1-06-14180\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14180

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuaril 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14180 (05231704688)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi

süüdistuses KarS § 121 järgi D.V kokkuleppmenetluses

Prokurör Eneli Pau

Süüdistatav D.V - isikukood XXXXXX, Eesti

kodanik, haridus 6 klassi; ei õpi ega tööta; elukoht:

XXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 27.05.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1 järgi – 1 kuu vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga;

väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

advokaat Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON 1. D.V KarS § 121

1 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista (üks) kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 27.05.2004.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

Tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning

vangistuse alguseks lugeda päev, mil D.V on kohtuteate alusel ilmunud vanglasse karistust kandma või sellest kõrvalehoidumisel ta vahi alla võetakse.

2 2.

(Rahandusministeeriumi Välja mõista D.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstava tasu (üks tuhat kakssada) krooni ning sundraha (üks tuhat) 1 200.- 1 000 krooni.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu.

D.V 18. novembril 2005.a. kella 21.30 ajal Harjumaal Lagedi jaamas tekitas kehavigastusi ning põhjustas valu E I. Ajal, mis E. I tuli rongijaama oma emale vastu ning pärast K J ja E. I vahelist sõnasõda ning kaklust, ligines D.V püstitõusvale E. I ning lõi talle jalaga kõhtu ja rusikaga vastu pead, mille tagajärjel E. I taas maha kukkus.

Teise isiku tervise kahjustamisega, löömise, peksmise või muu valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.V KarS § 121

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus toimepandud kuriteo eest D.V-le KarS § 121 järgi üks kuu vangistust, mida KarS § 62 lg 2 alusel suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks jääb 2 kuud vangistust.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 121 järgi tunnistas D.V end kohtuistungil süüdi ja kahetses

toimepandut. Kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kannatanu E I on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik (tl. 83).

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et D.V enese süüdi tunnistamine ja ülalnimetatud kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning menetluses on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Õigesti on kvalifitseeritud D.V käitumine, tema süü on tõendatud toimikus olevate kirjalike dokumentidega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära, mis alates 01.01.2007.a. on 5 400 krooni.

3 Arvestades D.V varanduslikku seisundit, samuti seda , et ta sai äsja 18-aastaseks, tal puudub töökoht ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,313.

Kohtunik