Legislator Case Law & Legislation
1-05-823\1 AI generated

1-05-823\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-05-823\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-05-823\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viljandi Maakohus

Kohtuasja number

1- 05 - 823 ( 03934000001 )

Määruse kuupäev

30.jaanuar 2007

Kohtunik

Silvi Maiste

Istungisekretär Riina Eelmäe

Süüdistatav A.K

Prokurör ringkonnaprokurör Kristiina Laas

Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

Kohtuasi kriminaalasi A.K süüdistuses KrK § 148 1 lg 10 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev 29.-30.jaanuar 2007

Resolutiivosa

Lõpetada kriminaalmenetlus A.K süüdistuses KrK § 148 1

lg 10 järgi KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse kaudu esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil käibemaksusumma, s.o 302 432 ( kolmsada kaks tuhat nelisada kolmkümmend kaks ) krooni. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksuja Tolliameti Lõuna

Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil

tulumaksusumma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 449 026 krooni ja töötasudelt

kinnipidamata tulumaksu 49 761 krooni, kokku tulumaksusumma 1 498 787 ( üks miljon nelisada üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse ) krooni. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksuja Tolliameti Lõuna

Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil sotsiaalmaksusumma, s.o 66 514 ( kuuskümmend kuus tuhat viissada neliteist ) krooni. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda kohtueelsed menetluskulud summas 2995.70 krooni ja kohtumenetluskulud 1155 krooni, kokku 4150.70 krooni (neli tuhat ükssada viiskümmend krooni ja 70 senti ).

2

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel panna A.K-le kohustus tasuda riigituludesse 230 428 ( kakssada kolmkümmend tuhat nelisada kakskümmend kaheksa ) krooni.

Tsiviilhagi tuleb tasuda Maksuja Tolliametile. Arveldusarve numbri teatab maksjale Maksuja Tolliamet.

Kriminaalmenetluse kulud ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel makstav kindel summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB ÜP 10220034800017 või Hansapank 221023778606, viitenumber 2800049874. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 30.juuli 2007.a.

Maksuja Tolliameti tsiviilhagi intresside osas jätta läbi vaatamata ja jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras.

Prokuröri taotlus

Prokuröri esitas kohtuistungil kohtule taotluse, mille kohaselt süüdistaja pool ja kaitsja pool koos süüdistatavatega saavutanud kokkuleppe KrMS § 202 alusel.

Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 03934000001, milles on süüdistatavana kohtu alla antud A.K KrK § 148 1 lg 10 järgi selles, et olles ajavahemikul 10.04.1996.a. kuni

20.02.2003.a. AS Rootsi Profiil juhatuse liige, juhataja ja tegevjuht, kellele on pandud

haldamis-, juhtimis-, järelevalveja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded äriseadustiku § 306 lg 1, 4 alusel, s.o pädev ametiisik KrK § 160 lg 1 mõistes, kelle kohustuseks on vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 81 ja 12 lg-le 1 maksukohustuse tähtaegne täitmine ning tulu-, käibeja muude maksudeklaratsioonide esitamine, eesmärgiga maksude tasumisest

kõrvale hoida, jättis tähtaegselt esitamata käibedeklaratsioonid ja esitas tahtlikult Tallinna

Juriidiliste Isikute Maksuametile maksustamisperioodidel aprill 2000.a., juuni 2000.a. kuni aprill 2001.a., juuni kuni august 2001.a. käibedeklaratsioonides ning perioodidel jaanuar 2000.a. kuni detsember 2001.a. tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena

jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 738 983 krooni, töötasudelt

kinnipidamata tulumaksu 49 761 krooni, sotsiaalmaksu 66 514 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 449 026 krooni, s.o. kokku 2 304 284 krooni.

KrK § 1481

lg 10 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o. maksuhaldurile maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamine, on II astme kuritegu. A.K on varem kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest on A.K karistatud 7-l korral, kuid tegemist on peamiselt

liiklusalaste rikkumistega, mille eest määratud rahatrahvid on tasutud. Viimane väärtegu on toimepandud 2004.a. ning karistatused on käesolevaks ajaks kustunud.

Maksusumma, mis jäi A.K teo tulemusena riigi eelarvesse laekumata, on küll suurem kui 2 miljonit krooni, millise maksusumma tasumata jätmisest esineb avalik menetlushuvi, kuid

arvestades tunnistajate suurt arvu ning menetlemiseks kuluvat ajahulka, on otstarbekas

käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS § 202 sätteid, mis tagavad riigi varaliste huvide parema kaitse. Samuti ei ületa tasumata jäänud maksusumma olulises määras 2 miljoni krooni piiri.

Prokurör leiab, et lähtuvalt tasumata jäänud maksusumma suurusest ja süüdistatava

isikuandmetest on A.K võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt A.K süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi.

A.K on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustuse tasuda riigituludesse teatud kindel rahasumma ja KrMS § 202 lg 2 p 1 ettenähtud kohustused – hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja menetluskulud 6 kuue kuu jooksul.

3

Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kaudu on esitatud

tsiviilhagi põhimaksude võlgnevuses järgmiselt: tasumata käibemaks 639 888 krooni; töötasudelt kinnipidamata tulumaks 49 761 krooni ja maksmata tulumaks 1 449 026 krooni ning

sotsiaalmaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 66 514 krooni. 28.03.2002.a. on Viljandi

Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-88-02 kohus süüdi tunnistanud Mehis Liiva, Maddis Sulaoja, Tiit Kivi, Urmas Roosipõllu (Roosipõld) KrK 1481 lg 10 järgi ja neilt on muuhulgas kohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagid Eesti Vabariigi kasuks käibemaksu osas, mis osaliselt

summas 601 612 krooni puudutab käesolevas asjas Eesti Vabariigi poolt esitatud tsiviilhagi,

mistõttu selles summas kuuluks see A.K-lt väljamõistmisele solidaarselt M. Liiva, M. Sulaoja, T. Kivi ja U. Roosipõlluga vastavalt nendelt väljamõistetud tsiviilhagidele järgmiselt: A.K-lt kuuluks väljamõistmisele 137 371 krooni (OÜ Jandmar arve nr 11 30.04.2000.a.

summas 292 640 krooni, sh käibemaks 44 640 krooni; OÜ Caecilius Grupp arved nr 371

27.11.2000.a. summas 50 000 krooni, sh käibemaks 7627 krooni, arve nr 1 17.11.2000.a. summas 40 000 krooni, sh käibemaks 6102 krooni, nr 1 17.11.2000.a. summas 60 001 krooni,

s.h 9153 krooni, OÜ Ramis Trade arved nr 1036 20.04.2001.a. summas 247 762 krooni, sh käibemaks 37 794 krooni ja nr 1041 27.04.2001.a.), kuivõrd arvete alusel tekkinud käibemaksu

riigi eelarvesse laekumata jäämine ei kajastu 28.03.2002.a. otsusega süüdi mõistetud isikute süüdistuses; OÜ Fronde Agentuur arvete nr 77 29.12.2000.a. ja 106 25.01.2001.a. alusel tasumisele kuuluv käibemaks summas 224 844 krooni kuuluks A.K süüdimõistmisel väljamõistmisele M. Liivalt, M. Sulaojalt ja A.K-lt solidaarselt, A.K osavastustuse suurus oleks 74 948 krooni. OÜ Jandamar arvete nr 103 30.06.2000.a.; nr 121 31.07.2000.a., nr 205 03.08.2000.aa, nr 206

08.08.2000.a., nr 210 15.08.2000.a., 216 26.08.2000.a., nr 215 21.08.2000 alusel tasumisele

kuuluv käibemaks summas 106 122 krooni kuuluks A.K süüdimõistmisel

väljamõistmisele M. Liivalt, U. Roosipõllult ja A.K-lt, A.K osavastutuse suurus oleks 35 374 krooni. OÜ Ramis Trade arvete nr 1041 19.06.2001.a., nr 1048 29.06.2001.a., nr 1064 30.07.2001.a., nr

1066 30.07.2001.a., 1063 30.07.2001.a., nr 1062 30.07.2001.a., nr 1081 24.08.2001.a. ja nr

1085 27.08.2001.a. alusel tasumisele kuuluv käibemaks summas 164 216 krooni kuuluks A.K süüdimõistmisel väljamõistmisele M. Liivalt, T. Kivilt ja A.K-lt solidaarselt, A.K

osavastutus on 54 739 krooni (arvete loetelu asub kriminaalasja I köites leheküljel 147). Kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 202 alusel oleks seega A.K kohustus käibemaksu osas 137 371 + 74 948 + 35 374 + 54 739 krooni, s.o. kokku 302 432 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 ringkonnaprokurör taotleb:

1. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr

03934000001 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Eesti Vabariigi poolt

Maksuja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse kaudu esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil käibemaksusumma, s.o 302 432 krooni;

2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksuja Tolliameti

Lõuna Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil

tulumaksusumma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 449 026 krooni ja töötasudelt kinnipidamata tulumaksu 49 761 krooni, kokku tulumaksusumma 1 498 787 krooni.

3) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksuja Tolliameti

Lõuna Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil sotsiaalmaksusumma, s.o 66 514 krooni. 4) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda menetluskulud summas 2995. 70 krooni.

4

5) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel panna A.K-le kohustus tasuda riigituludesse 230 428 krooni.

3. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 30.juuli 2007.a.

Süüdistatava seisukoht Kaitsja Margo Normann kinnitas, et prokuröri taotlus on süüdistatavatega läbi arutatud ja nad on sellega nõustunud.

Süüdistatav A.K oli kohtuistungil nõus prokuröri taotlusega ja oli nõus prokuröri ettepanekutega panna talle kohustused määratud tähtajaks hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja

maksta kindel summa riigituludesse. Süüdistatav on teadlik, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel oma määrusega kriminaalmenetluse.

Kohtu põhjendused

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda

kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa

riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. KrMS § 202 lg 4 kohaselt prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Kriminaalasjas on esitatud A.K-le KrK § 148 1

lg 10 järgi. See tegu vastab kehtiva Karistusseadustiku järgi KarS §-le 386 lg 1 järgi. Süüdistusakt on koostatud 24.oktoobril 2005, mille järgi A.K on toime pannud II astme kuriteo. Süüdistuse järgi on maksuametile valeandmete esitamine toimunud ajavahemikul aprill

2000-detsember 2001. Prokuröri taotluse järgi maksusumma, mis jäi A.K teo

tulemusena riigi eelarvesse laekumata, on küll suurem kui 2 miljonit krooni, millise maksusumma tasumata jätmisest esineb avalik menetlushuvi, kuid arvestades tunnistajate suurt arvu ning menetlemiseks kuluvat ajahulka, on otstarbekas käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS § 202 sätteid, mis tagavad riigi varaliste huvide parema kaitse. Samuti ei ületa tasumata jäänud maksusumma olulises määras 2 miljoni krooni piiri.

Prokurör leiab, et lähtuvalt tasumata jäänud maksusumma suurusest ja süüdistatava

isikuandmetest on A.K võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt A.K süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi.

Süüdistatav on nõus hüvitama kogu riigile tekitatud kahju kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud tähtaja kuue kuu jooksul ning on nõus maksma riigituludesse kindla summa. Kaitsja

on nõus kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega ja kokku lepitud kohustustega, mis tuleb süüdistataval täita kindlaks tähtajaks.

Kõiki neid asjaolusid koos hinnates nõustub kohus prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 sätete alusel. Kriminaalmenetluse kulud kohtulikul arutamisel on 1155 krooni, mis tuleb välja mõista A.K-lt lisaks kohtueelse menetluse kuludele.

5

Silvi Maiste Kohtunik