allkiri.

Tunnistaja V.H. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta kuni 2003. a töölepingu alusel OÜ-s

Pesukaru koristajana. Töökohaks oli klubi Decolte. Ta puhastas vaipu, mööblit, WC-d ja

muud. Konkreetseid tööülesandeid jagas E.B ja tema asendaja V. Töövahendid -

tolmuimejad, lapid, harjad, puhastuskeemia - olid firma poolt. Töö jaoks vajaminevad kaitsevahendid - põlled ja kindad -, anti samuti firma poolt. Töötasuks oli 2600 krooni kuus,

mida maksti pangaülekandega. Mingeid muid rahasid (laene jmt) tunnistaja ei saanud. Teinekord sai avanssi, mis pärast palgast kinni peeti.

Tunnistaja N.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et alates 2001. a töötas ta 1,5 aasta jooksul

OÜ-s E.B Pesukaru koristajana. Tööd tegi ta töölepingu alusel, mille sõlmis E.B-ga .

Tema koristas ööklubides – puhastas vaipu ning klaaspindu, koristas tantsuplatse. Tööle

asudes tehti koolitus – oli teoreetiline materjal ning kuu vältel käis I kohal ning kontrollis neid. Tööülesandeid jagas tunnistajale Ivi. Ka töövahenditega varustas I, ise ei pidanud neid

kunagi hankima. Firma poolt olid ka töökaitsevahendid – kummikindad, põlled, T-särgid.

Tööja kaitsevahendid olid uued ja kaasaegsed. Need olid mingite firmade asjad kindlate

markeeringutega. Tantsuplatside ja pindade puhastamiseks olid erilised vahendid. Poest sai

9 neid vahendeid osta väikeste erinevustega. Töötasuks oli vist 2600 krooni, kuid see suurenes, kui üks koristajatest töölt lahkus. Palka maksti alati pangaülekandega.

Tunnistaja R.V. eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütluste (IX kd, tl 233-236) kohaselt

ajavahemikus 29.06.2001. a kuni 28.07.2002. a töötas tema OÜ-s E.B Pesukaru

puhastusteenindajana. Põhiülesandeks oli Tartu Emajõe Ärikeskuse välisfassaadi pesu. Temaga sõlmiti kaks töölepingut: esimene sõlmiti 29.06.2001. a ja teine 01.03.2002. a. Kuna esimene leping sõlmiti Emajõe Ärikeskuse fassaadi pesuks, st konkreetse töö tegemiseks, siis teine tööleping sõlmiti määramata ajaks. Tööalased korraldused tulid E.B-lt ja I. L. Mingit töögraafikut ei olnud. Tavaliselt E.B või I. L võtsid eelmisel õhtul või hommikul temaga ühendust ja teatasid, millisele objektile tuleb minna. Tööobjektiks 2001. a oli tunnistajal ainult Emajõe Ärikeskus Tartus. 2002. a töötas ta erinevatel objektidel üle Eesti: Võrus Haigekassa ja Päästeameti ruumides, Tallinnas Teaduste Akadeemia akende pesul, Põltsamaal Postimaja ruumides, Tartus E-Kaubamajas, ööklubis Atlantis, hotellis London jne. Põhiliselt töötas koos J. T ja A. V. Emajõe Ärikeskuse puhul võeti töötasu aluseks tükihind. Selle objekti eest sai tunnistaja 3027 krooni. 2002. a sõlmitud töölepingu puhul toimus töötasu arvestus tunnihinna alusel (brutotasu 34 krooni tunnis). Töötasu maksmine toimus OÜ E.B Pesukaru kontoris Tartus Pikk 14 iga järgneva kuu esimeses pooles. Maksti sularahas, v.a 05.07.2002. a kanti 1000 krooni tunnistaja arveldusarvele. 2001. a sai ta kaks korda töötasu – juulikuus maksis E.B sularahas töötasu 2500 krooni ja novembrikuus 3500 krooni. 2002. a sai ta keskmiselt

kätte 2000-4000 krooni kuus. Allkirja töötasu kättesaamisel tunnistaja andnud ei ole, kõik

summad on ta saanud n-ö mustalt. Kui tunnistaja 2002. a augustis E.B-lt oma töötasu nõudis, siis keeldus viimane talle töötasu maksmast, väites, et R. V pole tema juures üldse

töötanudki. Ka A. V, kellega tunnistaja koos töötasu järel käis, maksti töötasu sarnaselt tunnistajaga. Tunnistaja arvates ei andnud ka A. V ühelegi dokumendile allkirja. Kui R. V pöördus abi saamiseks maksuametisse ja töökaitsesse, siis telefonivestluses A. V ütles, et E.B kutsus teda kontorisse ja ta pidi tagantjärele mingitele paberitele allkirju panema.

Tunnistaja K.M. eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (IX kd, tl 252-254) ilmneb, et mäletatavasti 2001. a märtsikuust kuni juulikuuni töötas ta OÜ-s E.B Pesukaru. Vestlus

tööle asumise osas toimus E-Kaubamajas, kus osaühingul olid keldrikorrusel ruumid

(puhkeruum ja töövahendite hoidmise ruum). Töölepingut temaga ei sõlmitud. E.B ja

keegi naisterahvas I ütlesid, et kui tunnistaja tööga hakkama saab, siis sõlmitakse ka

tööleping. Tööalaseid korraldusi andsid tunnistajale E.B ja I. Nemad varustasid ka

töövahenditega. Tööobjektideks olid muu hulgas ka Tartus Riia 12 asuv Kaitsekolledž, Lõunakeskus, Emajõe Ärikeskuse klaasfassaad, Tartus Tehase tänaval asuva Estiko ruumid. Kindlat töögraafikut ei olnud. Kui oli vaja midagi koristada, siis E.B ja I võtsid ühendust. Töökaaslastest tunnistaja mäletab S, kellega koos ta koristas Kaitsekolledžis, Lõunakeskuses

ja Estiko objektidel. Lõunakeskuses töötas ka Jüri-nimeline meesterahvas. Emajõe Ärikeskuses töötas tunnistaja koos R. V. Nende ülesandeks oli klaasfassaadi pesu. Töötasu maksti erinevalt - kord tükitöö, kord tunnihinna alusel. Maksmine toimus objektil sularahas.

Mingit allkirja tunnistaja raha kättesaamise kohta ei andnud. Töötasu suurus tunnistajal ei meenu, erinevad objektid olid erineva hinnaga. Mäletab, et juulis 2001. a Emajõe Ärikeskuse klaasfassaadi pesu eest sai ta 2500 krooni.

Tunnistaja I.L. andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et tema töötas 1998. augustist 2002. a

detsembrini OÜ E.B Pesukaru tegevjuhina. Tema ülesannete hulka kuulus ka koristajate

varustamine töövahenditega. Töövahendeid hangiti ettevõtetest, kes tegelesid

professionaalsete koristustarvete müügiga, erinevatest hulgiladudest ja vahest oli ka

juhuslikke oste kodukeemiakauplustest. Põhilisteks firmadeks oli Puhastusimport, Endore,

10

samuti Ravila ja Kastani tänavate hulgilaod. Osades firmades käis vahendite eest tasumine selliselt, et kaubaga koos sai tunnistaja saatelehe ning kuu lõpus tuli koondarve. Hulgiladudest

osteti vahendeid sularaha eest. Saatelehed andis tunnistaja E.B kätte, kes vastutas ka arvete tasumise eest. Kui ostmine toimus sularaha eest, siis maksis tunnistaja algul enda raha eest ning pärast sai ta tšeki alusel E.B käest raha tagasi. Peale tunnistaja tegeles OÜ-s

E.B Pesukaru töövahendite hankimisega ka E.M. ning E.B ise. Osaühingu

raamatupidajat ei osanud tunnistaja nimetada, kuna tema raamatupidamisega kokku ei puutunud. Ta ei tea, et firmas oleks keegi sellist ametit pidanud. Osaühingu töötajatega sõlmis töölepinguid põhiliselt E.B, v.a mõned lepingud, mille sõlmis tunnistaja. Tema sõlmis E.B korraldusel töölepingu ka R.V. Viimane pidi tulema Estiko suure maja fassaadi pesu peale. J.P. teab tunnistaja seetõttu, et too töötas E-Kaubamajas koristajana. K.M. kohta ei oska

tunnistaja midagi öelda. Osade töötajatega ei puutunud tunnistaja üldse kokku, osadega

puutus vähe kokku. Palga maksmine toimus põhiliselt sularahas, mõnele naisele ka

ülekandega. Reeglina maksis palka välja E.B . Kui E.B oli hõivatud muude ülesannetega, siis E.B korraldusel maksis palka tunnistaja. Tunnistaja ise sai palka algul

sularahas, hiljem hakati seda tema enese soovil maksma ülekandega. Ühel korral võttis tunnistaja OÜ-lt E.B Pesukaru 10 000 krooni laenu, sõlmides selleks ka lepingu. Raha sai ta ülekandega. Aasta või poole jooksul maksis ta firmale selle raha koos 5-protsendise intressiga

(1800 krooni) tagasi, saades kinnituseks kassaorderi, mille väljastas E.B. Tunnistaja kinnitas, et OÜ E.B Pesukaru №rdea Panga konto väljavõttest nähtuv I. L ülekantud 10 000 krooni selgitusega puhkusekompensatsioon (VII kd, tl 223) ongi see raha, mis ta laenuks sai.

See, et selgituse kohaselt on tegu puhkusekompensatsiooniga, oli E.B sõnul eksitus. Kuivõrd OÜ Puhas Pesukaru objektid olid mööda linna laiali, siis esialgu äriühingul kontorit

ei olnud. Sel ajal ajas E.B ettevõtte asju kodus, jooksvaid asju aeti objektidel. Kontor asukohaga Pikk 14 tekkis 2001. a alguses. Tegu oli rendipinnaga. Seda, kas ka kontori sisustus oli renditud, seda tunnistaja ei osanud öelda. Kontoriruumis olid kolm kirjutuslauda, sh arvutilaud, kolm kappi, diivan ja diivanilaud. Lisaks olid OÜ-l suurematel objektidel, nt

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses, Atlantises, E-Kaubamajas ruumid puhkamiseks ja

puhastusvahendite hoidmiseks. Need ruumid olid sisustatud vahel maja kulul, kuid mõnel juhul, nt Riia tn 12 ostis OÜ E.B Pesukaru ise kappe ja riiuleid kemikaalide hoidmiseks. Ka

E-Kaubamajas olid töötajatele loodud võimalused söömiseks ja puhkamiseks. Seal oli otsalauaga diivan, külmkapp, kohvi keetmise võimalus, raadio ja diivanilaud. Firma tegi

töölistele ka väljaõpet, mis seisnes töövahendite ja kemikaalide tutvustamises ning õigete

töövõtete ja töötamise järjekorra selgitamises. Koolituse jaoks saadi ühelt firmalt videomaterjali, mida tõlgiti. Koolitust viidi läbi tööobjektil ja seda teostas enamasti tunnistaja ise. Osaühingu töötajad said tööandjalt kaitsevahendid (kummikindad, respiraatorid, prillid) ja

paljudel objektidel, nt klubides Atlantis ja Decolte, Riia 12, varustati nad ka tööriietusega. Töövahenditest kasutati koristuskäru koos harja ja korviga tarvikute, pritsipudelite, lappide,

kinnaste, prügikottide, kaabitsate hoidmiseks. Olid moppide komplektid erinevate pindade

puhastamiseks ja tolmuimejad koos tolmukottidega. Põrandate pesuks olid olemas

hõõrumismasinad ja veeimejad, 2-3 komplekspõrandapesumasinat. Komplekspõrandapesumasinatel tuli vähemalt kord kuus vahetada imemiskumme, mis maksid palju. Ka akusid oli vaja vahetada. Teenuse hinnast moodustas kulumaterjali hind, nt PVC ja

linoleumkatte ning parkettpõranda vahatamise puhul umbes 20-30%, kivipinna vahatamisel

aga isegi kuni 50%, akende pesu puhul umbes 10%, klaasfassaadi puhastamisel 15-20%,

vaipade puhastamisel 30%, laminaatpõrandate poleerimisel 10%, toolide pesul 5%,

betoonpõrandate masinpesul 10%, autosalongipesul umbes 15%, põrandate õlitamisel 40- 50%, mööblipindade puhastusel 10-15%, puitfassaadi puhastusel 20%, püsiobjektil kuu kohta

15%, ühiselamutes kuu kohta 20-25%, suurpuhastuste puhul 20-25% ning ehitusjärgse koristuse puhul 20-25%.

11

Süüdistatav E.B võttis kohtus omaks, et ei pidanud maksuarvestust kooskõlas seadusega,

kuid ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuse järgi. Ta rääkis, et alates 1993. a

detsembrist on ta koristamisteenust pakkuva OÜ E.B Pesukaru juhatuse ainuke liige. OÜ

juriidiline aadress on Tartu, Riia 157, kus elab ka süüdistatav ise. Nimetatud osaühingul

esialgu kontorit ei olnud, ettevõtte dokumentatsiooni ja väiksemat vara hoidis süüdistatav enda kasutuses olnud autos. Kontor, asukohaga Tartu, Pikk 14 renditi arvatavasti alles 2001. a

lõpus. Äriühingul raamatupidajat ei olnud. Töötajatele arvestas palka, arvutas makse, lõi kuludokumente kokku, esitas maksudeklaratsioone ning koostas majandusaasta aruandeid E.B ise. OÜ E.B Pesukaru arveldusarvete kasutamise õigus oli ainuisikuliselt E.B. Ka OÜ E.B Pesukaru sularaha oli E.B käes. Seda, milliseid arveid tasuda, otsustas ainult

süüdistatav. Töölepinguid töötajatega sõlmis enamasti E.B , tema korraldusel ka I. L. Süüdistatava sõnul töötas OÜ-s E.B Pesukaru ka J. P. Seevastu K. M ta ei tunne, on temast kuulnud ainult seoses kohtuprotsessiga. R. V teab niipalju, et viimasega sõlmiti vist 2001. a

tööleping. Kuid tööle R. V ei asunud. Pärast R. V töölepingutega tutvumist meenus

süüdistatavale, et R. V sõlmiti siiski kaks töölepingut. Kuid ka teise töölepingu alusel ei

asunud isik tööle. Mingeid rahalisi suhteid R. V osaühingul olnud ei ole. Küll on teinud süüdistatav R. V enda arvelt rahaülekande. №rdea Pangast töötajatele makstud töötasud ei kajastunud raamatupidamises. Põhjustest, miks ei kajastunud, ei soovinud süüdistatav rääkida. №rdea Pangast I. L üle kantud 10 000 krooni oli süüdistatava sõnul laen firma vahenditest. Selle kohta sõlmiti ka leping. Selgitus, mille kohaselt oli tegu puhkusekompensatsiooniga, oli

ekslik. Seda, kas laen kajastus ka OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises, süüdistatav ei

mäleta. Osaühing on käesolevaks ajaks laenu summas 10 800 krooni tagasi saanud. Need

arved, mille alusel laekusid rahad №rdea Panka, ei kajastunud raamatupidamises. Miks,

sellele ei soovinud süüdistatav vastata. Süüdistatav võttis omaks, et osaühingu

raamatupidamises ei kajastanud ta ka neid summasid, mille ta №rdea Panga kontolt

sularahana välja võttis. Miks ta seda ei teinud, sellele süüdistatav taas vastata ei soovinud. Sularahas välja võetud raha kandis ta osaliselt OÜ E.B Pesukaru Hansapanga ja Ühispanga

arvetele - Ühispanga arvele läks 355 000 krooni -, osaliselt maksis töötajatele palkadeks,

osaliselt kasutas kulumaterjalide (kvaliteetsete kaitseja töövahendite) ostmiseks.

Pesuvahendeid hankis OÜ E.B Pesukaru nii suurte kui väikeste hankijate käest. Akna ja

põrandapesuvahendeid ning põrandavaha hangiti näiteks Endore käest. Osteti ka hulgiladudest ning Vaksali tänava ning Kaunase puiestee kauplusest. Osteti mitte suuremate partiidena, vaid siis, kui vajadus tekkis. Neid kulutusi tõendavaid dokumente osaühingul aga

säilinud ei ole. Süüdistatav võttis omaks, et tasus OÜ E.B Pesukaru vahenditest enda

elukindlustuse arveid, kuna võttis raha sealt, kust võtta oli. Samal põhjusel maksis ta OÜ

E.B Pesukaru varast ka tütre kulutusi. Süüdistatav aga kinnitas, et on osaühingule need summad tagastanud. Seda, kas see ka raamatupidamises kajastub, ei osanud E.B öelda. Süüdistatav ei mäleta, kas ta ka ise on firmast laenu võtnud. Dividende ei ole endale välja

maksnud. Endale maksis süüdistatav palka iga kuu, kusjuures sellest kindlasti 90% maksis sularahas. See, et ta oleks endale igal kuul töötasuna välja maksnud 100 000-200 000, ei oleks

olnud võimalik. Ettevõtlusega mitteseotud kaupade ja teenuste soetamise kohta rääkis E.B , et arvutilaud ja raadio Sony asusid osaühingu kontoris Pikk tn 14. Kušett ja kapp olid

E-Kaubamajas töötajate puhkeruumis. CD-pleier asus firma juriidilisel aadressil – seda oli vaja, kuna tööpäevad olid pikad ja siis oli vaja pleierit autoga koju sõites kuulata. Telerilaud

olid Riia 157 ja kui vaja siis Pikk 14. Seda kasutati, kui töötajate väljaõppeks oli tarvis

televiisorit. Millistele töötajatele konkreetselt selle abil väljaõpet tehti, ei soovinud

süüdistatav vastata. Matkamatt, võrkkiik ja kuppeltelk asusid auto pagasiruumis, need said

ostetud töötajate suvepäevadega seoses. Külmik asus E-Kaubamajas. Kuna tööpäevad olid pikad, siis said töötajad seal oma toitu ja jooke hoida. Kohver oli samuti ettevõtlusega seotud

12 kulu – süüdistatav hoidis seal osaühingu dokumente. CD-tuuner Alpine asus autos, külmkapp Electrolux Riia 157 ja seda kasutas süüdistatav töötajate jaoks mõeldud joogivee hoidmiseks. Vastuolude tõttu eelnevas avaldas kohus E.B eeluurimisel antud ütlused (X kd, tl 75-76). Sealt ilmneb, et CD-pleier, raadio Sony ja kõrvaklapid olid soetatud töötajatele rutiinse töö talutavamaks muutmiseks. Neid kasutati vastavalt vajadusele erinevatel objektidel. Kušett sai soetatud Tallinnas ööklubis Decolte töötavale öökoristajale. Arvutilaud asus Tartus Riia 157

ja seda kasutati OÜ Pesukaru ettevõtluse tarbeks. Kuppeltelk oli soetatud puhastusteenindajate suvepäevadel ööbimiseks ja töötajatele, kes tööobjektidel pidid ööbima. Külmik Electrolux paiknes E-Kaubamajas ja see oli soetatud pika töögraafikuga töötajatele. Milleks oli ostetud võrkkiik, see E.B-le eeluurimisel ei meenunud, kuid põhiliselt asus see

auto pagasiruumis. Televiisorilaud paiknes E-Kaubamajas, kus töötajad kasutasid seda söögilauana.

Kaitsja taotlusel võttis kohus kriminaalasja juurde rea dokumente. Kaitsja taotles korduvalt kriminaalasjas ekspertiisi teostamist eesmärgiga kindlaks määrata perioodil juuli 2000- juuli 2002 №rdea pangakontole OÜ E.B Pesukaru arvete alusel tasutud summade eest teenuse osutamisel soetatud kulu. Kohus asus seisukohale, et kaitsja poolt esitatud taotlused ei kuulu rahuldamisele. Kohus on oma seisukohad avaldanud protokollilises määruses 01.03.2006.a. ja

kirjalikes määrustes26.04.2006.a. ning 27.04.2006.a. Küll aga võttis kohus kriminaalasja

juurde ekspertiisi taotlusega koos esitatud kirjalikud tõendid: OÜ E.B Pesukaru 2001.a.

majandusaasta aruande ja OÜ M. 2 majandusaasta aruannet ja OÜ K. 2001, 2002.a. majandusaasta aruanded. Kaitsja on põhjendanud nimetatud tõendite vajalikkust asjaoluga, et nii OÜ M. kui ka OÜ K. olid OÜ E.B Pesukaru konkurendid puhastusteenuse osutamisel. Kaitsja viitas asjaolule, et eelpool nimetatud äriühingute majandusaasta aruannetest nähtub, et

sellist liiki teenust pakkuvate äriühingute puhaskasum saab olla 3-5 % mitte aga enam. Eeltoodust tulenevalt asus kaitsja seisukohale, et №rdea Panga kontole tasutud summad ei

saa olla objektiivsetest majandusnäitajatest tulenevalt täies ulatuses käsitletavad tuluna. Kohus tutvunud eelpool nimetatud äriühingute majandusaasta aruannetega nõustub osaliselt

kaitsja järeldusega. Samas on kohus seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et normaalsetes tingimustes tegutseva puhastusteenust osutava äriühingu puhaskasum saaks olla vaid 3-5 % netokäibest, ei välista E.B süüd talle esitatud süüdistuste osas. Kohtuliku uurimise täiendamiseks soovis kaitsja veel täiendavate tõendite toimikusse võtmist.

Kohus nõustus kriminaalasjale lisama OÜ E.B Pesukaru poolt MTÜ-le Üliõpilasküla esitatud, deklareeritud ja tasutud arvete väljatrüki, samuti OÜ E.B Pesukaru 30.11.2001.a.

arve nr 1123, 19.12.2001.a. arve nr 1202 ja 29.01.2002.a arve nr 0114 deklareerimist tõendavad dokumendid ning OÜ A Audit õiendi. Kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse MTÜ-le Üliõpilasküla esitatud, deklareeritud ja tasutud arved ning on nende tõendite alusel vähendanud süüdistuse mahtu.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu esindaja ja

tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist:

OÜ E.B Pesukaru äritoimikus sisalduvate dokumentide kinnitatud koopiad ja Tartu

Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk (VIII kd, tl 118-182) tõendavad, et

16.12.1993. a registreeriti AS Pesukaru Eesti Vabariigi ettevõtteregistris

registreerimisnumbriga 24045591. Vastavalt 15.12.1996. a AS Pesukaru ainuaktsionäri E.B poolt vastu võetud ümberkujundamisotsusele, mille kohaselt AS Pesukaru kujundatakse

13

ümber osaühinguks, esitas AS Pesukaru juhataja E.B 19.02.1997. a Tartu Linnakohtu

registriosakonnale (edaspidi Äriregister) vastavasisulise avalduse registris kande

teostamiseks. 03.02.1997. a AS Pesukaru ainuaktsionäri E.B poolt vastuvõetud otsuse alusel esitas E.B Äriregistrile avalduse, milles palus ümberkujundatud äriühingu nimeks

lugeda OÜ E.B Pesukaru. 21.02.1997. a registreeriti OÜ E.B Pesukaru Äriregistris registreerimisnumbriga 10191567.

06.02.2003. a revisjoniakti nr 4-04/3STE (I kd, tl 13-29) kohaselt on OÜ E.B Pesukaru

01.10.1995.a registreeritud Tartu Linna Maksuametis käibemaksukohustuslasena (reg. nr

EE100028937). Tartu Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk ja Tartu Linnakohtu registriosakonnale esitatud avaldus (VIII kd, tl 118-119) tõendavad, et OÜ E.B Pesukaru juhatuse ainsaks liikmeks oli E.B. OÜ E.B Pesukaru 03.02.1997. a kinnitatud põhikiri (VIII kd, tl 121-122) tõendab, et põhikirja p-ga 4.1 oli E.B-le antud õigus juhtida

osaühingut ning p-ga 4.3 õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Seega oli E.B

ÄS § 180 lg-s 1, § 181 lg-s 1 ja §-s 183 sätestatule vastavalt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest.

OÜ E.B Pesukaru 03.02.1997. a kinnitatud põhikiri (VIII kd tl 121-122) tõendab, et OÜ E.B Pesukaru põhikirjalisteks põhitegevusaladeks olid:

- koristusja puhastusteenuste osutamine ning

- tööstuskaupade jaeja hulgikaubandus, vahendus, eksport-import (v.a litsentseeritud

tegevus).

Ettevõtte avaldus arve avaldamiseks (VII kd, tl 173) tõendab, et 28.06.2000. a esitas E.B №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalile (endise nimega Merita Bank Tallinn) avalduse, milles

taotles OÜ-le E.B Pesukaru arvelduste ja sularaha toimingute jaoks arve avamist. 28.06.2000. a arvelepingu ja arve kasutamise õigusega (VII kd, tl 170-171) on tõendatud, et 28.06.2000. a sõlmiti №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja OÜ E.B Pesukaru juhatuse

liikme E.B vahel leping selle kohta, et pangas avatakse OÜ-le E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101, millise kasutamise õigustatud isikuks saab E.B. Äriühingu kaarditaotlus ja firmakaardi kasutamise leping nr 5200160 (VII kd, tl 183-184) tõendavad, et 26.07.2000. a sõlmiti E.B avalduse alusel №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja OÜ

E.B Pesukaru juhatuse liikme E.B vahel firmakaardi kasutamise leping ja et OÜ-le E.B Pesukaru väljastati maksekaart nr 6763381100206455. OÜ E.B Pesukaru ja №rdea

Bank Finland Eesti filiaali vahel on kliendisuhe lõpetatud alates 27.01.2003. a. See on tõendatud №rdea Panga Eesti filiaali kirjaga (VII kd, tl 169).

Eesti Ühispanga ja Hansapanga vastused Maksuja Tolliameti uurimisosakonna nõudekirjale

(VIII kd, tl 2, 21) ning kontoväljavõtted (VIII kd, tl 3-19, 22-48) tõendavad, et lisaks

eelnimetatud arvelduskontole olid OÜ-l E.B Pesukaru arvelduskontod avatud ka

Hansapangas (arvelduskonto nr 221011934290) ja Ühispangas (arvelduskonto nr 10102001565005).

Süüdistatava E.B ütluste kohaselt äriühingul raamatupidajat ei olnud - töötajatele arvestas

palka, arvutas makse, lõi kuludokumente kokku, esitas maksudeklaratsioone ning koostas

majandusaasta aruandeid E.B ise. Kohtul puudub alus neis ütlustes kahelda, sest ka tunnistaja I. L on kinnitanud, et ta ei tea, et firmas oleks keegi raamatupidaja ametit pidanud.

Revisjoniakt ja tunnistaja I. L ütlused tõendavad, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali

arvelduskontot E.B OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ei kajastanud. Tunnistaja

14 ütlused tõendavad muuhulgas seda, et maksurevisjoni alguses väitis süüdistatav revidentidele, et osaühingu nimel on avatud arvelduskontod vaid Hansapangas ja Ühispangas ning et teistes

pankades arveid ei ole. See, et OÜ-l E.B Pesukaru oli arveldusarve ka №rdea Pangas, selgus alles revisjoni käigus pistelist kontrolli teostades.

Süüdistus KarS § 386 lg 1 järgi

1) Käive

OÜ E.B Pesukaru poolt tellijatele esitatud arved (II-VII kd), samuti aga süüdistatava E.B ütlused kogumis tõendavad, et 2000. a juulikuust kuni 2002. a novembrikuuni osutas

OÜ E.B Pesukaru mitmetele äriühingutele ja eraisikutele puhastusvahendite müüki ning koristusja puhastusteenuseid. Samaga on tõendatud, et nende majandustehingute teostamise

kohta esitas OÜ E.B Pesukaru teenuse ja kauba tellijatele müügiarved. E.B ütlused, samuti aga №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendavad, et teenuse ja kauba tellijad tasusid OÜ

E.B Pesukaru poolt esitatud arvetes toodud summad, sealhulgas ka arvetel kajastatud

käibemaksu (18% tehingu väärtusest) №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontole nr 17206101.

E.B ütlused, samuti tunnistaja I. L ütlused tõendavad, et need arved, mille alusel laekusid rahad №rdea Panka, OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ei kajastunud. OÜ E.B Pesukaru

poolt Tartu Linna Maksuametile esitatud käibedeklaratsioonide kinnitatud koopiad ja

käibedeklaratsioonide koondi kinnitatud arvutiväljatrükk (VIII kd, tl 51-60) tõendavad, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontole teenuse tellijatelt laekunud summad,

mida oli kokku 1 980 131 krooni, jäeti ajavahemikus 2000. a juulikuust kuni 2002. a novembrikuuni OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides 18% määraga maksustatava käibe osas deklareerimata ja käibemaks tasumata.

Sellise tegevusega rikkus E.B kuni 31.12.2001. a kehtinud KMS § 10 p 2, 4 ja 5 ning alates 01.01.2002. a kehtinud KMS § 11 lg 1, § 27 lg 1 ja 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvutama maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu summa ja tasuma maksustatavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks ning säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad.

Kuivõrd tasumata käibemaksusumma arvestamise õiguslikud alused ja metoodika on välja toodud Tartu Linna Maksuameti poolt koostatud revisjoniaktis nr 4/04/3STE (I kd, tl 13-29), maksuotsuses nr 4-05/610 (I kd tl 30-54) ja selle lisas 2 (I kd tl 69-73), samuti aga täiendavas maksuarvestuses (X kd tl 5-9), ei pea kohus seda vajalikuks kohtuotsuses korrata.

Süüdistuse kohaselt jättis E.B OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikmena deklareerimata ja

tasumata käibemaksu 356 423 krooni ulatuses. Kohus leiab, et see summa kuulub

vähendamisele, kuna kohtumenetluses E.B kaitsja poolt esitatud dokumentide alusel tuleb lugeda tõendatuks see, et OÜ E.B Pesukaru poolt MTÜ Üliõpilaskülale esitatud arved (arve nr 1124 30.11.2001. a 51 154.91 krooni; arve nr 1202 19.12.2001. a 51 286.92 krooni;

arve nr 0113 29.01.2002. a 51 286.92 krooni, kokku 153 728.75 krooni, I kd tl 63-64)

kajastusid vastava kuu käibedeklaratsioonides. Seega jättis OÜ E.B Pesukaru deklareerimata käivet 1 826 402 krooni ja tasumata käibemaksu 328 752 krooni.

15 Tulenevalt eelpool kajastatud seisukohtadest ja kohtu poolt uuritud tõenditest on E.B tahtlikult deklareerinud valeandmeid OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides alljärgnevalt:

- 30.08.2000.a. esitatud juulikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 5769 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1038 krooni võrra;

- 29.09.2000.a. esitatud augustikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 24 309 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4376 krooni võrra;

- 22.12.2000.a. esitatud septembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 52 430 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 9437 krooni võrra;

- 27.11.2000.a. esitatud oktoobrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 17 023 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 3064 krooni võrra;

- 22.12.2000.a. esitatud novembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 25 362 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4565 krooni võrra;

- 26.01.2001.a. esitatud detsembrikuu 2000.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 30 274 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 5449 krooni võrra;

- 28.02.2001.a. esitatud jaanuarikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 36 667 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6600 krooni võrra;

- 25.05.2001.a. esitatud veebruarikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 27 242 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4903 krooni võrra;

- 23.04.2001.a. esitatud märtsikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 49 881 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 8979 krooni võrra;

- 25.05.2001.a. esitatud aprillikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 91 520 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 474 krooni võrra;

- 24.06.2001.a. esitatud maikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 62 956 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 332 krooni võrra;

- 21.07.2001.a. esitatud juunikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 89 888 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 180 krooni võrra;

- 20.08.2001.a. esitatud juulikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 100 026 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 18 005 krooni võrra;

- 18.09.2001.a. esitatud augustikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 142 383 krooni võrra ja sellelt arvestatud 18% käibemaksu kokku 25 629 krooni võrra;

- 21.10.2001.a. esitatud septembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 86 624 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 592 krooni võrra;

16

- 20.11.2001.a. esitatud oktoobrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 90 681 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 323 krooni võrra;

- 20.01.2002.a. esitatud novembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 118 184 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 21 274 krooni võrra;

- 20.01.2002.a. esitatud detsembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 37 998 (süüdistuse järgne 89 153 krooni - 30.11.2001.a arve nr 1124 järgi tasutud 51 155 krooni) krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6 839 (16 047- 9 208) krooni võrra;

- 26.02.2002.a. esitatud jaanuarikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% maksustatavat käivet kokku 34 161 (85 448- 19.12 2001.a arve nr 1202 järgi tasutud 51 287) krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6 148 ( 15 380-9 232) krooni võrra;

- 20.03.2002.a. esitatud veebruarikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 5 230 (56 517- 29.01.2002.a arve nr 0113 järgi tasutud 51 287) krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 941 ( 10 173 – 9 232) krooni võrra;

- 20.06.2002.a. esitatud märtsikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 63 972 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 515 krooni võrra;

- 20.06.2002.a. esitatud aprillikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 85 874 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 457 krooni võrra;

- 19.08.2002.a. esitatud maikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 110 739 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 933 krooni võrra;

- 19.08.2002.a. esitatud juunikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 108 444 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 520 krooni võrra;

- 19.08.2002.a. esitatud juulikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 10 882 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1959 krooni võrra;

- 20.12.2002.a. esitatud augustikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust

vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 241 232 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 43 422 krooni võrra;

- 20.12.2002.a. esitatud septembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 64 223 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 560 krooni võrra;

- 20.11.2002.a. esitatud oktoobrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 8413 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 1514 krooni võrra;

- 20.12.2002.a. esitatud novembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris

ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 4015 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 723 krooni võrra.

Eelpool nimetatud tõendeid uurides on kohus jõudnud järeldusele, et on leidnud tõendamist, et ajavahemikul 30.08.2000. a kuni 20.12.2002. a esitas E.B OÜ E.B Pesukaru juhatuse

ainsa liikmena maksuhaldurile, s.o Tartu Linna Maksuametile OÜ E.B Pesukaru käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et ta jättis tahtlikult №rdea

17 Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontole teenuse tellijatelt laekunud summad 18% määraga maksustatava käibe lahtris (lahter 1) ja 18% käibemaksu kokku lahtris

(lahter 5) deklareerimata, vähendades sellega 18% määraga maksustatavat käivet ja tasumisele kuuluvat käibemaksu.

2) Töötasud

№rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101 väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendab, et OÜ E.B Pesukaru kontolt on perioodil 2001. a ja 2002. a töötasude ja puhkusekompensatsioonidena tehtud ülekandeid järgnevatele isikutele: J. P 12.03.2001. a 1020 krooni; E. K 29.05.2001. a 2550 krooni ja 17.07.2001. a 3343 krooni; H. T 19.07.2001. a 2519 krooni; N. K 19.07.2001. a 2881 krooni; V. H 17.07.2001. a 2810 krooni, 29.08.2001. a 1000 krooni, 20.09.2001. a 425, 25.10.2001. a 1000 krooni, 30.11.2001. a 1000 krooni, 11.12.2001. a 382 krooni, 18.03.2002. a 1000 krooni ja 18.04.2002. a 1000

krooni; V.T. 19.07.2001. a 3104 krooni, 29.08.2001. a 1000 krooni ja 24.12.2001. a 1000 krooni; I L 06.09.2001. a 10 000 krooni; K. T 07.09.2001. a 20 000 krooni; L. D 24.12.2001. a 1296 krooni; L. E 24.12.2001. a 3053 krooni ning S.J. 10.06.2002. a 2550 ja 19.06.2002. a 570 krooni, kokku 63 503 krooni.

Tunnistajate J. P, H. T, L. E, E. K, L. D, V. H, N. K ja I. L ütlused tõendavad, et nimetatud isikud töötasid OÜ-s E.B Pesukaru. Lisaks kinnitavad H. T ja V. H töötamist OÜ-s E.B Pesukaru nende ja OÜ E.B Pesukaru vahel sõlmitud töölepingud (IX kd, tl 207, 228-229), L. D, L. E, I. L töötamist aga nimekiri OÜ E.B Pesukaru poolt kindlustatutest (I kd, tl 189) ja

nimekiri isikutest, kelle kohta on OÜ E.B Pesukaru esitanud tööraamatud (I kd, tl 190). Asjaolu, et perioodil 2001. a ja 2002. a töötas OÜ-s E.B Pesukaru puhastusteenindajana ka V. T, tõendab V. T ja OÜ E.B Pesukaru vahel sõlmitud tööleping (IX kd, tl 222). Kohus loeb tõendatuks, et samuti töötas OÜ-s E.B Pesukaru S. J, kuna konto väljavõttest ilmneb, et talle on töötasu makstud ning E.B ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud.

Tunnistajad J. P, H. T, L. E, E. K, L. D, V. H ja N. K kinnitasid kohtus, et on saanud OÜ-lt E.B Pesukaru eeltoodud summasid töötasude ja puhkusekompensatsioonidena.

Vastupidiselt süüdistatava ütlustele ilmneb tunnistajate R. V ja K. M ütlustest see, et ka nemad töötasid OÜ-s E.B Pesukaru puhastusteenindajatena. Nii andis R. V tunnistusi selle kohta, et tema töötas OÜ-s E.B Pesukaru 29.06.2001. a kuni 28.07.2002. a, K. M aga selle kohta, et tema töötas 2001. a märtsikuust kuni juulikuuni. Kohtul puudub põhjus tunnistajate

R. V ja K. M ütlusi mitte uskuda. Need on olnud üksikasjalised – nad on ära nimetanud konkreetsed tööobjektid, mis osaliselt kattuvad ka OÜ E.B Pesukaru tööobjektide nimistus

toodud objektidega (I kd, tl 187-188), ning tööülesanded, samuti isikud, kellega koos nad töötasid, – ja haakuvad omavahel. Samuti kinnitavad R. V ütlusi temaga sõlmitud töölepingud (I kd, tl 149, 150-154). Seepärast loeb kohus tõendatuks asjaolu, et R. V ja K. M töötasid OÜ- s E.B Pesukaru - R. V 29.06.2001. a kuni 28.07.2002. a, K. M aga 2001. a märtsikuust kuni juulikuuni.

Tunnistajate R.V. ja K. M kokkulangevate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et töötasu maksti

neile sularahas ja n-ö mustalt – allkirja nad kuhugi selle kohta ei andnud. Tunnistaja R.V. ütlused tõendavad ka seda, et 2001. a sai ta kaks korda töötasu – juulikuus maksis E.B

sularahas töötasu 2500 krooni ja novembrikuus 3500 krooni ning 2002. a sai ta keskmiselt kätte 2000-4000 krooni kuus. Tunnistaja K. M ütlused tõendavad, et juulis 2001. a Emajõe Ärikeskuse klaasfassaadi pesu eest sai ta 2500 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd K.M. töötas OÜ-s E.B Pesukaru 2001.a. märtsist, siis pidi ta aprilli, mai ja juuni kuu eest saama

18

töötasu. K.M. ei väitnud kohtus, et ta teatud kuude eest üldse töötasu ei saanud. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, millise konkreetse summa K.M. nimetatud kuude eest sai ja kohus ei pea võimalikuks süüdistuse mahtu suurendada (prokurör pidas tõendatuks, et

K.M. sai nimetatud kuude eest vähemalt palga alammäära 1600 krooni), siis loeb kohus tõendatuks, et K. M sai aprillist kuni juunini 2001.a. vähemalt 1444.- krooni igas kuus.

Seega loeb kohus tõendatuks, et OÜ E.B Pesukaru juhatuse liige E.B on tasunud

2001.a. ja 2002.a. OÜ E.B Pesukaru töötajatele R V`ele ja K.M. töötasu sularahas alljärgnevalt:

2001.a.

Nimi Aprill Mai Juuni Juuli november Kokku R.V.

2500 3500 6000

K.M. 1444 1444 1444 2500

6832 Kokku

12 832

2002.a.

Nimi Märts Aprill Mai Juuni Juuli Kokku

R.V. 1150 1138 6512 4085 4230 17 115

Samuti on kohus seisukohal, et kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad, et palga ja muude

tasude maksmisel maksude vältimiseks kasutas E.B OÜ E.B Pesukaru juhatuse liikmena lisaks eelosutatud sularahas töötasu maksmise viisile ka №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontot. Samas leiab kohus, et tunnistaja I. L ning süüdistatava E.B ütlustega, samuti 01.09.2001. a OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel sõlmitud laenulepinguga (koopia I kd, tl 175) loeb kohus

tõendatuks selle, et I. L №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 06.09.2001. a tehtud ülekanne 10 000 krooni, mille selgituseks

on märgitud puhkusekompensatsioon, oli tegelikult laen. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ja kuna süüdistatava ütlused langevad kokku tunnistaja omadega, siis ka neis. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla ka OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel 01.09.2001. a sõlmitud laenulepingut.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud

arvelduskonto kaudu tasus perioodil 2001.a. ja 2002.a. ülekandega tasu saajate arvelduskontodele alljärgnevad summad: Jrk .

Nimi Kuupäev Summa Selgitus

1. J.P. 12.03.2001 1020 Lõpparve

2. E.K. 29.05.2001 17.07.2001 2550 3343 Töötasu töötasu, puhkusekompensatsioon

3. H.P. 19.07.2001 2519 Puhkusekompensatsioon

4. N.K. 19.07.2001 2881 Puhkusekompensatsioon

5. V.H. 17.07.2001 29.08.2001 20.09.2001 25.10.2001 2810 1000 425 1000 puhkusekompensatsioon töötasu augustis töötasu septembris töötasu oktoobris

19 30.11.2001 11.12.2001 18.03.2002 18.04.2002 1000 382 1000 1000 töötasu novembris töötasu novembris töötasu märtsis töötasu aprillis

6. V.T. 19.07.2001 29.08.2001 24.12.2001 3104 1000 1000 puhkusekompensatsioon töötasu augustis töötasu detsembris

7. K.T. 07.09.2001 20 000 töötasu, puhkusekompensatsioon

8. L.D. 24.12.2001 1296 töötasu detsembris

9. L.E. 24.12.2001 3053 töötasu detsembris

10. S.J. 10.06.2002 19.06.2002 2550 570 töötasu mais lõpparve

Kokku

53 503

Eelnimetatud töötajatele makstud töötasud, puhkusekompensatsioonid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitised on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena.

E.B-le on esitatud süüdistus seoses töötajatele tehtud väljamaksetele konkreetselt

alljärgnevas: E.B arvestas ja tasus 2001.a. märtsikuust - detsembrikuuni ja 2002.a.

märtsikuust – juulikuuni OÜ E.B Pesukaru töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 93 450 krooni, millised summad on

alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 13 lg 1 mõistes käsitletavad rahaliste tasudena ning jättis need OÜ E.B Pesukaru raamatupidamise arvestuses kajastamata ja

maksuhaldurile esitatud 2001. a tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonidel ning 2002.a

tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel vorm TSD lisades 1 deklareerimata.

KarS § 386 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile

esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise eest, mille tulemusel

tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast

summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem

seaduse alusel tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui

süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam.

Kohus on seisukohal, et kirjeldatud teo toimepanijaks saab olla üksnes maksumaksja, mitte aga maksu kinnipidaja. Maksukinnipidaja tegu kvalifitseerub KrK § 1481 lg 6 (KarS § 389) alla. Kohtu arvates on käesoleval ajal maksukuritegude koosseisud eristatud maksukohustuse järgi – kinnipidamisele kuuluv maksusumma ja tasumisele kuuluv maksusumma. Seega leiab

kohus, et arvestamata ja tasumata sotsiaalmaks kuulub kvalifitseerimisele § 386 (maksude

väärarvutus) ja kinni pidamata ja tasumata tulumaks § 389 (maksusumma kinni pidamata jätmine) järgi. Kohus leiab, et samas on nn ümbrikupalk seotud minimaalselt kolme eri maksuga: väljamakstud töötasudelt kinni peetud tulumaks on kinnipidamisele kuuluv (st see on küll palga saaja kohustus, aga seda täidab tööandja), sotsiaalmaks on tasumisele kuuluv

(on palga maksja kohustus) ja töötuskindlustuse makse on osaliselt kinnipidamisele kuuluv (1%) ja osaliselt tasumisele kuuluv (0,5%). Neljandana võib lisanduda ka pensionikindlustuse

makse, mis on samuti kinnipidamisele kuuluv summa. Viimased kaks ei ole küll otseselt maksud, kuid nende suhtes kohaldatakse maksuseadusi ja kohus leiab, et allpool kajastatud

20 põhimõtetest tulenevalt on nimetatud maksude arvestamata jätmine, kinni pidamata jätmine ja üle kandmata jätmine kvalifitseeritavad KarS § 389 järgi.

KarS § 386 lg 1 ja § 389 puhul on kaitstavaks õigushüveks maksude korrapärane laekumine ja

maksuhaldurite õiguspärane tegevus maksude haldamisel, laiemas plaanis maksundus tervikuna, mille taga omakorda on riigieelarve tulude korrapärane laekumine.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg 2 kohaselt on riiklikud maksud:

1) tulumaks;2) sotsiaalmaks;3) maamaks;4) hasartmängumaks;5) käibemaks;6) tollimaks;7) aktsiisid;8) raskeveokimaks. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 2 kohaselt on töötuskindlustus sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral.

MKS § 3 lg 4 kohaselt kohaldatakse maksu kohta sätestatut ka töötuskindlustusmaksele,

millest tulenevalt selle sissenõudmisel on maksuametil kõik MKS-st tulenevad maksu

sissenõudmiseks antud õigused, sh ka määrata väärteokaristusi. Seega ehkki töötuskindlustusmaks ei ole riiklik maks, on ta kaitstavast õigushüvest tulenevalt nimetatud sätetega hõlmatav. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistuse mahtu vähendada alljärgnevalt:

- töötajatele ja juhatuse liikmetele makstud töötasude, puhkusetasude ja töölepingu

lõpetamisel ettenähtud hüvitiste pealt tulumaksu kinnipidamata ja tasumata jätmine,

samuti töötajale töötuskindlustusmakse kinnipidamata ja tasumata jätmiseosas, kuna nimetatud tegevus kvalifitseerub KrK § 1481 lg 6 järgi;

- 06.09.2001. a I. L makstud 10 000 krooni ei saa käsitleda puhkusekompensatsioonina,

vaid laenuna ja selle pealt ei pea tasuma ei sotsiaalmaksu (SMS § 2 ); Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.B on OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud töötajatele tehtud väljamaksetelt OÜ E.B Pesukaru maksukohustuse vähendamise eesmärgil

tahtlikult arvestamata ja (40 140-I.L tasumata sotsiaalmaksu kokku summas 35 680 sotsiaalmaks 4460 krooni) krooni ning 2002.a. märtsikuust – juulikuuni arvestamata ja tasumata tööandja töötuskindlustusmakse summas 138 krooni.

3) Sularaha №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101

№rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101

väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendab, et ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni 2002. a juulikuuni on OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17206101 võetud sularaha välja kokku summas 1 842 350 krooni (perioodil juuli 2000. a – detsember 2000. a summas 199 256 krooni; perioodil jaanuar 2001. a – detsember 2001. a summas 1 440 540 krooni; perioodil jaanuar 2002. a – juuli 2002. a summas 858 451 krooni).

Isik, kes need summad välja võttis, sai olla vaid E.B , kuna tema omas ja kasutas OÜ

E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt. Süüdistatav E.B eelnevat eitanud ei ole.

Revisjoni käigus tehti kindlaks, et eelnimetatud summad OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises ei kajastunud (revisjoniakt, I kd, tl 18). Seda kinnitas kohtus ka süüdistatav ise. Ta võttis omaks, et osaühingu raamatupidamises ei kajastanud ta ka neid summasid, mille

ta №rdea Panga kontolt sularahana välja võttis. Miks ta seda ei teinud, sellele süüdistatav

vastata ei soovinud. Sularahas välja võetud raha kandis ta osaliselt OÜ E.B Pesukaru

21 Hansapanga ja Ühispanga arvetele - Ühispanga arvele läks 355 000 krooni -, osaliselt maksis töötajatele palkadeks, osaliselt kasutas kulumaterjalide (kvaliteetsete kaitseja töövahendite) ostmiseks.

Kohus loeb OÜ E.B Pesukaru Eesti Ühispangas ja Hansapangas asunud kontode väljavõtetega (VIII kd, tl 3-19, 22-48), kust nähtuvad E.B poolt №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 raha välja võtmisega samal või hiljemalt järgmisel päeval teostatud sularaha sissemaksed, tõendatuks selle, et №rdea Bank

Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 välja võetud

summadest maksis E.B 250 876 krooni OÜ E.B Pesukaru Eesti Ühispanga ja Hansapanga arveldusarvetele. Seega tuleb süüdistuses esitatud summat 1 842 350 krooni selle summa võrra vähendada alljärgnevalt.

№rdea Pangast välja võetud sularaha

Aasta kuu

summa / Hansapanka /Ühispanka

2000 juuli

4000

august

8500

september

35000 10 000 (29.09.00)

oktoober

35050

november

37700

detsember

27200

2001 jaanuar

39300 3076 (31.01.01) 10000 (22.01.01)

veebruar

22400

märts

43100

3000 (21.03.01)

aprill

68600 20000 (26.04.01)

kokku saab arvestada 2001 aprillis 8000

seega sama summa, mis 26.04 on

№rdea Pangast välja võetud

mai

87000

juuni 101900 15000 (12.06.01)

kokku saab arvestada 2001 juunis 15000

seega sama summa, mis 11.06 ja 12.06 on

№rdea Pangast välja võetud

juuli

98000 20000 (12.07.01)

20000(25.07.01)

august

45000

september

82400

oktoober 154000

november 124500

detsember 199800

10000 (14.12.01)

2002 jaanuar

41500 10000 (14.01.02)

veebruar 124700 8000 (22.02.02) 9500 (25.02.02)

10000 (28.02.02)

kokku saab arvestada 2002 veebruaris 18800,

seega sama summa, mis nendel kuupäevadel on

№rdea Pangast välja võetud

märts

50000 20000 (13.03.02)

8000 (25.03.02)

22

kokku saab arvestada 2002 märtsis 14700,

seega sama summa, mis 13.03 ja 25.03 on

№rdea Pangast välja võetud

aprill

89500 9000 (01.04.02)

15000 (12.04.02)

10000 (16.04.02)

10000 (17.04.02)

5300 (25.04.02)

kokku saab arvestada 2002 aprillis 49300,

seega sama summa, mis nendel aprilli kuupäevadel on №rdea Pangast välja võetud

mai 124200 15000 (10.05.02)

20000 (15.05.02)

juuni

76700

juuli

122300 10000 (09.07.02)

24000 (12.07.02)

kokku saab arvestada 2002 juulis 30000

seega sama summa, mis 09.07 ja 12.07 on

№rdea Pangast välja võetud

Kokku

1842350 mõlemad pangad 250 876

Seega loeb kohus tõendatuks, et E.B, omades ja kasutades OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul 2000.a. juulikuust kuni 2002.a. juulikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr. 17206101 välja sularaha kokku summas 1 842 350 krooni ja kohus

loeb tõendatuks, et nimetatud summast kandis E.B kas Hansapanka või Ühispanka kas samal või järgmisel päeval 250876 krooni. Asjaolu, et E.B oleks №rdea Bank Finland

Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 väljavõetud sularaha

kasutanud töötajatele palga maksmiseks või kulumaterjalide ostmiseks, ei ole kohtus

tõendamist leidnud. Kuludokumente E.B esitanud ei ole. Kaitsja on kohtumenetluse käigus korduvalt märkinud, et käesolevas kriminaalasjas on vajalik maksukohustus kindlaks

määrata hindamise teel, sest maksukohustust pole olnud võimalik kindlaks teha

raamatupidamisdokumentide või muude dokumentide abil. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud maksukohustust võimalik kindlaks teha ekspertiisi teostamise abil,

sest arvete ja tunnistajate küsitlemise teel saadud ütluste põhjal teostatav ekspertiis ei saa kindlaks teha reaalseid kulutusi ja seda, et need on tehtud just №rdea pangast E.B poolt välja võetud raha arvelt. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et suur osa arvetest,

mille eest kliendid on tasunud №rdea panka on üldsõnalised ja ei kajasta reaalselt tehtud puhastustöid ei teenuse liikide ega ka mahtude osas. E.B ei ole kriminaalmenetluse

jooksul viidanud sellele, kellelt ja millises ulatuses ta teenuste osutamiseks vajalikke

materjale ostis. Seega puudub kohtul faktiline materjal võimalike kulutuste

kindlakstegemiseks hindamise teel, sealhulgas võimalik sisendkäibemaksu hindamiseks.

Kohus leiab, et kui puuduvad dokumentaalsed tõendid kulutuste tõendamiseks, siis puudub

kohtul ka toimikus olevate arvete ja tunnistajaütluste põhjal võimalus kulude hindamiseks,

sest ei arved ega ka ütlused ei kajasta informatsiooni selle kohta, et reaalsed kulutused on tehtud just №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalist E.B poolt väljavõetud raha arvelt.

Kohtus leidis tuvastamist, et OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 väljavõetud sularahast ei ole E.B esitanud mingeid kuludokumente seega 1 591 474 krooni osas.

23

Süüdistuses on asutud seisukohale, et tehtud väljamaksed on alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 13 lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani

liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstava tasuna, kusjuures E.B poolt

pangakontolt välja võetud summad on käsitletavad OÜ E.B Pesukaru poolt tehtud väljamaksete netosummadena. Maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Süüdistuses märgitakse, et seega on E.B

OÜ E.B Pesukaru nimel jätnud deklareerimata E.B-le tehtud väljamakseid kogusummas 2 498 247 krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B kinni pidamata ja

tasumata tulumaksu kogusummas 646 905 krooni, arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu kogusummas 824 421 krooni.

Kohtu jaoks püstitub siin küsimus sellest, et millena E.B poolt väljavõetud ja endale

jäetud summat 1 559 474 krooni käsitleda, seega kas E.B poolt №rdea Panga kontolt

väljavõetud summad on juhatuse liikme tasu või omanikutulu. E.B ei ole kohtumenetluses avaldanud, et №rde panga kontolt tema poolt välja võetud raha oleks kasvõi

osaliselt tema palgatulu või juhatuse liikme tasu, seega tasu, mis oleks sotsiaalmaksuga

maksustatav. Selliselt tõendeid ei ole kohtule esitanud ka prokuratuur. Tulenevalt kohtule esitatud maksuhalduri arvestusest ei ole OÜ E.B Pesukaru kunagi E.B-le juhatuse liikme tasu maksnud. Kohus peab vajalikuks püstitunud küsimuse lahendamisel juhinduda muuhulgas ka Riigikohtu halduskolleegiumi poolt otsuses nr 3-3-1-56-05 avaldatud seisukohast, mille kohaselt tuleb maksustamisel lähtuda majandustehingute sisule antavast hinnangust. Konkreetses vaidluses asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et on võimalik analüüsida vaidlusaluseid majandustehinguid kui õigusvastaselt toimunud dividendide maksmist, kusjuures märgiti, et maksustamise seisukohast ei omaks tähtsust, et dividende makstakse õigusvastaselt.

Muuhulgas on kolleegium korranud nimetatud lahendis 4. oktoobri 1999. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-99 avaldatud põhimõtet, mis seisneb järgnevas: "Tulumaksuseaduse

sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi,

samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse

maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib

maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise

aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust."

Kohus seisukohal, et tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele ja juhindudes Riigikohtu

05.12.2005.a. lahendist haldusasjas 3-3-1-56-05 ei saa E.B poolt №rdea Panga kontolt võetud summasid käsitleda palgatulu ega juhatuse liikme tasuma ™S § 13 mõttes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et majanduslikust sisust lähtudes võib E.B

poolt №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalist OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 väljavõetud sularaha (summas 1 591 474 krooni) näol tegemist olla omanikutuluga,

eriti kui arvestada Riigikohtu poolt väljaöeldut, et oluline ei ole see, kas dividendide

maksmine kasumlikkuse alusel oli võimalik ja kas selline väljamakse vormistati nõuetekohaselt. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistuse mahtu vähendada alljärgnevalt. - №rdea Panga kontolt E.B-le tehtud väljamakseid tuleb käsitleda omanikutuluna, millest

tulenevalt polnud E.B kohustust kinni pidada ja tasuda sotsiaalmaksu ja süüdistuse

24 mahtu tuleb vähendada arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu osas. Samuti tuleb vähendada süüdistuse mahtu makstava tööandja töötuskindlustusmakse pealt, sest TKindlS § 40kohaselt ei ole omanikutulu töötuskindlustusmakse objektiks;

- E.B-le tehtud väljamaksed summas 1 842 350 krooni vähenevad selle arvelt, et teatud

osas maksis väljavõetud raha tagasi Hansapanga ja Ühispanga arveldusarvetele, millest

tulenevalt tuleb tasumata tulumaksu arvestada mitte 1 842 350 krooni pealt vaid 1 591474

krooni pealt. Seega on kohus seisukohal, et E.B jättis tasumata tulumaksu 559167 krooni.

- töötajale töötuskindlustusmakse kinnipidamata ja tasumata jätmine kvalifitseeruks kohtu

arvates KrK § 1481

lg 6 järgi, kuid kohus on seisukohal, et kuna väljamaksete näol tegu

omanikutuluga, siis ei tule tuginedes TKindlS §-le 40 töötaja töötuskindlustusmakset kinni pidada ja üle kanda.

4) Erisoodustused

№rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101

väljavõte (VII kd, tl 185-265) tõendab, et ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni

detsembrikuuni, 2001. a veebruarikuust novembrikuuni ning 2002. a jaanuarikuust kuni

maikuuni on OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr 17206101 Eesti Ühispanga Elukindlustuse arvete alusel tehtud ülekandeid summas 12 344.20

krooni. Samuti on väljavõttega tõendatud, et OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc

Eesti filiaali arveldusarvelt nr 17206101 on 12.03.2001. a tasutud Tartu Linnavalitsuse

haridusosakonnale 450 krooni H. E.B-le osutatud sünkroontõlke eest ja 11.12.2001. a Tallinna Linna Maksuametile riigilõivu H. E.B eest summas 1140 krooni.

Kuna №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskonto nr 17206101

kasutamise õigustatud isikuks oli vaid E.B , siis sai ainult tema eeltoodud ülekandeid teostada. Süüdistatav E.B seda eitanud ei ole, vaid võttis kohtus omaks, et tasus OÜ E.B Pesukaru vahenditest enda elukindlustuse arveid, kuna võttis raha sealt, kust võtta oli. Samal

põhjusel maksis ta OÜ E.B Pesukaru varast ka tütre kulutusi. Riigilõivu maksmist ja tõlkekursuse eest tasumist E.B poolt kinnitas kohtus ka H. E.B.

Kohtus aga kinnitas süüdistatav, et on osaühingule need summad tagastanud. Kohus loeb nimetatud väite paljasõnaliseks, kuna revisjoni tulemus E.B ütlusi ei kinnita (revisjoniakt, I kd tl 13-29).

Kohus loeb juhatuse liikme kui töötaja (™S § 48 lg 3) huvides tehtud väljaminekud erisoodustuseks, kuna tegemist on OÜ E.B Pesukaru kui tööandja (™S § 48 lg 2) poolt töötajale antud rahaliselt hinnatava hüvega (™S § 48 lg 4). Tööandja poolt on tasutud töötaja eest kindlustusmakseid, mis tähendab, et kulutusi on tehtud töötaja isiklikes huvides. Kohus

loeb erisoodustuseks ka juhatuse liikme kui töötaja (™S § 48 lg 3) lapse huvides tehtud

väljaminekud, kuna tegemist on OÜ E.B Pesukaru kui tööandja (™S § 48 lg 2) poolt

töötaja lapsele (™S § 48 lg 6 mõistes) antud rahaliselt hinnatava hüvega, tema isiklike kulude katmisega. Kulutusi on tehtud isiklikes huvides, need ei ole olnud vajalikud tööandja jaoks.

Kohtus on leidnud tõendamist, et E.B tasus ajavahemikul 2000.a. juulikuust kuni

detsembrikuuni, 2001.a. veebruarikuust novembrikuuni ning 2002.a. jaanuarikuust kuni

maikuuni OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali arveldusarvelt nr. 17206101 Eesti Ühispanga Elukindlustuse arvete alusel enda elukindlustusmakseid summas

12 344,20 krooni, millist summat tuleb vaadelda erisoodustusena ja millelt tulnuks tasuda

25 tulumaksu summas 4335 krooni ja sotsiaalmaksu 5503 krooni. Samuti on kogutud tõenditega

leidnud tõendamist, et OÜ E.B Pesukaru №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali

arveldusarvelt tasus E.B oma tütrele Heidi E.B-le osutatud sünkroontõlke eest

12.03.2001.a. Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale 450 krooni ja 11.12.2001.a. Tallinna

Linna Maksuametile riigilõivu Heidi E.B eest summas 1140 krooni, milliseid summasid tuleb käsitleda erisoodustusena. Nimetatud summadelt jäeti E.B poolt tahtlikult tasumata

tulumaksu kokku summas 559 krooni ja sotsiaalmaksu summas 710 krooni. Eelnimetatud

erisoodustustena vaadeldavatelt väljamaksetelt jättis E.B seega tasumata ja deklareerimata tulumaksu erisoodustustelt kokku summas 4894 krooni ja sotsiaalmaksu summas 6213 krooni.

Eelpool kirjeldatud teoga rikkus E.B Tulumaksuseaduse § 54 lg 1, 2 ja 4 nõudeid, mille

kohaselt § 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on ning

kõik residendist juriidilised isikud on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. kuupäevaks maksuhaldurile maksudeklaratsiooni §-des 48 – 53 sätestatud

tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte ja kandma §-de 48 – 53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Samuti rikkus E.B alates 01.01.2001.a. kehtiva Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1, § 7 § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta, maksma

§-s 7 toodud määras, s.o 33%, sotsiaalmaksu ning üle kandma tasumisele kuuluva

sotsiaalmaksu maksuhalduri pangakontole maksustamiseperioodidele järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksuhaldurile vastava maksudeklaratsiooni.

5) Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kriminaalasjas kogutud arved (I kd, tl 176-184) tõendavad, et OÜ E.B Pesukaru on 2001. a veebruarikuust augustikuuni ja 2002. a maikuus soetanud kušeti, maksumusega 1340 krooni; arvutilaua, maksumusega 1250 krooni; kaks matkamatti Eva, kogumaksumusega 124 krooni;

kuppeltelgi, maksumusega 999 krooni; võrkkiige, maksumusega 99 krooni; külmiku

Electrolux ER 7833, maksumusega 7790 krooni; külmiku Electrolux 7522, maksumusega

7590 krooni; CD-tüüneri Alpine, maksumusega 3591 krooni; CD-pleieri Sony DEJ611, maksumusega 1650 krooni; raadio Sony SRFM606, maksumusega 598 krooni; kõrvaklapid

Sony MDRG552LP, maksumusega 248 krooni, ja televiisorilaua Sony SV29FC1, maksumusega 800 krooni. Nimetatud kaupade kogumaksumus on 26 079 krooni.

Süüdistatav E.B ei eitanud kohtus eeltoodud kaupade soetamist, kuid väitis, et need olid vajalikud OÜ E.B Pesukaru ettevõtluses. E.B ütlustega, mida toetavad tunnistajate J. P

ja I. L ütlused selle kohta, et E-Kaubamajas oli töötajate puhkeruum, kus muu sisustuse hulgas oli ka külmkapp, loeb kohus tõendatuks, et külmik Electrolux, hinnaga 7790 krooni, oli OÜ E.B Pesukaru ettevõtlusega seotud kulu. Kohus loeb tõendatuks ka selle, et kušetti,

hinnaga 1340 krooni, ja arvutilauda, hinnaga 1250 krooni, kasutati OÜ E.B Pesukaru

ettevõtluses. Nende kasutamine, lähtudes OÜ E.B Pesukaru ettevõtluse iseloomust, on

loogiliselt põhjendatav. Samuti peab kohus järgima põhimõtet, et põhjendatud kahtlused kuuluvad tõlgendamisele süüdistatava kasuks. Lisaks tuleb eelnimetatud printsiibist lähtudes lugeda tõendatuks, et CD-tüüner Alpine, hinnaga 3591 krooni, mis E.B väidetel asus OÜ E.B Pesukaru poolt renditavas sõiduautos, oli seotud ettevõtte majandustegevusega. Asjaolu,

26

et revidendid ei tuvastanud OÜ E.B Pesukaru kontoris nimetatud kaupu, ei välista nende kaupade kasutamist ettevõtluses, sest nagu selgus tunnistajate I. L ja J. L ütlustest, omas OÜ E.B Pesukaru ruume ka oma partnerite juures, nt E-Kaubamajas. Neis kohtades revidendid

aga kontrollimas ei käinud. Revidendid ei kontrollinud ka OÜ E.B Pesukaru sõiduautot.

Muus osas aga ei saa kohus E.B ütlusi kaupade kasutusotstarbe kohta lugeda

usaldusväärseks, kuna menetluse erinevates staadiumides on süüdistatav andnud nende otstarbe kohta vastuolulisi ütlusi. Samuti ei ole nende kaupade kasutamine OÜ E.B Pesukaru ettevõtluses loogiline nende otstarbest tulenevalt.

Kohus on seisukohal, et süüdistuse mahtu tuleb vähendada alljärgnevatel põhjustel.

Alljärgnevate kaupade osas asub kohus seisukohale, et tegemist oli ettevõtlusega seotud kuludega, sest nii kaupade otstarve kui ka tunnistajate ütlused kinnitavad asjaolu, et tegemist oli ettevõtluseks vajalike esemetega. Süüdistusest tuleb välja jätta seega CD-tüüner Alpine, hinnaga 3591 krooni; kušett, hinnaga 1340 krooni; arvutilaud, hinnaga 1250 krooni ja külmik

E-Lux, hinnaga 7790 krooni (asus E-Kaubamajas), kaupa seega kokku 13 971 krooni väärtuses. Seega saab lugeda tõendatuks, et E.B ostis 12 108 (26 079-13 971) krooni eest ettevõtlusega mitteseotud kaupu ja jättis väljamaksed deklareerimata ning tasumata sealt tulumaksu summas 4254 krooni.

Tõendatud on dokumentaalsete tõenditega ka asjaolu, et OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt on 2001. a aprillis, juulis, septembris, oktoobris ja 2002. a jaanuaris ning ja juunis (vt I kd tl

39 väljavõte arvelduskontolt), kuid jättis tasumata ettevõtlusega mitteseotud kaupade ja teenuste eest ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 2444 krooni.

Eelpool kajastatud tegevusega rikkus E.B alates 01.01.2000.a. kehtiva Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 nõudeid, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud pidama sama

seaduse §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud

määrale, s.o. 26% ning kandma üle kinnipeetud tulumaksu maksuhalduri pangakontole

hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni . .

Maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi OÜ-lt E.B Pesukaru ajavahemikul

30.08.2000.a. kuni 20.12.2002.a. riiklike maksudena laekumata kokku krooni: 920 240

käibemaksu kokku krooni, tulumaksu kokku krooni, sealhulgas 328 751 570 759 omanikutulult makstavat tulumaksu 559 167 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 4894 krooni

ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 6698 krooni;

sotsiaalmaksu kokku 41 893 krooni, sealhulgas arvestatud sotsiaalmaksu 35 680 krooni,

sotsiaalmaksu erisoodustustelt 6213 krooni ja arvestatud töötuskindlustusmakseid 138 krooni.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist E.B poolt KarS §-s

386 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise objektiivne koosseis. E.B on

maksuhaldurile tahtlikult esitanud valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. Kohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada oma seisukohta kaitsja poolt püstitatud probleemi osas, täpsemalt selle osas kas on tegu jätkuvate kuritegudega või mitte ja kas on õigustatud laekumata maksude summeerimine. Kohus leiab, et toimepandud kuriteod on vaadeldavad jätkuvate kuritegudena, mistõttu on õigustatud kuritegude tagajärjel toimepandud tegude tagajärjel tekitatud kahju summeerimine. Kohus leiab, et igakuine, pidev

valeandmete esitamine viitab sellele, et teod on toime pandud ühtse tahtlusega. Kuna

27

niisuguste tegude vahel esineb orgaaniline seos, nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga - tahtlikult,

moodustavad nad oma kogumis ühe kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 386 lg 1

tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et E.B on maksude väärarvutuse toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis,

kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kriminaalasjas kogutud tõendid, muuhulgas E.B enda ütlused,

viitavad asjaolule, et E.B varjas teadlikult maksuhalduri ees №rdea Panga

pangakontot, eesmärgiga jätta erinevate maksuseaduste alusel vajalikud maksed tegemata.

Nimetatud eesmärgil tegi E.B pangaarvelt ülekandeid ja võttis sealt välja sularaha,

milliseid tehinguid ei kajastanud OÜ E.B Pesukaru raamatupidamises. E.B jättis sõlmimata töötajatega töölepingud ega kajastanud nende töötasu raamatupidamises, samuti ei pidanud kinni ega kandnud üle vajalikke makse. Eeltoodu viitab otseselt asjaolule, et E.B

oli seadnud endale eesmärgiks jätta ta tasumata vajalikud maksud konkreetses maksuseaduses ettenähtud suuruses.

Süüdistus KrK § 1481 lg 6 järgi

E.B-le KrK§ 148 1

lg 6 järgi esitatud süüdistus puudutab valdavalt OÜ E.B

Pesukaru №rdea pangas avatud arvelduskontolt väljavõetud summadelt tulumaksu kinni

pidamata ja tasumata jätmist kogusummas 646 905 krooni ( kinnipidamata jäetud

maksusumma ja töötuskindlustusmakse summa kokku 684 778 krooni). Süüdistusakti

kohaselt pani süüdistatav toime KrK § 1481

lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona kvalifitseeritav ka KarS § 389 lg 1 järgi.

KrK § 1481 lg 6 sätestab kriminaalvastutuse maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva

maksusumma tähtajaks üle kandmata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma ülekandmisel, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust.

KarS § 389 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt

maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmise või kinnipeetud maksusumma mittetäieliku või mitteõigeaegse ülekandmise eest maksuhalduri pangakontole, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam.

1)Töötasud

E.B-le on esitatud ka süüdistus selles, et tema 2001. a märtsikuust detsembrikuuni ja 2002. a märtsikuust juulikuuni arvestas ja tasus TP töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja

töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 93 450 krooni ja jättis need summad raamatupidamisarvestuses kajastamata ja deklareerimata. Samuti jättis E.B nimetatud väljamaksetelt kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas 29 015 krooni

ning 2002. a märtsikuust juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötaja töötuskindlustusmakse summas 274 krooni.

28 Kohtu seisukohad tasude maksmise tõendatuse osas kajastuvad käesoleva kohtuotsuse kohtu järelduste osas, mis käsitles süüdistust § 386 lg 1 järgi järelduste punktis 2 (kohtuotsuse lk 17- 18).

Kohus on seisukohal, et süüdistuse mahtu tuleb vähendada alljärgnevatel põhjustel. - 06.09.2001. a I. L makstud 10 000 krooni ei saa käsitleda puhkusekompensatsioonina, vaid

laenuna ja selle pealt tulumaksu kinni ei peeta. Kohus kordab üle siinjuures kohtuotsuses

eelpool väljendatud seisukoha. Kohus leiab, et tunnistaja I. L ning süüdistatava E.B

ütlustega, samuti 01.09.2001. a OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel sõlmitud laenulepinguga (koopia I kd, tl 175) on tõendatud, et I. L №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B

Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101 06.09.2001. a tehtud ülekanne 10 000 krooni, mille

selgituseks on märgitud puhkusekompensatsioon, oli tegelikult laen. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ja kuna süüdistatava ütlused langevad kokku tunnistaja omadega,

siis ka neis. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla ka OÜ E.B Pesukaru ja I. L vahel 01.09.2001. a sõlmitud laenulepingut. Kohus on seisukohal, et kui käsitleda I. L tehtud makset laenuna, siis sellelt summalt ei peeta

kinni ka töötaja töötuskindlustusmaksu. Samas peab kohus vajalikuks viidata asjaolule, et töötuskindlustuse seadus jõustus 01.01.2002.a., seega ka juhul kui saaks I. L makstud 10 000

krooni vaadelda puhkusekompensatsioonina, siis seetõttu, et väljamakse tegemise ajal TKindlS ei kehtinud, ei oleks E.B pidanud kinni pidama töötaja töötuskindlustusmaksu.

- samuti on kohus seisukohal, et süüdistusest tuleks välja jätta 07.09.2001. a E.B-le endale makstud 20 000 krooni töötasu ja puhkusekompensatsiooni pealt kinnipeetav töötaja töötuskindlustusmakse (on arvatud 93 450 krooni sisse) alljärgnevatel põhjustel. E.B oli OÜ E.B Pesukaru juhatuse liige ja tulenevalt TKindlS §-st 40 ei peeta nende summade pealt kinni töötaja töötuskindlustusmakse. Kuid olulisem põhjus on selles, et väljamakse tegemise ajal ei TKindlS kehtinud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.B 2001. a märtsikuust detsembrikuuni ja 2002. a märtsikuust juulikuuni arvestas ja tasus TP töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 83 450 krooni ja

jättis need summad raamatupidamisarvestuses kajastamata ja deklareerimata. Samuti jättis E.B nimetatud väljamaksetelt kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas

25 501 krooni (29 015- 3514) ning 2002. a märtsikuust juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötaja töötuskindlustusmakse summas

274 krooni.

2) Sularaha №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali OÜ E.B Pesukaru arvelduskontolt nr 17206101

E.B süüdistatakse ka selles, et tema omades ja kasutades TP №rdea panga pangakaarti ainuisikuliselt, võttis ajavahemikul 2000. a juulikuust kuni 2002. a juulikuuni TP

№rdea panga arvelduskontolt välja sularaha summas 1 842 350 krooni, kuid jättis enesele tehtud väljamaksed, mis on alates 01.01.2000. a kehtiva tulumaksuseaduse (edaspidi ™S) §

13 lg 2 mõistes käsitletavad juhatuse liikmele makstavate tasudena, TP raamatupidamises

kajastamata ja deklareerimata. Nimetatud väljamaksetelt jättis E.B kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 646 905 krooni.

Kohtu seisukohad arvelduskontolt sularaha väljavõtmise tõendatuse kohta ja väljamaksetele antav õiguslik hinnang kajastuvad käesoleva kohtuotsuses kohtu järelduste osas, mis käsitles süüdistust § 386 lg 1 järgi punktis 3 (kohtuotsuse lk 21-24).

29 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus süüdistuse mahtu tuleb vähendada alljärgnevalt. - №rdea Panga kontolt E.B-le tehtud väljamakseid tuleb käsitleda omanikutuluna mille väljamaksmisel ™S kohaselt tulumaksu kinni ei pea pidama;

- E.B-le tehtud väljamaksed summas 1 842 350 krooni vähenevad selle arvelt, et teatud

osas maksis väljavõetud raha tagasi Hansapanga ja Ühispanga arveldusarvetele, seega on

kohus asunud seisukohale, et omanikutuluna maksis E.B välja mitte 1 842 350 krooni vaid 1 591 474 krooni;

- töötajale töötuskindlustusmakse kinnipidamata ja tasumata jätmine kvalifitseeruks kohtu

arvates KrK § 1481

lg 6 järgi, kuid kohus on seisukohal, et kuna väljamaksete näol tegu

omanikutuluga, siis ei tule tuginedes TKindlS §-le 40 töötaja töötuskindlustusmakset kinni pidada ja üle kanda.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kasumi väljamaksmisel tulumaksu kinni ei peeta, vaid ™S

§ 50 kohaselt maksab dividendide jt kasumieraldiste pealt tulumaksu residendist juriidiline isik, siis ei saa E.B tegevust kvalifitseerida KrK § 148 1 lg 6 (KarS § 389) järgi.

Seega on leidnut tõendamist, et E.B 2001. a märtsikuust detsembrikuuni ja 2002. a

märtsikuust juulikuuni arvestas ja tasus TP töötajatele töötasusid, puhkusetasusid ja

töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitisi kokku summas 83 450 krooni ja jättis need

summad raamatupidamisarvestuses kajastamata ja deklareerimata ning jättis nimetatud väljamaksetelt kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kokku summas (29 015- 3514) 25 501

krooni ning 2002. a märtsikuust juulikuuni kinni pidamata ja üle kandmata töötaja

töötuskindlustusmakse summas , . Kuivõrd nimetatud 274 krooni kokku 25 775 krooni

summa on väiksem kui 500 000 krooni, siis ei ole täidetud KarS § 389 lg 1 objektiivne

koosseis ja E.B käitumises puudub kuriteokoosseis ning ta tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas E.B vastu on Eesti Vabariik läbi Maksu –ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse esitanud esitatud tsiviilhagi summas 3 103 652 krooni, mis koosneb:

- käibemaksust 2000. a juulikuust kuni 2002. a novembrikuuni summas 360 183 krooni,

millele lisandub intress 215 505 krooni;

- tulumaksust 2000. a juulikuust kuni 2002. a novembrikuuni summas 692 420 krooni,

millele lisandub intress 419 606 krooni;

- sotsiaalmaksust 2000. a juulikuust kuni 2002. a novembrikuuni summas 870 774

krooni, millele lisandub intress 527 631 krooni;

- töötuskindlustusmaksest 2002. a jaanuarikuust kuni juulikuuni summas 13 290 krooni,

millele lisandub intress 8003 krooni. Tsiviilhagist 3 103 652 krooni moodustavad maksuvõlad 1 932 907 krooni ja intress 1 170 745 krooni (X kd tl 89-90).

KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga

vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 alusel on kannatanul õigus esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi.

KrMS § 39 lg 1 sätestab, et tsiviilkostjaks on isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekkinud vahetult kuriteoga.

30

Eesti Vabariik on läbi Maksu -ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse esitanud kriminaalasja raames tsiviilhagi, mis hõlmab nii konkreetse maksuvõla kui ka sellest tuleneva intressi.

KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult osaliselt jätab selle rahuldamata läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 või või või

kohaselt tuleb kannatanule läbi vaatamata jätmise korral selgitada, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilkostjaks E.B, kelle vastu on esitatud tsiviilhagi nii

maksuvõla kui ka viivisnõude osas. Kohus on seisukohal, et Eesti Vabariigil on igati seaduslik alus esitada E.B vastu viivisnõuet, kuid seda ei saa käsitleda KrMS §-dest

37 ja 39 tulenevalt õigusvastase teoga vahetult tekitatud varalise kahjuna. KrMS § 39 lg 1 mõttest lähtudes saaks E.B olla tsiviilkostja vaid maksuvõla osas.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-34-05 avaldanud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb

kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega.

KrMS § 310 lg 1 ei anna asja lahendava kohtu arvates kriminaalkohtule õigust ja võimalust süüdimõistmise korral lahendada kriminaalasja raames vaid osa tsiviilhagist ja lahendamata

osa saata eraldi menetlemiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Seega tekiks käesoleval juhul olukord, kus kohus, rahuldades Eesti Vabariigi hagi maksuvõla osas, ei saaks asja lahendada

viivisnõude osas, sest viivisnõuet ei saa käsitleda vahetult kuriteoga tekitatud kahjuna,

mistõttu tuleks tsiviilhagi lahendades kohtul jätta selles osas hagi rahuldamata. Nimetatud

moel tsiviilhagi lahendamine tooks kaasa asjaolu, et viivisnõuet ei saaks esitada ka eraldi

tsiviilkohtumenetluse korras, sest TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusse võtmisest

keeldumise aluseks asjaolu, kui on olemas jõustunud Eesti kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks ja seaduslikuks jätta Eesti Vabariigi tsiviilhagi läbi vaatamata ja teavitada kannatanut õigusest esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, kus kohus saab juba ühes menetluses lahendada nii maksuvõla kui ka viivisnõude.

V Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 386 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama seaduse ja paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Lõige 2 kohaselt peab kohus otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui KarS eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi.

Käesoleval juhul on kohtul tulenevalt KarS § 386 lg 1 sanktsioonist võimalik E.B karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. Kohus on seisukohal, et otsustamaks, millist

karistusliiki kohaldada, on vaja esmalt võtta seisukoht E.B süü suuruse osas.

Süüdistatav E.B puhul ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Samas on kohus juba eelpool asunud seisukohale, et E.B on KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud otsese tahtlusega, kusjuures

31 ta varjas maksuhalduri ees ka kohtueelsel uurimisel äriühingule kuuluvat ühte pangakontot. Periood, mille jooksul E.B äriühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest

vastutava isikuna jättis täitmata erinevatest maksuseadustest tulenevad kohustused, oli aastatepikkune. E.B on varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata (X kd, lk 93). Käesoleval hetkel tegutseb E.B OÜ-s L.

Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi

hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et E.B

teadlikult varjas ühte äriühingu pangakontot ja kasutas seda äriühingu maksete

tegemiseks, samuti sealt sularaha väljavõtmiseks, jättes kogu rahalise liikumise raamatupidamises kajastamata ja tegi seda pikema perioodi jooksul, annab aluse käesoleval

juhul karistada E.B tulenevalt tema süü suurusest sanktsioonis ettenähtud

raskemaliigilise karistusega. Samas on kohus seisukohal, et E.B isikut iseloomustavad andmed annavad võimaluse kohaldada KarS § 73 sätteid ja E.B on võimalik tingimisi karistuse kandmisest vabastada. Kohus leiab, et E.B puhul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja katseajal allutada käitumiskontrollile.

Arvestades E.B süü ulatust ja samas ka tema isikut, leiab kohus, et vangistus tuleb mõista E.B-le sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ja peab põhjendatuks 1 aasta pikkust vangistust. Katseaeg tuleb määrata KarS § 73 lõikes 3 sätestatud minimaalses määras, s.o. 3 aasta pikkune.

VI Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista

süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu summas 7.-krooni ja KrMS § 175 lg 1 p

10 alusel postikulu summas 761,20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatele väljamakstud tasu summas 1320.- krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik