1-06-12504\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-12504

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Süüdistatav

F.L asukoht Tartu Vanglas – kannab karistust tagaotsitavana tabati ja vahistati 14.07.2006.a eelvangistuses alates 14.07.2006.a alates 12.10.2006 kannab karistust kriminaalkorras karistatud, neist kehtivaid karistusi 2 väärtegude eest karistatud Mare Laur

G.B tõkendiks elukohast lahkumise keeld kriminaalkorras karistamata väärtegude eest 1 korral karistatud Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-12504 kohtueelses menetluses 06260101031 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

G.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi; F.L süüdistsues KarS § 424, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi; kokkuleppemenetluses Prokurör Marge Püss

2 2 Kaitsja määratud korras Süüdistatav

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.B KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.B KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.B-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 4 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui

G.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

G.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdi tunnistada F.L KarS 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.L KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.L KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

3 3

KarS § 64 lg 1 alusel mõista F.L-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada F.L-ile karistuseks mõistetud 9 kuud

vangistust Jõgeva Maakohtu 13.09.2004.a kohtuotsusega F.L-ile

mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 11 (üheteistkümne) kuu ja 13 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista F.L-ile 1 (üks) aasta 8

(kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust.

Jõgeva Maakohtu 13.09.2004.a

kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 03.04.2006.a, ärakandmata karistuse osa 1 aasta 2 kuud 26 päeva; 12.10.2006.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja

määrusega pöörati ärakandmata osa – 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust täitmisele ja karistuse kandmise aega määrati arvestada alates 12.10.2006; 12.10.2006.a – 24.01.2007 kandis ära 3 kuud 13

päeva vangistust; lahutades 1 aastast 2 kuust 26 päevast maha 3 kuud 13 päeva vangistust jääb ärakandmata karistuse osa suuruseks 11 kuud 13 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata F.L-i eelvangistuses: 14.07.2006 – 11.10.2006 viibitud 2 (kaks) kuud ja 28 päeva ja 05.04.2000 – 14.04.2000 viibitud 10 päeva karistusaja hulka ja karistusest jääb F.L kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 5 (viis) päeva.

1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu ja 5 (viie) päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 25.01.2007.a.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata F.L-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

MENETLUSKULUD

Välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni

sundraha ja 4082 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 210 krooni 40 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu.

Välja mõista F.L-ilt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni

sundraha ja 4252 krooni 72 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 210 krooni 40 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida, olenevalt nimest kas: „G.B, 1-06-12504, menetluskulud“ või „F.L, 1-06-12504, menetluskulud“, või

4 4

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida, olenevalt nimest kas: „G.B, 1-06-12504, menetluskulud“ või „F.L, 1-06-12504, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 2808 krooni 40 senti advokaat Anu Pärteli

süüdistatav G.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 2808 krooni 40 senti advokaat Mare Lauri süüdistatav F.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

TSIVIILHAGID - OÜ X tsiviilhagi 5100 krooni, A.P. tsiviilhagi 181 krooni, U.M. tsiviilhagi 2000 krooni ning K.K. tsiviilhagi 4000 krooni nõudes – RAHULDADA.

Tsiviilhagide hüvitamiseks mõista G.B-lt ja F.L-ilt solidaarselt välja : 5100.- krooni OÜ X (Kaunase pst 8-21, Tartu) kasuks; 181.- krooni A.P. (Tartu mnt 1-1, Elva linn) kasuks; 2000.- krooni U.M. (Ilmatari 32, Tartu) kasuks; 4000.- krooni K.K. (Lustivere küla 5-8, Põltsamaa vald, Jõgevamaa) kasuks.

G.B ja F.L on enda kaitsja valduses olevate kriminaalasja

materjalidega tutvumise tulemusena võimalik saada kannatanute kohta täiendavaid kontaktandmeid. Osaühingu kohta on võimalik saada teavet äriregistrist.

Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu teadmiseks OÜ-le X, A.P., U M, K K.

ASITÕENDID:

rahakott ühes selles olnud kõigi dokumentidega - tagastada Lõuna

Politseiprefektuuril kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule – F.L;

rohelist värvi jope, lillat värvi tuulejope, rohelise-valgekirju riidetükk, kirves,

villased sokid, valget värvi spordisokid, musta värvi kampsun,

majapidamispaberi rull, 9 toosi tuletikke, Salvesti purgiroog ,

margariin 2 plastikust 1,5 l mahtuvusega pudelit – Lõuna

Politseiprefektuuril kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Jõustunud kohtuotsuse koopia saata asitõendite suhtes täitmiseks Lõuna

Politseiprefektuurile, kuna asitõendid asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseiosakonna asitõendite hoiuruumis (II, 56-73).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

5 5 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD Süüdistused 25.01.2007.a süüdistatav G.B, tema kaitsja advokaat Anu Pärteli ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marge Püssi vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt

süüdistatakse G.B selles, et tema, grupis F.L-iga viibis 22.05.2006.a Tartus, X 62-6 asuvas korteris, kus varastas I.K. ’i kasutuses oleva X OÜ Hansapanga pangakaardi (edaspidi pangakaart) ja grupis F.L-iga kasutas

eelnevalt Tartus, X 62-6 asuvast korterist varastatud pangakaarti võõra vallasasja

äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgnevalt: 23.05.2006 kell

01.33 sisestas pangakaardi ja PIN-koodi Tartus, Kalda tee 43 asuvasse sularahaautomaati ning varastas X OÜ Hansapangas asuvalt pangakontolt 500 krooni sularaha.

Veel süüdistatakse G.B selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja grupis F.L-iga, 23.05.2006 kell 02.45 sisestas pangakaardi ja PIN-

koodi Tartus, Kalda tee 43 asuvasse sularahaautomaati ning varastas X OÜ

Hansapangas asuvalt pangakontolt 4600 krooni sularaha. Vargusega tekitas G.B X OÜ-le varalist kahju kokku viis tuhat ükssada (5100) krooni.

Veel süüdistatakse G.B selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

varguse ja grupis F.L-iga 28.05.2006.a ajavahemikul kella 15.30-st kuni 18.00-ni Jõgeva maakonnas, Saare vallas, X külas, S.T. elukohas tungis sisse võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata, kuid suletud ukse

avamise teel A.P. kasutuses olevasse soojakusse, kust võttis ära 200 grammi suitsuvorsti väärtusega 15 krooni, 500-grammise paki hapukoort väärtusega 8 krooni, karbi marineeritud räime väärtusega 17 krooni, ühe purgiroa Mehhiko pada väärtusega 20 krooni, pool pätsi leiba väärtusega 4 krooni, pool pätsi saia väärtusega 3 krooni,

pool pätsi Riia peenleiba väärtusega 8 krooni, 1,5-liitrilise pudeli Säästu kalja

väärtusega 16 krooni, ühe paki võid väärtusega 10 krooni, kampsuni väärtusega 50

krooni, ühe pudeli odekolonni väärtusega 12 krooni ja taskunoa väärtusega 18

krooni. Vargusega tekitas G.B A.P.00000000000000000000000000000 varalist kahju kokku ükssada kaheksakümmend üks (181.-) krooni.

Veel süüdistatakse G.B selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

varguse ja grupis F.L-iga ajavahemikul 13.06.2006 - 25.06.2006 Jõgeva

maakonnas, Saare vallas, Nautrasi külas tungis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ukse lahti murdmise teel sisse K.K. kuuluvasse majja, kust

6 6 võttis ära kabinetõmblusmasina väärtusega 2000 krooni, puust tooli väärtusega 500 krooni, kolm köögilauda väärtusega ´a 100 krooni, kokku väärtusega 300 krooni,

messingist margapuu väärtusega 500 krooni, maja lakast leiva astja väärtusega 500

krooni. Kuriteoga on K.K. tekitatud varalist kahju kokku esemete vargusega 3800 krooni ning ukse lõhkumisega 200 krooni, kokku varaline kahju 4000 krooni.

Sellega pani G.B toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod, see on vargused, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Veel süüdistatakse G.B selles, et tema 29.05.2006.a hommikul Jõgeva

maakonnas, Saare vallas, X külas grupis F.L-iga tungis sisse ebaseaduslikult

valdaja tahte vastaselt ukse ja ukselukkude lahtimurdmise teel U.M. le kuuluvasse suvilasse. Ukse ja ukselukkude lõhkumisega on U.M. le tekitatud varalist kahju kaks tuhat (2000) krooni.

Sellega pani G.B toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on omavolilise sissetungimise, mis on toime pandud grupis.

25.01.2007.a süüdistatav F.L-i, tema kaitsja advokaat Mare Lauri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marge Püssi vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt

süüdistatakse F.L selles, et tema isikuna, kes on 05.04.2004.a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-277/2004 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 07.04.2006.a

kella 02.30 ajal Tartu linnas, Vabaduse puiesteel mootorsõidukit

riikliku registreerimismärgiga 137 TCG, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Veel süüdistatakse F.L selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse ja grupis G.B-ga viibis 22.05.2006.a Tartus, X 62-6 asuvas korteris, kus varastas I.K. ’i kasutuses oleva X OÜ Hansapanga pangakaardi (edaspidi pangakaart) ja grupis koos G.B-ga kasutas eelnevalt Tartus, X 62-6 asuvast

korterist varastatud pangakaarti võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgnevalt:

- 23.05.2006 kell 01.33 sisestas pangakaardi ja PIN-koodi Tartus Kalda tee 43

asuvasse sularahaautomaati ning varastas X OÜ Hansapangas asuvalt pangakontolt 500 krooni sularaha;

- 23.05.2006 kell 02.45 sisestas pangakaardi ja PIN-koodi Tartus Kalda tee 43

asuvasse sularahaautomaati ning varastas X OÜ Hansapangas asuvalt pangakontolt 4600 krooni sularaha. Vargusega tekitas F.L X OÜ-le varalist kahju kokku viis tuhat ükssada (5100) krooni.

Veel süüdistatakse F.L selles, et tema 28.05.2006.a ajavahemikul kella 15.30-

st kuni 18.00-ni Jõgeva maakonnas, Saare vallas, X külas, S.T. elukohas, grupis G.B-ga, tungis sisse võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata, kuid suletud ukse avamise teel A.P. kasutuses olevasse soojakusse, kust

võttis ära 200 grammi suitsuvorsti väärtusega 15 krooni, 500-grammise paki hapukoort väärtusega 8 krooni, karbi marineeritud räime väärtusega 17 krooni, ühe

7 7 purgiroa Mehhiko pada väärtusega 20 krooni , pool pätsi leiba väärtusega 4 krooni, pool pätsi saia väärtusega 3 krooni, pool pätsi Riia peenleiba väärtusega 8 krooni, 1,5- liitrilise pudeli Säästu kalja väärtusega 16 krooni, ühe paki võid väärtusega 10 krooni,

kampsuni väärtusega 50 krooni, ühe pudeli odekolonni väärtusega 12 krooni ja

taskunoa väärtusega 18 krooni. Vargusega tekitas F.L A.P. varalist kahju kokku ükssada kaheksakümmend üks (181.-) krooni.

Veel süüdistatakse F.L selles, et tema ajavahemikul 13.06.2006 - 25.06.2006

Jõgeva maakonnas, Saare vallas, Nautrasi külas, grupis G.B-ga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukse lahti murdmise teel sisse

K.K. kuuluvasse majja, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära kabinetõmblusmasina väärtusega 2000 krooni, puust tooli väärtusega 500 krooni, kolm köögilauda väärtusega ´a 100 krooni, kokku väärtusega 300 krooni,

messingist margapuu väärtusega 500 krooni, maja lakast leiva astja väärtusega 500

krooni. Kuriteoga on K.K. tekitatud varalist kahju kokku esemete vargusega 3800 krooni ning ukse lõhkumisega 200 krooni, kokku varaline kahju 4000 krooni. Sellega pani F.L toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on vargused, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Veel süüdistatakse F.L selles, et tema 29.05.2006.a hommikul Jõgeva

maakonnas, Saare vallas, X külas, grupis G.B-ga, tungis sisse ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt ukse ja ukselukkude lahtimurdmise teel U.M. le kuuluvasse suvilasse. Ukse ja ukselukkude lõhkumisega on U.M. le tekitatud varalist kahju kaks tuhat (2000.-) krooni. Sellega pani F.L toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on grupis omavolilise sissetungimise.

Kokkulepped karistuste osas KarS §-s 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav G.B-le karistuseks neli kuud vangistust. KarS §-s 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav G.B-le karistuseks üks kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui G.B 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.L-ile karistuseks kuus kuud vangistust. KarS §-s 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.L-ile karistuseks üheksa kuud vangistust. KarS §-s 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.L-ile karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks üheksa kuud vangistust .

KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust üheksa kuud vangistust

13.09.2004 Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega, mis on täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 12.10.2006 määrusega, mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra see on

11 kuud ja 13 päeva ja liitkaristuseks mõista F.L-ile 1 aasta 8 kuud ja 13 päeva.

8 8 KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.07.2006 – 11.10.2006, see on 2 kuud ja kakskümmend kaheksa eelvangistuspäeva karistusaja hulka. Samuti

tuleb karistusaja kandmise hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 5.04.2000 – 14.04.2000, see on 10 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 25. jaanuarist 2007 lugeda üks (1) aasta 5 (viis) kuud ja viis (5) päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatav F.L-ile KarS § 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks (1) aastaks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav G.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatav F.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid kuuluvad hüvitamisele. Kokkulepetest nähtuvalt on mõlemad süüdistatavad nõus esitatud tsiviilhagide hüvitamisega ning tsiviilhagisid vaidlustanud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb G.B riigile hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 4082 krooni 80 senti (1274 krooni 40 senti + 2808 krooni 40 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9), - 210 krooni 40 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5; II,133).

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb F.L riigile hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 4252 krooni 72 senti (1444 krooni 32 senti + 2808 krooni 40 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9), - 210 krooni 40 senti kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5; II,134).

Süüdistatav G.B kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli

määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1274 krooni 40 senti (I,122,123).

Süüdistatav F.L-i kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtueelses menetluses

advokaat Aivar Hint. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1444 krooni 32 senti (I,102,103; II,137).

9 9

Kohtumenetluses esitasid süüdistatavate kaitsjad, kumbki eraldivõetult, kohtule

taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 2808 krooni 40 senti süüdistatava kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Kuna kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras ning alles kriminaalasja üldmenetluse korras arutamiseks määratud kohtuistungi käigus jõudsid

pooled kokkuleppele ning esitasid kohtule taotluse kriminaalasja menetlemiseks

kokkuleppemenetluse korras, siis Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsjad

osalesid 4 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluste alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,7 (II astme kuritegu). Seega: (900 x 1,7) + 4 x (125 x 1,7 ) = 1530.- + 850.- = 2380.-. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 2380.- kroonile käibemaks 18%, see on 2380 + 428,4

= 2808,40. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 2808 krooni 40 senti.

Heli Sillaots kohtunik