1-06-10316\61-06-10316\6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-10316

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-10316 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk -

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 23. jaanuar 2007.a Tallinnas, eelistung Kriminaalasi A.R-i süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. detsembri 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.R Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav - Kaitsja

- RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2006.a otsus A.R-i suhtes ja saata

kriminaalasi uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib esitada määruskaebuse ainult advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Rapla Maakohtu 26.

veebruari 2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

eest, juhtis taas 4. juunil 2005.a, 8. juuni 2005.a öösel ja sama päeva hommikul mootorsõidukit joobeseisundis.

2(3)

kohtuotsuse tühistamist A.R-ile talle mõistetud karistuse osas ja tema karistamist karistusega, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt on A.R oma süüd tunnistanud ja andnud asjakohaseid ütlusi, ta kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu, tema ülalpidamisel on alaealine laps, tema hooldada on liikumispuudega vanaema.

olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

arvamuse leiab, et kohtuotsus kuulub täies mahus tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saatmisele uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

KrMS 9. peatükis sätestatud lühimenetluses. KrMS §-de 233 lg 1 ja § 237 lg 4 kohaselt

lahendatakse sellisel juhul kriminaalasja ainult kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kriminaalasja arutamine lühimenetluses ei vabasta kohut talle KrMS § 312 p-dega 1-3

pandud kohtuotsuse motiveerimise nõudest. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17.

novembri 2006.a otsuses nr 3-1-1-100-06 J. S süüdistusasjas märkinud, et kuigi KrMS 9.

peatüki 1. jaos sätestatud lühimenetlus näeb ette mitmeid olulisi kohtulikku uurimist

puudutavaid erisusi (KrMS § 237) sama seadustiku 10. peatükis sätestatud üldmenetlusega võrreldes, toimub KrMS § 233 lg 3 ja § 238 kohaselt kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi. Seetõttu peab ka lühimenetluses koostatud kohtuotsus vastama

kõigile KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale seatud nõuetele, st sisaldama kohtuliku

uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, et võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Seega ei vabasta ka süüdistatava poolt süü täielik omaksvõtt lühimenetluses kohut kohtuotsuse motiveerimise kohustusest. Sarnaselt

üldmenetlusega võib kohus ka lühimenetluses jätta kohtuotsuse motiveeritud põhiosa

koostamata ning piirduda vaid kohtuotsuse sissejuhatava osa ja resolutiivosa koostamisega

üksnes juhul, kui kõik kohtumenetluse pooled on KrMS § 315 lg-te 7-8 kohaselt loobunud oma apellatsiooniõiguse kasutamisest (RT III 2006, 44, 369).

asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui

esimese astme kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, ning teiseks siis, kui maa- või linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust

põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav või kui

kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2004 a. otsus nr.3-1-1-47-04 K. M ja J. K süüdistusasjas – RT III 2004, 17, 208).

apellatsiooni piiridest väljudes märkida, et käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohus oma

seisukohti üldse põhjendanud, piirdudes vaid süüdistusaktis toodud tõendite loeteluga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemas praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse

tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise

3(3)

süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole

asetatud omavahelisse konteksti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1998. a

kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-98 - RT III 1998, 7, 63 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04 -

RT III 2004, 10, 119). KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on põhjenduse puudumine kohtuotsuses

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob KrMS § 341 lg 1 alusel endaga vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uuesti arutamiseks samale

kohtule teises kohtukoosseisus. Seega on tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Kohtukolleegium on

seisukohal, et tegemist on ka kaitseõiguse olulise rikkumisega, sest süüdistataval ei ole võimalik kohtuotsusest aru saada milliste tõendite alusel ta süüdi mõisteti ja miks just sellise kuriteo toimepanemises.

Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer